lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 15.10.2021 määrusega kuulutati välja M. H.i pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Lembit Ülper. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles ta on palunud lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur ja kinnitada pankrotihalduri tasuks 1752 eurot, millest 654 eurot hüvitada riigi vahenditest. Võlausaldajate nimekirja on kohus kinnitanud 14.02.2022 määrusega. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 kohase aruande, mis sisaldab
Esitatud aruande kohaselt oli varalisi õigusi 7,92 eurot, varalisi kohustusi 6195,95 eurot ning muid kohustusi 1587 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt võlgniku pärandvaras muid varalisi sääste ja muud vara ei ole. Seega on pärandaja M. H.i pärandvara maksejõuetu, kuna pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvara suurust ja iseloomu arvestades ajutine. M. H.i pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on tema surm 17.04.2021, mis ei võimaldanud pärandajal jätkata oma kohustuste täitmist. Seega ei ole M. H.i pärandvara maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu. 31.03.2022 võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad tunnistada pärandvara kõik esemed väärtusetuks, rahuldada pärijate taotlus ja loovutada tasuta pärandvara esemed kui väärtusetud pärijatele M.-T. H.ile ja J. H.ile selliselt, et H. P OÜ (XXX) osa nimiosa väärtus 2 566 eurot vormistatakse „0“ (null) väärtusega M.-T. H.i nimele ning toiminguga kaasnevad võimalikud vormistamiskulud kannavad oma kulul pärijad M.-T. H. ja J. H.. Käesolevaks ajaks on pankrotivara suurus lõplikult välja kujunenud, selle suurendamiseks enam võimalusi ei ole, mistõttu on tekkinud alus aruande koostamiseks pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pankrotivara suurendamine ei ole võimalik. Pankrotivarasse laekumisi ei ole olnud, jaotamisele kuuluv vara puudub, müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara ei ole, jaotise alusel väljamakseid pole tehtud, hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada ja haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja lõike 3 kohaselt esitab 2 haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 10.02.2023 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 3500 eurot kohtu deposiiti. Vastavasisuline teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti tuli tasuda hiljemalt 27.02.2023. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mida saab arvata pärandvarasse, samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused ning pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama seaduse § 157 punktides 2– 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on 8.11.2021 menetlusdokumendiga esitanud detailse halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni ning teatanud, et taotleb tasu toimingutasuna. Kolmekordne kehtestatud alampalga määr on 1752 eurot (584*3). 31.03.2022 võlausaldajate üldkoosolekul on kinnitatud pankrotihalduri tasu toimingutasuna. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.
lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses 3 ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (TsMS § 183 lg 2). Kuupalga kahekordne alammäär oli 2021. aastal 1168 eurot (2*584) ja 2022.aastal 1308 eurot (2*654). Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus pankrotihalduri taotlusel halduri tasu 654 euro hüvitamise riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.