4-23-1484 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2023 Väärteoasja number 4-23-1484 Kohtukoosseis Janika Kallin, Sten Lind ja Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- mai
- a otsus, millega lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Tauno Toomsalu suhtes LS § 238 järgi ning tunnistati Tauno Toomsalu süüdi LS §-de 201 lg 2 ja 206 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 7 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Tauno Toomsalu (ik 39905286035), apellatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lääne Prefektuur Haapsalu politseijaoskond, esindaja AK RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
- mai 2023 otsus väärteoasjas nr 4-23-1484 Tauno Toomsalule mõistetud karistuse osas.
- Mõista Tauno Toomsalule KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis on 300 eurot.
- Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos kajastatud viitenumber ja selgitusse: „rahatrahv, Tauno Toomsalu ning väärteoasja number 4-23-1484“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Maakohtu otsus vaidlustatud osas:
- Pärnu Maakohtu 23.05.2023 otsusega tunnistati Tauno Toomsalu süüdi 10.04.2023 toime pandud tegudes, mis kvalifitseeriti LS §-de 201 lg 2, 206 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arestiga 7 päeva. Süüdlast kohustati ilmuma kinnipidamisasutusse hiljemalt 05.06.2023 ning karistuse kandmise alguseks loeti aresti kandmisele ilmumise aeg. Kohus märkis, et otsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest ning juhul, kui Tauno Toomsalu ei ilmu aresti kandma, teeb kohus määruse tema sundtoomiseks. 1
(4)4-23-1484
- Kohus leidis, et Tauno Toomsalule väärteoprotokollis ette heidetud teod on asjas kogutud tõenditega tõendatud ja need tuleb kvalifitseerida LS §-de 201 lg 2 ja 206 järgi. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata kavatsetult, muu rikkumise (loetamatu numbrimärk) pani Tauno Toomsalu toime kaudse tahtlusega.
- Karistuse määramisel lähtus kohus KarS § 63 lg-st 1, sest mõlemad etteheidetavad teod pani menetlusalune isik toime ühe teoga ehk sõidukit juhtides. Kohus leidis, et järelikult tuleb Tauno Toomsalut karistada KarS § 201 lg 2 järgi. Maakohus välistas karistusliigina rahatrahvi, sest menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest. Karistusmäära mõjutava süü suuruse kohta leidis kohus, et see on üle keskmise: ühe teoga täideti kaks erinevat väärteokoosseisu, üks rikkumine pandi toime kavatsetult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.
- Maakohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada Tauno Toomsalu suhtes 28.04.2023 langetatud otsusega väärteoasjas nr 2830,23,000351, millega menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, mis on 900 eurot. Kohus viitas, et otsus on tehtud pärast käesoleva väärteo toime panemist ning samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest saab isikut karistada vaid ühe eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Kuivõrd 28.04.2023 otsusega mõisteti Tauno Toomsalule karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut, mis vastab 22 arestipäevale, siis tuleb teda karistada arestiga 7 päeva. Nii ei ületa karistus kogumis sanktsiooni ülemmäära.
- Mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga maakohus võimalikuks ei pidanud, sest varasemad karistused pole soovitud mõju avaldanud. Menetlusalune isik seab oma huvi (vajaduse autoga tööl käia) liiklusohutusest ettepoole. Aresti kandes ei osale Tauno Toomsalu liikluses ning see kaitseb teisi liiklejaid. Tauno Toomsalu apellatsioonkaebus:
- Tauno Toomsalu palub maakohtu otsus üle vaadata talle mõistetud karistuse osas. Aresti kohaldamine on apellandi hinnangul liiga karm ja talle ka ebasobilik. Ta vahetas just töökohta ning sellest ilmajäämine mõjutab negatiivselt temast sõltuvaid pereliikmeid: XXX elukaaslast ja 3 alaealist last. Poolte seisukohad kohtuistungil:
- Apellant kohtuistungile ei ilmunud, kuid ringkonnakohus ei pidanud 27.07.2023 väärteoasja arutamisele määrates tema osavõttu vajalikuks. Kohtuväline menetleja leidis, et Tauno Toomsalu apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Menetleja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, mis puudutas väärteoasjade ühendamist kohtueelses menetluses, et iga prefektuur menetleb oma piirkonna asju. Sama isiku suhtes menetluses olevaid eri väärteoasju ei ühendata. Andmebaasist näeb teise prefektuuri menetluses olevat asja, et on avatud juhtum, kuid menetluse käiku ei ole võimalik näha. Kohtuväline menetleja ei soovinud kommenteerida maakohtu otsust osas, mis puudutab apellandile karistuseks mõistetud rahatrahvi ümberarvestamist arestipäevadeks. Ringkonnakohtu seisukoht:
- Apellatsioonis pole vaidlustatud maakohtu järeldusi, mis puudutavad Tauno Toomsalu teo tõendatust ja kvalifikatsiooni ning selles osas on maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Tauno Toomsalu pole rahul maakohtu mõistetud karistusega.
- Kolleegiumi hinnangul tuleb enne apellandi seisukohtade hindamist ja apellatsioonis esitatud taotluse lahendamist kontrollida, kas käsilolevas asjas on põhjust väljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Juhul, kui ringkonnakohus seda teeb, puudub vajadus Tauno Toomsalu väidete analüüsimiseks, sest apellatsioonkaebuse piiridest väljumine tähendab apellandi jaoks soovitud tulemust.
- Käsiloleval juhul pani Tauno Toomsalu 02.04.2023 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas toime LS §-de 201 lg 2, 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod 2
(4)4-23-1484 (vt tlk 12) ning 10.04.2023 pani menetlusalune isik LS §-de 201 lg 2, 238 ja 206 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime PPA Lääne prefektuuri tööpiirkonnas. Väärteoasju ei ühendatud, kuigi VTMS § 63 lg-te 1 ja 3 järgi võib väärteoasja menetleja väärteoasjad ühendada, kui isik on toime pannud mitu väärtegu. Seaduse sõnastuse järgi pole väärteoasjade ühendamine kohustuslik, vaid tegemist on menetleja kaalutlusotsusega. Kohtuväline menetleja selgitas, et reeglina menetleb iga prefektuur oma piirkonna asju ning prefektuurideülest asjade ühendamist ei toimu. Ringkonnakohus leiab, et sama isiku poolt toime pandud väärteoasjade ühendamata jätmine võib kirjeldatud juhul olla mõistlik ja põhjendatud, sest tõenäoliselt on menetlustoiminguid (nt tõendite kogumine) otstarbekam teha kohas, kus väärtegu toime pandi. Seda, et väärteoasjade ühendamata jätmine pole teatud juhtudel põhjendatud ja võimalik ning sellest tulenevalt ei saa seda menetlejale ette heita, on möönnud ka Riigikohus (vt RKKKo 3-1-1-106-04 p-d 7 ja 10).
- Tauno Toomsalut karistati 02.04.2023 toime pandud väärtegude eest PPA Lõuna prefektuuri 28.04.2023 otsuse (tlk 12) alusel KarS § 63 lg 1 sätestatut silmas pidades LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, mis on 900 eurot. Seejärel edastas PPA Lääne prefektuur 08.05.2023 Pärnu Maakohtule menetlemiseks Tauno Toomsalu väärteod (sh LS § 201 lg 2 järgi) mis olid toime pandud 10.04.2023, s.o enne 28.04.2023 langetatud kohtuvälise menetleja otsust.
- Maakohus on kohtuotsuses õigesti ja kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamaga (vt RKKKo 3-1-1-105-04 p 10) märkinud, et Tauno Toomsalu karistamisel 10.04.2023 toime pandud tegude eest tuleb arvestada kohtuvälise menetleja 28.04.2023 karistusotsusega, sest samale väärteokoosseisule (mis on antud juhul LS § 201 lg 2) vastava teo korduva toimepanemise eest saab isikut karistada vaid ühe, eriosa normis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Kuigi kohtuvälise menetleja 28.04.2023 otsusega karistati Tauno Toomsalut rahatrahviga, leidis maakohus, et menetlusalusele isikule on 10.04.2023 toime pandud teo eest kohaseks karistuseks arest. Maakohus lähtus Tauno Toomsalule kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi teisendamisel tõenäoliselt KarS sätestatud loogikast, mille järgi vastab rahatrahvi asendamisel üldkasuliku tööga ühele arestipäevale ja 24 tunnile kinnipidamisele rahatrahv 10 trahviühikut (vt KarS §-d 68 lg 2, 72 lg 2) ning jõudis järeldusele, et 10.04.2023 toime pandud teo eest on menetlusalusele isikule võimalik määrata arest 7 päeva, sest siis ei ületa 28.04.2023 kohtuvälise menetleja otsusega ja 25.05.2023 kohtuotsusega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava, korduva teo toimepanemise eest mõistetud karistus KarS § 48 sätestatud karistusliigi ülemmäära.
- Ringkonnakohtu hinnangul on keskseks küsimuseks, kas KarS § 62 sätestatud põhimõte, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse, tähendab seda, et menetlejal on võimalik väärteoasjade ühendamata jätmisel korduva teo puhul erinevate episoodide eest karistada isikut samaaegselt nii rahatrahvi kui ka arestiga või mitte.
- Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on sätestatud karistusseadustiku 3 ptk jaos 2 §-des 47-481 ning nendeks on 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kooskõlas KarS § 62 võib ühe süüteo ees kohaldada ühe põhikaristuse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud norme mõista nii, et ühe süüteo eest saab põhikaristuseks määrata kas rahatrahvi või aresti või (seaduses sätestatud juhtudel) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Karistusseadustik ei näe ette, et ühe, korduva süüteo eest saaks samaaegselt mõista mitu eriliigilist põhikaristust. Ringkonnakohtu hinnangul lähtub sellest loogikast ka kehtiv kohtupraktika (vt uuesti RKKKo 31-1-106-04 p 10). Viidatud lahendis möönab Riigikohus mh seda, et olukord, kus isikut võib enne esimest karistamisotsust toime pandud korduva rikkumise eest karistada ettenähtud sanktsiooni ülemmäära piires, võib tuua kaasa sagedaste õiguserikkujate põhjendamatult leebe kohtlemise. Maakohtu otsuse motiividest võib järeldada, et viimast üritaski kohus Tauno Toomsalut arestiga karistades vältida. Lisaks on maakohus rahatrahvi teisendamisel lähtunud küll seaduses sätestatud põhimõttest (1 päev kinnipidamist või aresti = 10 trahviühikut), kuid võimalust teha rehkendus olukorras, kus tõusetub küsimus KarS § 62 kohaldamisest ühe, korduva teo puhul, seadus otsesõnu siiski ette ei näe. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui rahatrahvi ja aresti puhul võib KarS sätetest tuletada ümberarvestamiseks valemi, siis näiteks seda, kuidas trahviühikud suhestuvad juhtimisõiguse äravõtmisega, seadusest ei leia. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et 3
(4)4-23-1484 kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi võidakse asju arutada küll eraldi, kuid sellisel juhul peaks tulemus olema sama, nagu koos arutamise puhul. Järelikult tähendab see ka vajadust arvestada KarS §-ga 62 ning see omakorda välistab erinevat liiki põhikaristuste kohaldamise 15. Eeltoodu tõttu kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 1 mõttes ning sel põhjusel tuleb maakohtu otsus Tauno Toomsalule mõistetud karistuse osas VTMS § 150 lg 1 p 4 alusel tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus mõistab Tauno Toomsalule karistuse, lähtudes sellest, et kuivõrd varasema otsusega (28.04.2023 kohtuvälise menetleja otsus) karistati menetlusalust isikut rahatrahviga, siis on karistusliigi ülemmääraks LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul 300 trahviühikut. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohane maakohtu arutluskäik, mis puudutab Tauno Toomsalu süü suurust ning sellele vastavat karistusmäära. Järelikult tuleb Tauno Toomsalule KarS § 63 lg 1 sätestatut silmas pidades mõista LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis kooskõlas KarS § 47 lg 1 on 300 eurot. Apellatsioonis on Tauno Toomsalu taotlenud leebemat karistust, kuid ei ole esitanud taotlust, et kohus kohaldaks KarS § 66 lg 2 ja võimaldaks tal rahatrahvi tasuda ositi. Sel põhjusel tuleb apellandil talle määratud rahatrahv 300 eurot tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos kajastatud viitenumber ja selgitusse „rahatrahv, Tauno Toomsalu ning väärteoasja number 4-23-1484“. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)