1-21-786/66

(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Üllar Punder on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 18.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-786 KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 7 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Üllar Punderi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.06.2020, s.o 2 päeva, vahi all viibitud aeg 17.07.-06.08.2020, s.o 21 päeva ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 07.10.

1. Kinnipeetava karistusaja lõpp on 14.05.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Üllar Punderi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Üllar Punderi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivne on, et Üllar Punderil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, omab toetavaid lähedasi, täitnud ITK ja vabanemise korral omab elukohta. Samuti on Üllar Punder taotlenud endale tugiisikut võimalikul vabanemisel. Negatiivne on kuriteo sooritamise asjaolud ja fakt, et viimase kuriteo pani ta toime alaealise pereliikme suhtes. Toimepandud kuritegu ta ei tunnista, kuigi on läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund. Üheks peamiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi liigtarvitamine. Alkoholijoobes on süüdimõistetu toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid ja ka vägistamise ning ta ei mõtle enda tegude tagajärgedele. Ajas on muutunud Üllar Punderi poolt toimepandud kuriteod raskemateks. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Üllar Punderi puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Üllar Punder selgitas kohtuistungil, et vabanedes kavatseb minna elama Tartusse, töökohta tal ei ole. Tal on varem ühe korra olnud elektrooniline valve eelmise karistuse ajal ja see kulges viperusteta. Kandis 3 kuud jalavõru. On läbinud eluviisitreeningu, programmi uus suund ja minu kristlikud väärtused. Programm on teda aidanud, peab alkoholist loobuma. Kõige enam motiveerib vabanema see, et ta poeg ootab teda. Tal on rahalisi nõudeid, seetõttu tuleb ka töökoht leida. Teda on motiveerivad ka kristliku ringkonna uued sõbrad. Tartus ei ole tal endisi sõpru. Kuriteo pani toime, kuna oli joogine, ämm ässitas teda teise inimese kallale. Vabaduses soovib võtta tugiteenuse, et oleks abiks. Kõik on olnud alkoholi tõttu ja seetõttu loobub 100% alkoholist. Kaitsja on seisukohal, et Üllar Punder väärib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsealune töötab vanglas, läbis mitu programmi, ühtegi karistust ei ole. Ta on jõudnud järeldusele, et alkoholi ei tohi tarvitada. On valinud elus kristliku suuna. Tal on vabaduses olemas elukoht Tartus. Kaitsealusel on prioriteedid elus, ta tahab vabaneda võlgadest. Kaitsja nõustub elektroonilise valve ajaga, mis välja on pakutud. Kaitsealune soovib asuda tööle vabaduses. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2

(4)Käesolevaks ajaks on Üllar Punder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks Tartu linnas Kivi tn asuv korter, mille omanik on andnud nõusoleku Üllar Punderi antud aadressile elama asumiseks ja tema suhtes elektroonilise valve paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Üllar Punderi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Üllar Punder on kriminaalkorras karistatud 14-l korral (4 karistust kehtivat), viibib vanglas neljandat korda. Aastatel 2006-2017 on olnud liikluskuriteod ja karistuse täitmise vastased süüteod (mootorsõiduki juhtimised alkoholi joobes ja/või ilma juhtimisõigust omamata), samuti salajased vargused grupis ning kehaline väärkohtlemine. Kuriteod ei ole ette planeeritud, vaid on tegutsenud mõtlematusest ja hetkeajel. Käesolevalt kannab karistust vägistamise eest alla 18-aastase lapse suhtes. Tegu oli ette planeeritud ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Ajendiks puudulik probleemide lahendus, seksuaalne motiiv, tegutsemine teadlikult, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli
2. a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Positiivsete asjaoludena saab Üllar Punderi puhul välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise vanglas tööhõives, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Uus Suund“ ja „minu kristlikud väärtused“ läbimise ning kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei kaalu Üllar Punderit iseloomustavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ning programmides osalemise) üle negatiivseid, kuna ei vähenda kinnipeetava osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Üllar Punder kannab karistust raske kuriteo eest, mille pani toime alaealise lapse suhtes. Isik on astunud seksuaalvahekorda alaealise psüühikahäirega kasutütrega. Kuigi vangistuse jooksul on püütud uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski maandada sotsiaalprogrammi abil, siis selgub programmi tagasisidest, et isik oma süüd ei tunnista. Kohtuistungil süüdimõistetu küll ütles, et on kuriteo toime pannud, kuna ilmaasjata vanglasse ei satu. Sisulist hinnangut teole tegelikult ei ole andnud. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu suhtumine ja arusaamad määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Kuna kinnipeetav ei ole käesolevaks ajaks siiski täielikult aru saanud enda poolt toime pandud seksuaalkuriteo tõsistest tagajärgedest ja mõju kannatanule, on kohtu hinnangul oht uut kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt sedavõrd kõrge, et seda ei ole võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada. 3

(4)Ü.Punderi probleemiks on ka alkoholi tarvitamine, käesolev vägistamine on toimunud samuti alkoholijoobes. Teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole Ü.Punderi enda hinnangul alkohol tema elus probleeme tekitanud ega töötamist seganud. Kohtuistungil siiski isik möönis, et alkohol on olnud tema tegudes peamine süüdlane. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka eelmise vangistuse ajal läbis kinnipeetav Eluviisitreeningu, kuid ometi kinnipeetav jätkas alkoholi kuritarvitamisega ning pani toime uue ja raskema kuriteo (alaealise kasutütre vägistamise). Arvestades kinnipeetava harjumust tarvitada alkoholi, on uute kuritegude toimepanemise risk seos alkoholiga kohtu hinnangul kõrge. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul, kes senini siiski päris kindlalt ei leia endal täielikku süüd kuriteo toimepanemisel (püüd näidata end ka varasemalt toimepandu osas vaid osaliselt vastutavana, pidades teole ässitajaks ämma), jätkuvalt suur tõenäosus, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Süüdlasest lähtuv retsidiivsusrisk kaalub üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Üllar Punderil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Üllar Punderi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Üllar Punderi kaitsjana võttis 10.08.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Üllar Punderil riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4