KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1950

) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada resolutsiooni p 5 osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 300 eurot ületavas osas alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi seda 6 2-21-19506 summat ületavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
2. Ringkonnakohus otsustab esmalt kostja 17.07.2023 menetlusdokumendiga esitatud Tallinna Vangla 09.06.2023 käskkirja nr 5-3/23/580 „Kinnipeetav Y majandustööle määramine“ ja kohtuotsuse nr X-XX-XXXX/XX lisa „Makseinfo“ tõendina asja materjalide juurde võtmise. 11.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel, punkti 2 kohaselt mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 238

lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 11.2. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud Tallinna Vangla 09.06.2023 käskkirja nr 5-3/23/580 „Kinnipeetav Y majandustööle määramine“ ja kohtuotsuse nr X-XX-XXXX/XX lisa „Makseinfo“ vastuvõtmine on

§ 652lg 3 p 2 järgi põhjendatud.

Nii asjaolu, et kostja on määratud vanglas majandustööle, kui ka kriminaalasjas X-XX-XXXX/XX tehtud kohtuotsuse lisas märgitud kohustus tasuda riigile seal märgitud summad, on tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seega ei oleks kostja saanud tõendeid varem esitada. Samuti on täidetud tõendite vastuvõtmise sisulised eeldused

§ 238

lg 1 järgi, kuna ülalpidamisasja lahendamisel on tähtsust sellel, milline on vanema varaline seisund, sh sissetulek. Eelnevat arvestades võtab kohus kostja esitatud tõendid asja materjalide juurde.

1. Koos 21.11.2022 apellatsioonkaebuse ja selle 12.12.2022 täiendusega esitas kostja ringkonnakohtule ka vaidlustatud maakohtu otsuse ning koopiad kostja varasema lepingulise esindaja Igor Stulovi volikirjast ja diplomist. Maakohtu otsust ei ole poolel vaja kohtule esitada. Kohtuotsus on toimikus olemas (tl 151–158). Samuti on toimikus olemas koopiad kostja varasema lepingulise esindaja volikirjast ja diplomist (tl 19 ja 20). Seetõttu ei võta ringkonnakohus osundatud dokumente toimikusse.
2. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuna kostja vaidlustas üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi ülejäänud osas jõustunud.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 535,50 eurot kuus alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.2029 (s.o resolutsiooni p 5).

1. Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse kontrollimisel maakohtu tuvastatud asjaoludest, välja arvatud osas, mis puudutab hageja kulude suurust purjetamisele ja suusatamisele. Muus osas ei ole kostja väitnud, et maakohus rikkus asjaolude tuvastamisel õigusnorme.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus hagi lahendamisel nõude piire, mõistes kostjalt välja suurema elatise, kui hageja nõudis. 7 2-21-19506 15.
3. Hagis palus hageja mõista kostjalt välja miinimumelatisena 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära (tl 2 pöördel, p 2 ja tl 3, p VII.4 teine lõik). 20.04.2022 kohtule saadetud e-kirjas märkis hageja, et vaevalt et 300 eurot on kostja jaoks suur summa ning tõi esile, et iga kuu kulub hageja ülalpidamiseks minimaalselt 600 eurot (tl 59). 02.05.2022 palus maakohus hagejal oma nõuet täpsustada, lähtudes mh kohtu selgitusest, et alates 01.01.2022 tuleb kohtul lähtuda uuest PKS-i redaktsioonist (tl 61, p 10). Hageja vastas sellele, et ei ole õige, et kostja maksab vähem kui 300 eurot (tl 63). Istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on esitanud erinevaid andmeid lapse vajaduste kohta (vastavalt 810 eurot ja 600 eurot kuus), ning et hageja on märkinud, et kostja peaks elatist tasuma 300 eurot kuus (tl 85, ajamärk 00:10:26). Kohus palus hagejal veelkord täpsustada lapse vajadusi ja nõuet (tl 85, ajamärk 00:10:26 ja tl 86, ajamärk 00:29:18). 08.07.2022 e-kirjaga saatis hageja kohtule loetelu hageja kuludest, mis olid 1876 eurot kuus (tl 88–90), kuid oma nõuet hageja ei täpsustanud. Seega oli hageja elatise nõue 300 eurot kuus perioodi 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni kohta. Seda, et hageja nõudis elatist 300 eurot kuus, oli hageja menetluses varem mitmel korral väljendanud. Ka algses hagis märgitud nõue oli samas suurusjärgus – s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 2 pöördel, p 2). Hageja ei ole menetluses väljendanud, et soovib kostjalt nõuda suuremat elatist kui 300 eurot kuus. Kuna hageja nõudis kostjalt alates 01.01.2022 elatist 300 eurot kuus, ületas maakohus hagi piire, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise seda summat ületavas osas (maakohus mõistis kostjalt välja elatise 535,50 eurot kuus – tl 151, resolutsiooni p 5). 15.
4. Pooltel oli võimalus avaldada eelneva kohta oma seisukoht (tl 194). Hageja seisukohta ei esitanud. Seega ei ole hageja ka apellatsioonimenetluses väitnud, et tema nõue oleks olnud suurem kui 300 eurot kuus. 15.
5. Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 439

). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Hageja nõutud summa suurust tuleb arvestada kõigis kohtuastmetes (

II komm

§ 439

ja § 5 lg 1), mis tingib maakohtu otsuse osalise tühistamise sõltumata kaebuse väidetest

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel.

Maakohus ei ole täitnud eeldusi selleks, et otsuses saaks esitada kohased põhjendused. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada, tühistades maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 osas ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 300 eurot ületavas osas alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.02.

2. Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 muuta. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kuigi PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11 teine lõik), on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanglas viibimine, vara puudumine ja võlgnevuste olemasolu ei võta kostjalt kohustust täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja on pannud ennast vangistuse kaasa toonud kuriteo toimepanemisega ise tahtlikult olukorda, kus ta ei saa teenida suuremat sissetulekut. Kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, 8 2-21-19506 kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg 2 esimesest lausest, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vangistus ja sellega kostjale langevad tagajärjed aluseks vähendada hagejale alates 01.01.2022 väljamõistetavat elatist. Selle juures ei oma ka tähtsust, milline on hageja ema varaline seisund.
4. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuse tegemisel lähtunud Norra elatustasemest. Maakohus on otsuses selgelt märkinud, et lähtub hageja vajaduste kindlakstegemisel Eesti elatustasemest (tl 156 pöördel, kolmas lõik, esimene lause).
5. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et õiglane elatise suurus oleks miinimumelatis, ei ole kostja väitnud, et maakohus oleks tuvastanud ebaõigesti hageja ülalpidamisega seotud kulud (välja arvatud kulud purjetamisele ja suusatamisele) ega esitanud ühtegi asjaomast vastuväidet. Elatise suurus sõltub esmalt sellest, kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja huvide kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi).
6. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2022 välja suurema elatise kui 300 eurot kuus. Arvestades, et maakohtu tuvastatu kohaselt on ainuüksi hageja muud igakuised kulud peale purjetamise ja suusatamise 788 eurot (= 1161 – 373 (s.o kulud huviringidele, sh trennidele)), ületades seega kostjale langevat osa ülalpidamiskohustusest, ei mõjuta hageja purjetamise ja suusatamisega seotud kulude suurus asja lahendamise tulemust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kostja ei ole muus osas hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurusele apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud.
7. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja rahuldab hagi maakohtust väiksemas ulatuses. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see alust muuta

§ 173lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 164lg 1 järgi poolte enda kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) 9