Obsah (6)

§ 534§ 663§ 657§ 537§ 536§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10664 Kohtuasi Sihtasut

) § 534 lg-tele 1 ja 5. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei olnud muul viisil võimalik, asus maakohus seisukohale, et esines alus kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

Puudutatud isik tuli paigutada kinnisesse asutusse kuni neljaks päevaks alates tema kinnisesse asutusse paigutamisest, s.o. alates 26.07.2023 kell 22.18 kuni 30.07.2023 kell 22.

1. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esines raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt oli tema käitumine ettearvamatu, mistõttu oleks ta haiglaravita jäädes ohtlik iseendale ja ümbritsevatele inimestele. Ta ei olnud võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Eeltoodut tõendas asjaolu, et patsiendil esines varasemalt kaebusi seoses ärevuse, kaootilise une ja halva mäluga. Puudutatud isiku käitumine oli täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest. Tema seisundit arvesse võttes ei olnud ta suuteline andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Samuti ei olnud ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Kohtu hinnangul ei olnud patsiendi puuduliku haiguskriitika tõttu võimalik ravi väljaspool haiglat. Maakohtu 29.07.2023 määrus
2. Maakohus rahuldas 29.07.2023 määrusega avaldaja taotluse ja pikendas 28.07.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 03.09.
4. Avaldaja esitas 29.07.2023 täiendava arsti arvamuse, mille kohaselt ei olnud patsiendi seisund muutunud. Patsiendil puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oleks ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. 3
5. Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja

§ 534

lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks tähtajaga kuni 40 päeva olid täidetud.

1. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire – täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Psüühilisest seisundist tulenevalt oli tema käitumine ettearvamatu, mistõttu oleks ta ravita jäädes ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele. Oma seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
2. Kohtu hinnangul ei olnud patsiendi seisundit arvestades tõenäoline tema seisundi paranemine ega tema iseseisev ja ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes 4-päevase ravi järgselt. Puudutatud isiku ohutuse ja ravi tagamine oli võimalik vaid haiglakeskkonnas. Kohus leidis, et arvestades patsiendi seisundit ei olnud ta suuteline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Määruskaebus
3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrused tühistada.
4. Puudutatud isik määrati raviasutusse tahtevastaselt, sealjuures eirates põhiseaduse § 11, 13 15, 18 ja
5. Ta tundis end terve, adekvaatse ja töövõimelisena ja soovis vabaneda haiglast, et täita oma igapäevaseid kohustusi ning mitte jääda võlgadesse. Menetluse edasine käik
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.
7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused on seaduslikud ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

22. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 28.07.2023 määrusega ja pikendas psühhiaatriahaiglasse paigutamist 29.07.2023 määrusega 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas maakohus nõuetekohaselt välja PsAS § 11 lg 1 ja

§ 534lg 5 kohaldamise eeldused.

Puudutatud isik ei toonud määruskaebuses välja selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 23.

§ 537

lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku tervisliku seisundi osas väljendanud arvamust psühhiaatrid KK ja KT ning arst-resident LL. Kooskõlas

§ 536lg-ga 1 kuulas maakohus ära puudutatud isiku enda ja veendus tema seisundis.

Valvearsti VV arvamuse kohaselt ei paranenud patsiendi seisund ka pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Patsiendil puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel oleks ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja valvearsti seisukohtades. 4

1. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Puudutatud isiku arvamus, et ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Käesoleval juhul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Samuti ei põhjendatud määruskaebuses, mis põhjusel ei ole psühhiaatrite seisukohad meditsiiniliselt korrektsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesoleval juhul esinesid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ning tahtest olenematu ravi kohaldamiseks.
2. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 14; RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2; RKTKm 2-15-3662, 14.02.2018, p 14). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1; RKTKm 2-16-10435, 20.03.2019, p
4. Psühhiaatrite arvamusest nähtus, et puudutatud isiku käitumine oli mõjutatud luulumõtetest. Tema tervislik seisund piiras tema võimet oma käitumisest aru saada. Psüühilisest seisundist tulenevalt oli tema käitumine ettearvamatu, mistõttu kujutaks ta haiglaravita jäädes ohtu iseendale ja teistele. Puudutatud isikul puudus täielikult haiguskriitika ning ta ei mõistnud ravivajadust ega suutnud oma käitumist kontrollida. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku ohtlikkus on maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus.
5. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus puudutatud isik eitab temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning ei mõista ravavajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Samuti tõendab eeltoodut asjaolu, et puudutatud isikul puudus täielikult haiguskriitika. Seega on ringkonnakohtu arvates tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. 28.

§ 534

lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kuivõrd psühhiaatrite arvamusest tulenevalt vajas puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul õigus vastavalt puudutatud isiku tervislikule seisundile esialgset õiguskaitset pikendada. Kuivõrd maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, oli põhjendatud

§ 534lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.

1. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Seega ei ole määruskaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

5 (allkirjastatud digitaalselt) 6