Obsah (4)

§ 16§ 74§ 15§ 17

2-20-10583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10583 Tsivi

§ 16lg 1 alusel.

Töölepingu p. 9.

1. kohaselt on hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Kostja T. H. on allkirjastanud hageja töökorralduse reeglid. Selle p. 2.2.
2. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes talle ka Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
3. Perioodil septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 osales kostja R. L. EBS Executive Education OÜ korraldaval juhtimiskoolitusel EBS Executive MBA. Arved kostja koolitusel osalemise eest esitati tema korraldusel hagejale, kes need tasus. Hageja on sertifitseerimisettevõtte ning juhtimisalaste koolituste tellimine väljub hageja igapäevasest majandustegevusest. Kostjal puudus hageja osanike nõusolek tasuda koolituse eest hageja varaga. Hageja osanikud ei olnud teadlikud, et kostja R. L. sellise mahu ja maksumusega (kokku üle 18 000 euro) koolitusel osaleb. Koolitus teenis üksnes kostja isiklikke huve ning oli äärmiselt kulukas.
4. Kuigi R. L. oli hageja juhatuse liikmeks ja sisuliseks tegevjuhiks alates
5. aastast, osales ta juhtimiskoolitusel alles 2017 kuni 2018, mil ta juba tõenäoliselt planeeris konkureeriva ühingu loomist ning sinna hageja äritegevuse/klientide ülevõtmist. Kostja lahkus hageja juurest veebruaris
6. a ehk kõigest paar kuud pärast hageja rahade eest juhtimisväljaõppe saamist. Eelnevast järeldub, et kostja R. L. koolitas ennast hageja rahade eest enda uue ettevõtte juhtimiseks. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna kostja lasi hagejal kanda isiklikke kulusid, vajas tehing ÄS § 181 lg 3 kohaselt hageja osanike nõusolekut. Hageja osanikud sellist heakskiitu andnud ei ole.
7. 23.05.2016 sõlmis kostja R. L. hageja nimel Nordea Finance Estonia AS-ga liisingulepingu luksusauto uue 2016 Land Rover Discovery Sport liisimiseks. Sõiduki ainsaks füüsilisest isikust vastutavaks kasutajaks oli R. L.. Hageja tegutseb sertifitseerimisettevõttena, mille juhatuse liikmel ei ole tegutsemiseks vaja luksuslikku ainukasutuses olevat sõidukit. Kuni
8. a kevadeni ehk ca seitse aastat ei olnud juhatuse liikme ainukasutusse auto liisimist/ostmist vajalikuks peetud. Kuna tegu oli kostja isiklikes huvides sõlmitud lepinguga, vajas see hageja osanike heakskiitu. Hageja osanikud sellist heakskiitu andnud ei ole.
9. Kostja R. L. on hageja juhatuse liikmena andnud kostjale B. S.le volikirja allkirjastada hageja nimel tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepinguid ning kostjale T. H.le volikirja allkirjastada hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud lepinguid. B. S. töötas hageja 3 juures tarneahela ja metsamajandamise üksuse juhi ja audiitori ametikohal ning tegeles hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaate FSC ja PEFC märgistuse/sertifikaatide osas. T. H. töötas hageja juures toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohal ning tegeles peamiselt hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaati EN märgistuse/sertifikaadi osas.
10. R. L. andis kostjatele II ja III korralduse muuta hageja klientidega sõlmitud kliendilepinguid lepingu lõpetamisega seotud tingimuste osas. Lepingute lisad olid hagejat kahjustavad, kuivõrd klientidele tehti lepingute lõpetamine lihtsamaks. Kliendil oli võimalik leping hagejaga üles öelda senise kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel vaid seitsmepäevase etteteatamisega. Sellisel juhul vabanes klient järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. Klient ei kohustunud lepingu lõpetamise korral tagastama hagejale sertifikaadi originaali ega tagama hageja sertifitseerimismärkide mittekasutamist pärast lepingu lõpetamist. Selliste lepingu lisade sõlmimine on ilmselgelt hagejat kahjustav. Selliseid lepingu lisasid allkirjastasid kostja R. L. korraldusel kostjal T. H. ja B. S..
11. Kostja B. S. sõlmis lisad kõikide klientidega nende kõikide sertifikaatidega seotud lepingute osas, kes on tabelis nimetatud kaotatud B.i kliendid ning kostja T. H. sõlmis lisad kõikide klientidega nende kõikide sertifikaatidega seotud lepingute osas, kes on nimetatud tabelis kaotatud T. kliendid. Kõik tabelites toodud kliendid läksid üle X Estonia OÜ-sse. Hageja kliendid kasutasid lisa sõlmimisega neile antud lühema kui kolmekuulist etteteatamistähtaega lepingu lõpetamiseks ilma selle eest tasu maksmise kohustuseta.
12. Kliendilepingute lisade kahjulikkust ning hageja klientide üleminekut tõendavad nende klientide saadetud sertifikaatide lõpetamise avaldused. R AS on saatnud 11.05.2020 hagejale lepingu ülesütlemise teate, milles palus tühistada maikuu lõppu eelplaneeritud resertifitseerimisauditi. Kokkuvõtvalt seisnes R. L., B. S. ja T. H. rikkumine hagejat kahjustavate lepingu lisade sõlmimiseks korralduste andmises ning selliste hageja huve kahjustavate lepingu lisade sõlmimises.
13. Asjaolu, et hageja kliendid on X Estonia OÜ-sse üle läinud, tõendavad osade klientide puhul saadetud kliendisuhte lõpetamise teated, milles on kliendid ise märkinud, et nad viivad oma sertifikaadid üle X Estonia OÜ-sse või edastanud teate täpselt sellise sõnastusega nagu kostja B. S. oli ette andnud. Osadele e-kirjadele oli lisatud hageja kliendi ja X Estonia kui neile uut teenust pakkuva isikuga sõlmitav kliendileping.
14. Hagejale tekkis varaline kahju lepingute lisade sõlmimise tõttu. Hagejal jäi saamata vähemalt järgmise auditeerimise tasu. Kui kliendilepingute lisasid ei oleks sõlmitud, oleksid kliendid pidanud niivõrd lühikese etteteatamise puhul tasuma hagejale järgmise auditi tasu. Seega kahjustasid kostjad kliendilepingute lisade sõlmimisega ning nende lisade sõlmimiseks korralduse andmisega hageja kui tööandja varalisi huve ning tekitasid hagejale rahalise kahju, mis seisnes järgmiste auditeerimistasude saamata jäämises. Hageja kliendid ei ole lepinguid üles öelnud mitte esialgse kliendilepingus sätestatud kolmekuulist tähtaega järgides, vaid lepingute lisades võimaldatud lühemat tähtaega kasutades.
15. Tabelis „Kaotatud B.i kliendid“ on välja toodud hageja kliendid, kellega kostja B. S. sõlmis R. L. korraldusel lepingute lisad. Tabelist nähtub järgmise auditeerimise kuupäev ning kliendi saadetud ülesütlemise teate kuupäev. Tabelist nähtuvalt on kostjad R. L. ja B. S. tekitatud kahju 80 500 eurot. Tabelis „Kaotatud T. kliendid“ on välja toodud hageja kliendid, kellega kostja T. H. sõlmis kostja R. L. korraldusel lisad. Samast tabelist nähtub järgmise auditeerimise kuupäev ning kliendi saadetud ülesütlemise teate kuupäev. Kostjate T. H. ja R. L. tekitatud kahju on 17 010 eurot. 4
16. Hageja ja klientide vahelised lepingud olid tähtajatud. Lepingu objektiks olid sertifitseerimisauditid ning nende alusel antav viieaastase kehtivusajaga sertifikaat. Hageja tegi viieaastase sertifikaadi kehtivusaja jooksul lepingu alusel esmase sertifitseerimisauditi, neli järelevalveauditit ning resertifitseerimisaudit. Kuivõrd kliendid ütlesid lepingud üles enne viieaastase sertifikaadi kehtivusaja lõppemist ning järgmiste auditite toimumist, on hageja kandnud kahju, mis seisneb tegemata jäänud auditite tasudes kuni viieaastase sertifikaadi kehtivuse lõpuni. Hagejal jäid saamata auditeerimise tasud summas 251 337 eurot.
17. Hagejale tekkis varaline kahju, sest R. L. osales hageja majandustegevuseks mittevajalikul koolitusel ning sõlmis ebavajaliku liisingulepingu. EBS hagejale esitatud ja tasutud arvetest nähtuvalt on hageja kandnud kahju kokku 18 600,07 eurot. Hageja on tasunud Nordea Finance Estonia AS-le sõiduki (luksusauto) kostja isiklikes huvides kasutamisega seoses intressimakseid8 kokku 1907,98 eurot.
18. Kostja R. L. andis hageja juhatuse liikmena kostjatele B. S.le ja T. H.le korralduse hageja lepingu lisade sõlmimiseks. Kostja R. L. andis korraldused lepingu lisade sõlmimiseks eesmärgiga hageja kliendid enda uude ühingusse üle viia. Sellise korralduse andmisega rikkus R. L. tema kui hageja juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustust. Hageja esitas solidaarse nõude kolme kostja vastu. Kõik kliendid, kellega lepingute lisad sõlmiti, läksid hageja konkurendi juurde. Seega oli R. L. kliendilepingute lisade sõlmimisest isiklikult huvitatud. Järelikult ei olnud korraldus antud hageja huvides. Korraldus oli vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning tühine. Korralduse täitmine ei vabasta kostjaid B. S.a ja T. H.t vastutusest. Kostja R. L. vastutab ÄS § 187 lg 2 alusel. 22.

§ 16lg-st 1 tuleneb kostjatele B.

S. ja T. H. hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Kostjad olid mõlemad hageja juures töötades oma valdkonna juhid, oma ala spetsialistid. Nad pidi teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine on ebamõistlik ega võimalda hagejal saada lepingu lõpetamisel järgmise auditeerimise tasu. Sellest hoolimata sõlmisid kostjad tühise korralduse alusel hageja klientidega hagejat ilmselgelt kahjustavad lepingute lisad. Kostja B. S. sai osaliselt just tänu kliendilepingute lisade sõlmimisele konkurendi osanikuks ja juhatuse liikmeks ning T. H. sai töökohta X Estonia OÜ-s. 23. Kostjad rikkusid töötajate hoolsuskohustust ning tekitasid hagejale tahtlikult kahju. Tahtlikku kahju tekitamist tõendab asjaolu, et kostja B. S. on hiljem avaldanud samade klientide kontaktandmed avaldanud uuele ühingule ning on nendega ülemineku osas ühendust võtnud. Kuivõrd kostjad on tekitanud hagejale tahtlikult lepingu lisade sõlmimisega varalise kahju tuleb neil kahju hüvitada (

§ 74lõige 1).

Kuivõrd kostjad R. L. ja B. S. on tekitanud kahju ühiselt, vastutavad solidaarselt. Samal põhjusel vastutavad solidaarselt kostjad T. H. ja R. L. nende lepingu lisade sõlmimisega tekitatud kahjude eest, millised T. H. sõlmis talle antud volituse alusel.

1. Lisaks kahju nõuetele esitas hageja viivise nõuded. Hageja esitas hagiavalduse 21.07.2020 ning lähtus viivise arvestusel sellest kuupäevast. Hagejal tekkis kostja R. L. tegevuse tagajärjel koolitusel osalemisega kahju summas 18 600,07 eurot ning luksusauto liisimisega hageja kulul summas 1907,98 eurot. Need summad on ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane. Hageja teatas esmakordselt oma nõudest koolitusel osalemisega tekitatud kahju osas kirjaliku nõudekirjaga 23.07.
2. Kostja R. L. on hagiavalduse esitamise ajaks olnud koolituskulude hüvitamisega viivituses 364 päeva. Seega on hagejal kostja R. L. vastu koolitusel osalemise tasudega tekitatud kahju osas viivise nõue summas 1354,08 eurot.
3. Hagiavalduse täienduses korrigeeris hageja oma nõuete suurust. Hageja palus R. L.lt ja B. S.lt solidaarselt välja mõista 80 500 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.
4. 5 Kostjalt R. L.lt ja T. H.lt palus hageha solidaarselt välja mõista 17010 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.
5. R. L.lt, B. S.lt ja teistelt kostjatelt palus hageja solidaarselt välja mõista 251 337 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 22.07.
6. Alternatiivselt palus hageja mõista neilt kostjatelt välja kahju kohtu määratud summas. Kostjalt R. L.lt palus hageja välja mõista kahju 20 508,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 1354,08 eurot nig alates 22.07.2020 sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
7. Enna hagiavalduse menetlusse võtmist esitas hageja 18.09.2020 avalduse, milles ta loobus alternatiivsest nõudest ja jäi üksnes selgelt määratletud rahaliste nõuete juurde.
8. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. 31.12.2020 seisukohas ei nõustunud hageja kostjate väidetega, et ettevõtet juhtis lisaks R. L.le D. L.. Tegelikkuses juhtis hagejat ainult kostja R. L., olles Eestis ainuke kohapealne juhatuse liige ning tegeledes ainsana ühingu juhtimisega. Seda asjaolu on kõik kostjad vastustes tunnistanud. Hageja Läti omanikele ei saadetud ühtegi sellist ülevaadet, millest oleks nähtunud, et kostja R. L. on hageja kulul liisinud luksusliku maasturi ning hageja kannab R. L. eest EBS koolituskulusid. Kostjate väited on paljasõnalised. Lisaks ei oma väidetav ülevaadetes kulude kajastamise väide õiguslikult tähtsust, sest teenuste kasutamine eeldab hageja osanike heakskiitvat otsust, mida antud juhul ei eksisteeri.
9. Õige ei ole R. L. väide, et EBSi juhtimiskoolituse kulu kandmine oli kooskõlas Läti omanike juhistega. Juhistest ei tulenenud, et kostja R. L. oleks võinud mistahes kuni 3000 euro suuruse kulu hageja kanda võtta. Kulud pidi olema tehtud hageja huvidest lähtuvalt ning olema hageja ettevõtlusega seotud. Juhis ei andnud kostjale R. L.le nõusolekut hagejat kahjustavate tehingute tegemiseks. Kooskõlastamist vajasid isegi ühekordsed põhivara ostud, mis kogusummana ületasid 3000 eurot. Juhise punkte 1 ja 2 koostoimest tuleneb, et osanikud pidasid silmas ühekordseid kaupade oste ja ühekordseid teenuse oste. Teenuste puhul tuli 3000 euro arvestamisel kokku liita kõik ühes kuus samalt teenuse osutajalt tellitud teenuste maksumused.
10. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse kodulehelt nähtub, et EBS Executive MBA programmi koolituse tuleb tasuda neljas osas ning kõik osamaksed on suuremad kui 3000 eurot (kolm esimest makset summas 5660 eurot ja neljas makse summas 3420 eurot). Nimetatud kodulehelt nähtub väga üheselt, et teistsuguse maksegraafiku alusel lubatakse tasumist vaid erikokkuleppe sõlmimisel. R. L. sõlmis koolituse läbimiseks koolituskeskusega sellise erikokkuleppe, mille kohaselt esitati hageja igakuiselt arved selliselt, et ükski arve ei ületaks 3000 eurot. Selline R. L. tegevus (tasumise erikokkuleppe sõlmimine) ei ole juhisega kooskõlas, kuivõrd tegelikkuses oli sisult tegemist ühekordse teenuse ostmisega. Kuigi koolituskeskuse kodulehel reklaamitava teabe kohaselt juulis ja augustis õpet ei toimu, nähtub arvetelt, et need on esitatud ka juuli ja augusti kuus. Koolituse tõttu jättis R. L. igapäevased kohustused täitmata. Seda tõendab osaniku J. Š.12.06.2018 e-kiri kostjale. Sama tõendab
11. aasta e-kirjade vahetus osaniku ja R. L. vahel. Programmist nähtub, et kostja ülesannete nimekiri oli peaaegu tühi.
12. Asjakohatud on kostjate viited, et s BM Trada UK saatis hagejale tüüptingimused. Isegi kui nimetatud ühing tüüptingimused saatis, ei ole see äriühing hageja osanikuks. Kostjate esitatud tingimuste punktist 1.
13. nähtub, et üldtingimused kohaldusid Warringtontonfire Testing and Certification Limited ja tema klientide vahelisele suhtele. Asjakohane ei ole kostjate arvamus, et hageja kliendilepingud pidid olema tüüptingimustega kooskõlas. Tegelikkuses kliendilepingutes vastavatele tüüptingimustele viidet ei ole ning neid ei ole lepingute juurde lisatud. Isegi kui tüüptingimused oleksid kliendilepingutele laienenud, oleksid nad kuulunud kohaldamisele ainult sellises ulatuses, milles nad ei ole lepingutes endis sisalduvate tingimustega vastuolus. Vastuolu korral oleks VÕS § 38 alusel kuulunud kohaldamisele lepingutes (kui nn erisätetes) kirjutatu.
14. Tüüptingimuste punkti 4.
15. kohaselt oli 7-päevase etteteatamisega erakorraline ülesütlemise 6 õigus antud AINULT teenuse osutajale. 7-päevase etteteatamisega korralist ülesütlemise õigust ei olnud tüüptingimustes klientidele ette nähtud. Samuti ei sisaldu selles punktis midagi selle kohta, et lepingu lõpetamine vabastaks kliendi järgmise auditi tasu maksmise kohustusest ning et klient ei peaks lepingu lõppedes sertifikaate tagastama. Kostjad sõlmisid lepingu lisad aga selliselt, et nägid lepingu lisade punktis 8.
16. eraldi just kliendile ette 7-päevase etteteatamisega lepingu lõpetamise õiguse. Punktiga 8.
17. vabastasid nad kliendi lepingu lõppemisel sertifikaadi tagastamise kohustusest. Kostjate esitatud tüüptingimused kaitsevad teenuse osutajat, kuid kostjate sõlmitud lepingute lisad kahjustasid hagejat kui teenuse osutajat.
18. Ebaõige on kostjate väide, et hageja kliendilepingute tingimused olid kooskõlas kostjate esitatud üldtingimustega. Kostjad leidsid, et tüüptingimused olid lepingu lõpetamise tingimuste osas anomaalsed ja vastav anomaalia seisnes selles, et lepingu ülesütlemisest tuli kummalgi poolel ette teatada vähemalt 3 kuud ning selline etteteatamise tähtaeg kehtis isegi lepingu olulise rikkumise korral. Selline väide ei vasta tõele. Üldtingimuste punktist 14.
19. nähtub selgelt, et nimetatud 3-kuuline periood kehtis korralisele ülesütlemisele. Lepingu rikkumise puhuks sisaldas punkt tingimust, mille kohaselt võis lepingu koheselt üles öelda, kui lepingut rikkuvat poolt on tema rikkumisest teavitatud ning ta ei ole rikkumist lõpetanud ega heastanud 14 päeva jooksul teate saamisest. Seega kostjate poolt viidatud üldtingimuste kohaselt 3-kuuline etteteatamise tähtaeg lepingu rikkumise juhtudele ei laienenud.
20. Asjakohatud on kostjate väited, et lepingu lisade sõlmimisse olid kaasatud kõik hageja töötajad ja lisasid saatis assistent. Vaidlus puudub selle üle, et korralduse lepinguid sõlmida andis R. L. ning lepingud allkirjastasid kostjad. Assistent allus R. L.le.
21. R. L.l ei palutud valida töö- ja perekonnaelu vahel, vaid nõuti üksnes tööülesannete täitmist. R. L. tööülesannete list oli sisuliselt tühi, kuid ta keeldus nii auditite kui ka muude ülesannete täitmisest palutud mahus, ei vastanud osanike e-kirjadele ning oli varasemate ülesannete täitmisega üle 100 päeva viivituses. Ilmselgelt oli kostja R. L. keskendunud õpingutele ja äritegevuse ülevõtmisele ega omanud enam mingit huvi hageja juhtimise ja ülesannete täitmisega tegeleda.
22. Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et ligikaudu 100 kliendi lahkumine toimus hagejast tulenenud põhjustel. Kostjate väited on eluliselt ebausutavad. Kostjad sõlmisid kahjulikke lepinguid kuni R. L. lahkumiseni ning järelikult said nad väga hästi aru, et tegemist oli hagejale kahjulike lepingu muudatustega ning seda tehti vaid hageja kahjustamise eesmärgil. K. V.l puudus teenuse osutamiseks vajalik pädevus ja kvalifikatsioon. Tal ei olnud eluliselt lihtsalt võimalik selliseid teenuseid osutada. Teda kasutas R. L. vaid selleks, et väliselt jätta muljet, justkui ei oleks tegemist kostjate ühise hageja äritegevuse ülevõtmiseks.
23. Ebaõige on kostjate väide sertifitseerimise turu piiratuse kohta. Tegelikkuses tegutseb selles valdkonnas ainuüksi Eestis vähemalt 7 teenuse osutajat: NEPCon; Soil 13 Association; SCS; SGSCH, Forest Certification, hageja ning maailmas umbes 40 teenuse osutajat, kes osutavat teenuseid ka Eestis.
24. Kui klientidele lepingu korraliseks lõpetamiseks vaid 7 päevase etteteatamise ning selle järgimisel nende järgmise auditi tasu maksmise kohustusest vabastamine oleks R. L. hinnangul olnud hageja parimates huvides, sisalduksid samasugused tingimused X Estonia kasutatavas kliendilepingus, mis aga näeb ette kolmekuulise ette teatamise. Selline regulatsioon on sertifitseerimise valdkonnas äärmiselt ebatavaline. Teenuse osutaja jaoks niivõrd kahjulikku regulatsiooni ei leia mitte ühestki kostjate esitatud üldtingimustest.
25. Paljasõnalised ja ebaõiged on kostjate väited, justkui ei oleks kliendid teistsugustel tingimustel olnud nõus lepingu lisasid sõlmima. Kui kliendid ei oleks olnud teistel tingimustel 7 nõus lepingu lisasid sõlmima, oleks võinud jätta lepingu lisad sõlmimata. Lisaks ei olnud nende lepingu lisade puhul tegemist poolte võrdse kohtlemisega. Niivõrd lühikese etteteatamise puhul nagu 7 päeva ning seda veel selliselt, et sellega ei kaasne kliendile mingeid rahalisi kohustusi (ja ta vabastatakse sertifikaadi tagastamise kohustusest), ei saa poolte võrdsusest ega tasakaalust rääkida. Hagejal ei olnud klientide maksedistsipliiniga olulisi probleeme ning lisaks võimaldas kliendilepingu punkt 4.
26. hagejal küsida klientidelt ettemaksu. Väited muude probleemide kohta on paljasõnalised.
27. Lisade punkt 8.
28. vabastas kliendid sertifikaadi originaali tagastamise kohustusest. Ebaõige on kostjate väide, justkui oleks lepingu lisade sõlmimine olnud vajalik juhtuteks, kui kliendiga ei õnnestunud auditi kuupäevas kokku leppida. Tegelikkuses on kliendilepingu punkti 8.
29. teises lauses sätestatud, et kui auditi kuupäevas ei õnnestu kokku leppida, loetakse selleks arvestuslik kuupäev, mis arvestatakse sertifitseerimise auditi ajast vastavalt korraliste auditite perioodile või sertifikaadi kehtivuse perioodile.
30. Hageja on ühepoolselt kliendilepinguid lõpetanud vaid üksikutel juhtudel. Üldteadaolevalt on teenuste osutajad üldjuhul huvitatud kliendisuhete jätkuvusest, mitte sellest, et kliendilepinguid saaks võimalikult kiiresti lõpetada. Üldjuhul teenuse osutajad ise kliendilepinguid lõpetama ei rutta,. Ilma kliente teenindamata ei ole äritegevus võimalik. Kliendilepingus sisalduv 3 kuuline etteteatamise tähtaeg ei ole hagejale eluliselt probleeme tekitanud. Hagejale võlgu jäänud klient on aktsepteerinud hageja õigust leping üles öelda ilma etteteatamiseta. See kinnitab veelkord, et lepingu lisade sõlmimiseks puudus igasugune eluline vajadus.
31. Ebaõige on väide, et kostjatele B. S.le ja T. H.le volikirjade andmine oli hageja parimates huvides. Volikirjade väljastamise abil said kostjad muuta hageja kliendilepingute tingimusi selliselt, et võimaldasid klientidel väga kiirelt, lihtsalt ja ilma rahaliste sanktsioonideta hagejaga kliendisuhte lõpetada. Isegi kui füüsiline sertifikaat ei peaks omama õiguslikku tähendust (milline väide on paljasõnaline), on kostjad ise kajastanud võimalikke riske ja ohte sellega seoses, kui kliendid peaksid väljastatud sertifikaate ja märgiseid ebaseaduslikult kasutama. Sertifikaadi originaali kliendi valdusesse jätmisega suurendati riski, et seda võidakse õigustamatult kasutada ning seeläbi kahjustada hagejat, sertifikaadi väljastajat ja toodete tarbijaid. Lisaks lihtsustas originaali tagastamise kohustusest vabastamine klientidel hagejaga kliendisuhte lõpetamist.
32. Hageja ei nõustunud, et ta kinnitas nõuete puudumist kostja R. L. vastu. Võlatunnistuses on hageja kinnitanud, et tal puuduvad R. L. suhtes nõuded seoses temale üle antud varadega nagu uksekaardid, võtmed jms. Hageja ei ole kinnitanud ühegi hagi aluseks oleva kahjunõude puudumist ning pooled ei ole neid määratlenud võlatunnistuse esemena, mistõttu ei ole hageja nendest loobunud. Määratlemata (identifitseerimata) nõuetest loobumist toimuda ei saa, sest ei toimu loobumise aluseks olevat käsutustehingut. Kostja R. L. ja hageja on selgelt nimetanud nõuded, millest on loobutud ehk mille suhtes on toimunud käsutus. Oma olemuselt on tegemist kompromissiga selles nimetatud nõuete osas. Pooled ei ole läbi rääkinud hagi aluseks olevate nõuete osas.
33. Kostja R. L. hageja endise juhatuse liikmena kohustus järgima TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet juriidilise isiku omavahelistes suhetes, mis hõlmab informatsiooni andmise kohustust, mh anda juriidilise isiku kõigi liikmete ühiste huvide jaoks tähendust omavat informatsiooni teistele liikmetele. Seega pidi kostja R. L. andma hagejale infot selle kohta, et on andnud kostjatele kliendilepingu lisade sõlmimiseks vajaminevad korraldused ja volikirjad. Ühtlasi oleks kostja pidanud hagejat teavitama sellest, et selliste volikirjade andmise ja nende alusel kliendilepingu lisade sõlmimisega võib hagejale kaasneda kahjulik tagajärg klientide tema juurest lahkumise näol. Kostja R. L. käitumine on TsÜS § 35 mõistes selge lojaalsuskohustuse rikkumine hageja suhtes, sest kostja on soodustanud hageja klientide lahkumist hageja juurest, 8 olles ise hageja juhatuse liikmeks. R. L. kasutas ära juhatuse liikme ametiseisundit ega olnud äriühingule lojaalne.
34. Kostja R. L. teguviis on käsitletav tema ametiseisundist tulenevate õiguste hea usu põhimõtte vastase tegutsemisena. Kostja R. L. on juhatuse liikme ametiseisundit ära kasutades teinud võimalikuks hageja klientide ülemineku konkurendi ettevõttesse, arvestamata hageja huvidega.
35. Kokkuleppe allkirjastamisel ei olnud hageja oma nõuetest kostjate vastu teadlik. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena on hagejale pärast 01.03.2019 kokkuleppe sõlmimist selgunud kahju tegelik suurus. Konkurentsi kokkulepete puudumine kostjate T. H. ja B. S.ga ei tähenda, et nad võiks endise tööandja äritegevuse ebaseaduslikult üle võtta.
36. Ebaõiged on kostja R. L. väited, et ta ei saanud ette teada oma juhatuse liikme staatuse ootamatut lõppemist, mistõttu ei ole ta koolitusega hagejale kahju tekitanud. R. L. esitas ise lahkumisavalduse. Ebaõige on kostjate väide, justkui oleks eeldanud klientide teenindamine igakordset klientide juurde sõitmist. Tegelikkuses käisid kliendid ka hageja juures. Hagejal olid ainult üksikud metsamajandamise kliendid, mistõttu ei olnud mingit pidevat metsamassiividel sõitmist. Eesti metsateed on läbitavad tavalise sõidukiga. Metsateedel sõitmiseks ei olnud mõistlik luksusautot liisida. Ebaõiged on kostja R. L. väited, et seda luksusmaasturit kasutasid ka teised audiitorid. Sõiduki ainsa kasutajana oli registreeritud kostja R. L..
37. Kostja R. L. pidi küsima enne tehingute tegemist osanike heakskiitu. Ei saa eeldada, et osanik käiksid Eestis pidevalt kohapeal ja kontrolliks ning küsitleks ega mõni vara või teenus ei ole nende nõusolekuta ühingu kulul ostetud. Kostjad teavad väga hästi, et teine juhatuse liige igapäevase ühingu juhtimisega ei tegelenud ega Eestis kohapeal ei olnud. Osanik usaldas täielikult R. L.t. Kostja R. L. korraldas nende kulude kandmise teadlikult selliselt, et need osanikule silma ei jääks ning jääksid formaalselt piiridesse, milleks tal ei ole osanike nõusolekut vaja. Tegelikult vajasid mõlemad tehingud osanike juhise kohaselt osaniku heakskiitu. Kumbki tehing ei olnud hageja huvides. Hagejale ei esitatud ühtegi sellist ülevaadet ega antud teavet, millest oleks nähtunud koolituse eest tasumine ja luksusauto liisimine.
38. Kostja B. S. rikkus hagejat kahjustades oma kohustusi. Asjaolu, et lepingu lisade sõlmimiseks andis korralduse R. L., ei vabasta teda vastutusest. Nimelt tuleneb

§ 15lg 2 punktist 3, et töötajal tuleb järgida ainult seaduslikke korraldusi.

R. L. antud lepingu lisade sõlmimise korraldus seda ei olnud, sellega kahjustati hagejat. Seadus ei kohustanud B. S.a sellist korraldust järgima, vaid ta oleks pidanud lepingu lisade sõlmimisest keelduma. Kui B. S. oli sertifitseerimise valdkonnas „suurte kogemustega ja osakonna juhtimise kogemusega“, ei tegutsenud ta lepingu lisasid sõlmides piisava hoolsusega. B. S. pidi mõistma ja mõistis, et tingimused olid ebaharilikult teenuse osutajat (hagejat) kahjustavad. Kuivõrd ta sõlmis lepingu lisasid niivõrd paljude klientidega, ei ole võimalik, et ta oleks tegutses tahtmatult. Kostja B. S. sai väga hästi aru, mida ta tegi.

1. Tavapärane risk on aasta jooksul paari kliendi lahkumine. Kui aga samal perioodil lahkub ca 100 klienti, ei ole tegu tavapärase riskiga. Sellise ülemineku põhjustasid otseselt kostjad. T. H. oleks samuti pidanud hagejat kahjustavate lepingu lisade sõlmimisest keelduma, sest vastav korraldus ei olnud seaduslik. Seda korraldust ei oleks tohtinud täita. Kuivõrd T. H. puhul oli tegemist pikaajalise ja kogenud audiitoriga, pidi ta olema teadlik, et tema tegevus kahjustab hagejat.
2. T. H. vastuväited on vastuolulised. Ühest küljest ta väitis, et pidi täitma R. L. korraldust, kuid samas ta nõustus, et ei sõlminud enam ühtegi lisa pärast L. lahkumist. R. L. lahkumine ei muutnud enne lahkumist antud korraldusi olematuteks ega tühistanud neid. Hageja pidas arusaamatuks, et kui T. H. pidas oma tegevust õiguspäraseks, miks hagejalt pärast R. L. 9 lahkumist uut korraldust küsis. Ülejäänud T. H. vastuväiteid pidas hageja otsituteks.
3. Hageja nõuded kostjate T. H. ja B. S. vastu ei ole aegunud. Aegunud ei ole ka nõuded R. L. vastu, sest kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud hageja nõuetest teadlik. Hageja teine juhatuse liige ja osaniku esindajad hageja igapäevase juhtimisega ei tegelenud ega viibinud füüsiliselt Eesti kohapeal. Neile ei saadetud lepingute lisasid ning neil polnud neile ligipääsu. Kogu asjaajamine oli R. L. kontrolli all. Ebaõige on väide, et hageja pidi lepingu lisade sõlmimisest teada saama hiljemalt 30.06.2020, mil X TÜ esitas lepingu lõpetamise teate. Teates ei ole midagi kirjas 7-päevasest etteteatamisest. Hageja sai lepingu lisade sõlmimisest oluliselt hiljem.
4. Hageja sai kliendilepingu lisade sõlmimisest T. H. 29.07.2019 saadetud e-kirjast. T. H. ei ole tõendanud, et hageja oleks tema allkirjastatud kliendilepingu lisadest varem teada saanud. Hageja teadasaamist ei tõenda asjaolu, et T. H. 26 on kliendilepingud allkirjastanud 10.01.
5. Järelikult tuleb hageja nõuete aegumist arvestada alates 29.07.2019, kui hageja T. H. tekitatud kahjust teada.
6. a eest arvestatava viivise nõue aeguks 31.12.
7. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 22.07.
8. Hageja viivisenõue kostja T. H. vastu ei ole TsÜS §-st 154 tulenevalt aegunud. Täpselt sama kehtib kosta B. S. kohta.
9. Ebaõige on kostjate väide, et hageja ei ole tõendanud, et hageja endiste klientidena nimetatud isikud olid hageja kliendid. See nähtub kliendilepingu lõpetamise teadetest. Teated on saadetud BM Trada Eesti OÜ ametlikule e-posti aadressilevõi hageja töötajatele e-posti aadressitele. Kostjad on nõustunud, et hageja tegutses sertifikaatide väljastamisel ka vahendajana. Sellisel juhul sõlmis hageja kliendiga kliendilepingu, klient tasus hagejale, kuid sertifikaadi väljastas kliendile kolmas isik. Hageja esitas kliendilepingud ning kostjate sõlmitud kliendilepingute lisad. Nendest nähtub, et hagejal oli nimetatud isikutega kliendisuhe ning millistel tingimustel olid lepingud sõlmitud. Hageja esitas klientidele väljastatud sertifikaadid. Sertifikaatidest nähtuvad nende väljastamise ja kehtivuse kuupäevad ning see, millal tuli järgmised auditid teostada. Kliendilepingute esitamisega on tõendanud, et kliendid oleksid tema juurde jäänud sertifikaadi kehtivuse lõpuni.
10. Kui kostjad väidavad, et kliendid läksid üle muudel põhjustel, tuleb neil seda tõendada. Hagejale kahju tekkimiseks ei pea kõik kliendid olema üle läinud X Estonia OÜ-sse. Kahju tekkis siis, kui kliendid lahkusid. Ebaõige on kostjate väide, et hageja on kahju nõude puhul arvestanud ka kliente, kelle audit pidi toimuma alles aasta pärast. Keskühistu Eramets TÜ audit pidi toimuma 30.07.2019, kuid klient esitas lõpetamise teate 03.06.2019 ehk 2 kuud enne auditi. Ülejäänud kliendid on kas teavitanud vähem kui 3 kuud ette. Kui nad teavitasid vähemalt 3 kuud ette, ei ole nende puhul järgmise auditi tasu arvesse võetud.
11. Ebaõige on väide, et hageja on kahju summasse arvestanud uue sertifitseerimise tsükli auditi tasu. Alusetu on väide, et hageja peaks kahjuhüvitisest maha arvestama säästetud kulud. Kuivõrd hagejal on piisavalt töötajaid, kellele ta tasub kindlas summas töötaS.d, ei ole hageja midagi säästnud.
12. 31.05.2021 seisukohtades esitas hageja avladuse nõude vähendamiseks ja täiendamiseks ning osaliselt nõude tagasivõtmiseks. Hageja palus jätta läbi vaatamata nõuded X OÜ ja X Estonia OÜ vastu. Hageja vähendas solidaarseid nõudeid R. L. ja B. S. vastu 178 929 euro võrra. Solidaarselt R. L. ja B. S. vastu esitatava kahjunõude suuruseks jäi 152 908 eurot. Hageja vähendas solidaarselt R. L. ja T. H. vastu esitatud kahjunõuet 3190 euro võrra. Solidaarselt R. L. ja T. H. vastu esitatava kahjunõude summaks jäi 13 820 eurot. Hageja jäi nõude juurde mõista R. L.lt kahjuna välja 20 508,05 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisena 1354,08 eurot. Hageja jäi viivise nõuete juurde.
13. Lepingutes oli kokku lepitud konkreetsetes auditites, millised hageja kohustus lepingu alusel 10 teostama. Hageja kohustuste hulka kuulus nii järelevalveauditite teostamine kui resertifitseerimisauditi teostamine. Lepingu p. 2.2.
14. kohaselt teostaja kohustub viima läbi järelevalveauditid. Samas lepingupunktis oli kokku lepitud auditite teostamise arvestuslik periood. Esimene järelevalveaudit pidi toimuma 9 kuud peale sertifitseerimisauditit. Järgmised järelevalveauditid pidid toimuma 12 kuud peale esimest järelevalveauditit. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul toimub neli järelevalveauditit, seejärel toimub resertifitseerimisaudit.
15. Pärast lepingu sõlmimist tehti sertifitseerimisaudit või re-sertifitseerimisaudit – mõlemad auditid teostati esimese auditina viieaastase sertifikaadi väljastamiseks/pikendamiseks enne kokku lepitud järelevalveauditite teostamist. Re-sertifitseerimisaudit teostati sertifitseerimisauditi asemel esimese auditina pikemaajaliste kliendisuhete puhul. Kui kliendile on varem sertifikaat väljastatud, siis sertifikaadi kehtivusaja lõppedes pikendamiseks sõlmitav uus leping algas resertifitseerimisega (mitte sertifitseerimisega). Nii nähtub hageja kliendi Keskühistu Eramets TÜ puhul, et esmane sertifikaat on talle väljastatud juba 16.10.2013, kuid sertifikaadi alguskuupäev on 16.10.
17. Osades kliendilepingutes ei olnud re-sertifitseerimisauditis kokku lepitud ning sellisel juhul ei ole resertifitseerimistasu nõude summasse arvestatud. Lepingust tulenevad auditit, milliseid oli hagejal konkreetse lepingu kohaselt õigus teostada, on iga konkreetse kliendi osas välja toodud. Esimene sertifitseerimisaudit või resertifitseerimisaudit peab olema teostatud hiljemalt vastava sertifikaadi alguskuupäevaks, sest ilma sertifitseerimis- või re-sertifitseerimisauditita ei ole võimalik sertifikaati väljastada/pikendada. Sertifikaadi alguskuupäevad nähtuvad sertifikaatidelt. 9 kuud pärast esimest sertifitseerimis või re-sertifitseerimisauditit teostatakse esimene järelevalveaudit. Järgmised kolm järelevalveauditit teostatakse 12 kuud pärast eelmist/viimast järelevalveauditit. Pärast järelevalveauditite teostamist teostatakse uuesti re-sertifitseerimisaudit. Lisaks sätestati lepingute p.-s 4.
18. konkreetne pärast järelevalveauditeid toimuv resertifitseerimisauditi maksumus. Seega ei lõppenud enamik kliendilepinguid järelevalveauditite teostamisega sertifikaadi lõppemise kuupäeval. Lepingud olid p.-de 5.
19. või 6.17 kohaselt tähtajatud ning sisaldasid kokkulepet pärast järelevalveauditeid teostatava resertifitseerimisauditi teostamises kohta.
20. Lepingute p.-st 2.2.
21. tulenevate auditite toimumise perioodi alusel on hageja arvestanud kõikide teostamata jäänud auditite arvestuslikud kuupäevad ning kahjunõude summa moodustavate teostamata jäänud auditite koguarvu. Kui auditi kuupäeva ei ole kokku lepitud, loeti selleks arvestuslikku auditi kuupäeva, mida arvutatakse sertifitseerimisauditi ajast vastavalt korraliste auditite perioodile või sertifikaadi kehtivuse perioodile. Seega oli enamike kliendilepingute alusel hagejal võimalik teenida tasu esmase sertifitseerimisauditi teostamise, nelja järelevalveauditi teostamise ja re-sertifitseerimisauditi teostamise eest. Esmane sertifitseerimisaudit on kõikide klientide puhul teostatud ning sertifikaat väljastatud. Hagis nõutakse saamata jäänud taS.d lepingute lõpetamise tõttu teostamata jäänud järelevalveauditite ja re-sertifitseerimisauditite eest.
22. Teostamata jäänud auditite hulka on arvestatud need auditid, millise auditi/auditite arvestuslik kuupäev saabus pärast kliendi lepingu lõpetamise teadet. Lepingute p.-s 4.2.8 on sätestatud ühe järelevalveauditi maksumus. Lepingu p.- s 4.
23. 9 on sätestatud resertifitseerimisauditi maksumus. Kliendid, kellega sõlmitud lepingutes ei sisaldunud kokkulepet re-sertifitseerimises või selle konkreetses maksumuses, on kajastatud eraldi tabelis. Nende klientide puhul ei ole re-sertifitseerimistasu nõude summasse arvestatud. Kui konkreetses resertifitseerimismaksumuses kokku lepitud ei ole, ei ole seda nõude summas arvestatud.
24. Olenevalt konkreetsest lepingu objektist (mida auditeeriti ja millele sertifikaat väljastati) kohustus hageja teostama valdavalt kas ühe või kaks järelevalveauditit/kontrollauditit aastas. 11 Enamike kliendilepingute alusel oli hagejal võimalik teenida tasu vähemalt kas ühe järelevalveauditi või kahe järelevalveauditi/kontrollauditi teostamise eest. Milliste auditite ja mitme auditi eest iga kliendi puhul tasu nõutakse, nähtub iga kliendi osas tehtud arvestusest. Auditite teostamise periood olid kokku lepitud valdavalt lepingute p.-s 2.2.
26. Esimene sertifitseerimisaudit pidi olema teostatud hiljemalt vastava sertifikaadi alguskuupäevaks, sest ilma sertifitseerimisauditita ei ole võimalik sertifikaati väljastada. 6 kuud pärast esimest sertifitseerimisauditit (hiljemalt sertifikaadi alguskuupäev) teostatakse esimene järelevalveaudit/kontrollaudit. Sertifikaadi alguskuupäevad nähtuvad iga kliendilepinguga seotud konkreetselt sertifikaadilt. Kui lepingus on kokku lepitud kahes järelevalveauditis/kontrollauditis, siis kuus kuud pärast esimest järelevalveauditit teostatakse teine audit.
27. Hageja teostas vähemalt esmase auditeerimise (sertifitseerimisauditi või resertifitseerimisauditi), samuti väljastati kõikidele klientidele sertifikaadid. Seega on hageja kliendilepingute ning sertifikaatidega tõendatud oma kavatsust (kliendilepingud sõlmitigi eesmärgiga teenida auditeerimistaS.d) ja võimalust (kliendilepinguid olid sõlmitud ning neid oli reaalselt täitma asutud, mis tähendab et hagejal oli ka reaalne võimalus nende alusel auditeerimistaS.d teenida) tulu teenimiseks. Hageja väidetavalt kokku hoitud kulusid peavad tõendama kostjad.
28. Kostjad on esitanud väited kulude kohta, kuid need ei ole seotud ühegi konkreetse kliendi ega auditiga. Kostjad väitsid, et hagejal võis kaasneda kliendi auditeerimisega sõidukulu, kuid ei ole s välja toonud, millise kliendi auditeerimisega sõidukulu oleks väidetavalt esinenud. Kostjate väited on tõendamata.
29. Pooled ei vaidle selle üle, et R. L. andis korraldused T. H.le ja B. S.le. Pooled ei vaidle, et kliendilepingute lisadega vähendati kliendilepingute ülesütlemise etteteatamise tähtaega kolmelt kuult seitsmele päevale ning jäeti lepingust välja punkt, mille kohaselt kohustus klient lepingu lõpetamisel tagastama hagejale sertifikaadi ning tagama sertifikaadi edasise mittekasutamise. Hageja on tõendanud lisadega, et B. S. ja T. H. need allkirjastasid. B. S. töölepingu p. 9.
30. kohaselt olid hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Hageja Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kohaselt kohustus B. S. muu hulgas kaitsma ettevõtte vara. T. H. on allkirjastanud BM TRADA Eesti OÜ töökorralduse reeglid, mille p. 2.2.
31. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes T. H.le ka Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
32. B. S. ja T. H. olid kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks hageja juures audiitoritena töötanud vastavalt ligikaudu neli ja seitse aastat. Pikaajaliste töötajate ja valdkonna spetsialistidena pidid nad aru saama, et selliste lisade sõlmimine võib hageja vara kahjustada. Hageja nõustus, et korralduse täitmine ei saa iseenesest olla töölepingu rikkumine. Küll aga on töölepingu rikkumine töölepingus sätestatud kohustusega vastuolus oleva korralduse täitmine. Töötajad peavad eelkõige lähtuma töölepingus sätestatust ega saa olla kohustatud järgima korraldusi, mis on selgelt vastuolus neile töölepingust tulenevate kohustustega.
33. Hageja on sertifitseerimisettevõte, kelle peamiseks tuluallikaks on tema kliendid. Ilma klientideta ei ole hagejal võimalik tulu teenida. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolus, et kostjad pidid olema teadlikud oma tööandja tegevusvaldkonnast ning sellega lahutamatult seonduvast peamisest tuluallikast. Lepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaja lühendamisel on kliendil võimalik kiiremini ja soodsamalt lepingulisest suhtest väljuda. Audiitorite ja oma valdkonna spetsialistidena pidid B. S. ja T. H. mõistma, et sertifikaadi kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmisel on kliendil oluliselt mugavam ja lihtsam lepingut lõpetada. Kui kliendil on lihtsam 12 lahkuda, esineb suurem tõenäosus kliendilepingu ülesütlemiseks. Kui klient kliendilepingu üles ütleb, jääb hageja ilma selles kokku lepitud auditeerimistasudest. Auditeerimistasudest ilmajäämine kahjustab hageja vara saamata jäänud tulu võrra.
34. R. L. korraldus läks vastuollu B. S. ja T. H. töölepinguga, kuna kahjustas tööandja huve ja vara. Kostjad R. L. ja B. S. on omaks võtnud, et vähemalt osad hageja kliendid on nende uude ühingusse X Estonia OÜ-sse üle läinud. X Estonia on hageja konkurent. B. S. on X Estonia osanik ja juhatuse liige. Lisaks on hageja esitanud tõendina B. S. hageja kliendile saadetud ekirja, milles ta kutsus hageja klienti enda uude ühingusse kliendiks. B. S. tahtlus seisnes soovis saavutada hageja klientide lepingute lõpetamist selleks, et kliendid oma uude ühingusse üle võtta ja endaga seotud ühingule tulu teenida.
35. T. H. on hageja konkurendi X Estonia OÜ töötaja. T. H. tahtlus lepingute lisade sõlmimisel seisnes soovis saavutada hageja klientide lepingute lõpetamine, et nendelt klientidelt oma uue tööandja juures kasu teenida. Kui T. H. tegu ei olnud kantud tahtlusest, pani ta teo toime vähemalt raskest hooletusest ja vastutab

§ 74lg 2 alusel.

Nõuded ei ole aegunud, sest hageja sai T. H. lisade sõlmimisest teada 29.07.2019, kui kostja saatis hageja juhatuse liikmele U. K.ile e-kirja, milles sellest teavitas. Kui kostja arvates hageja juba teadis lisade sõlmimisest, oleks kostjal puudunud vajadus 29.07.2019 e-kirja saata. T. H. teavitas lisade sõlmimisest alles pärast seda, kui hageja esitas nõude B. S. ja R. L. vastu. Asjaolu, et 23.07.2019 esitati nõue üksnes B. S. ja R. L. vastu, tõendab, et hageja ei olnud veel 23.07.2019 T. H. sõlmitud lisadest ning sellega seonduda võivast võimalikust nõudest teadlik. 71. Antud juhul ei kohaldu TsÜS § 31 lg 5 ning R. L. teadmine lisade sõlmimisest ei saa olla aegumistähtaja arvestamise aluseks. Enda toime pandud rikkumisest teadmine ei ole ühingule omistatav ning hageja nõuete aegumist tuleb arvestada mitte varem kui alates 29.07.2019.

§ 74

lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja ei saanud B. S. lisade sõlmimisest teada enne 22.07.

1. 23.07.2019 esitas hageja Advokaadibüroo TARK vahendusel B. S.le nõudeavalduse. See nõudeavaldus oli vähem kui 2 lk pikk ning esitatud summas 24 045 eurot. Tegemist oli väga üldise nõudega. Avalduses ei nimetaud mitte ühtegi konkreetset hageja kliendi nime. Konkreetsete klientide nimede esitamine ei olnudki võimalik, sest hageja ei olnud nendest teadlik. Aegumist on võimalik arvestada vaid iga kliendi osas eraldi. Lisaks näitab nõudeavalduses nõutav summa, et hageja ei teadnud tegelikku kahju, mis on ligi viis korda suurem. Nõudeavalduses on märgitud, et hageja alles tegeleb jooksvalt täiendavate asjaolude ning kahjude väljaselgitamisega.
2. Teine juhatuse liige D. L. ei teadnud lisade sõlmimisest, kuna ei viibinud igapäevaselt Eestis. Tema elu- ja töökoht asub Lätis, mistõttu ta ei saanud olla kursis sekretäri arvutis asuvate lepingutega/lisadega. R. L. täitis hageja juures juhatuse liige olles tegevjuhi ülesandeid. R. L. ülesandeks oli kliendilepingute sõlmimine, töötajatega suhtlemine, tööde koordineerimine jms. Lätis elav teine juhatuse liige sellistesse tegevustesse Eestis ei sekkunud ning seda temalt ei eeldatud. Seejuures oli äriregistri väljavõttest nähtuvalt mõlemal juhatuse liikmel õigus teha kõiki tehinguid iseseisvalt ning R. L. kõiki tehinguid iseseisvalt ka tegi.
3. Nõude aegumist peavad tõendama kostjad T. H. ja B. S., mitte hageja. Kostja B. S. on viidanud erinevatele kuupäevadele, kuid ei ole konkreetset nõude aegumise algusaega tõendanud. X OÜ e-kirja kuupäev 03.06.2019 ei ole seostatav rikkumisega. E-kiri ei sisaldanud ühtegi viidet ei kahju tekitajatele, lepingu lisale või sellest tulenevale 7 päevasele etteteatamistähtajale. Ühe kliendi lahkumine ei ole erandlik asjaolu.
4. Kostjate rikkumine seisneb hageja klientidega sõlmitud lepingute muutmises selliste lisade sõlmimisega, mis võimaldasid neil ilma järgmise auditeerimise tasu maksmise kohustuseta 13 lepingud üles öelda teatades sellest 3 kuu asemel ette vaid 7 päeva ning lõpetada lepingud selliselt, et klient ei pidanud enam lepingu lõppedes tagama sertifikaadimärkide edasist mittekasutamist. Hageja esitas tabeli, milles olid kirjas kliendilt lepingu lõpetamise teate saamise kuupäev ja järgmiste auditite kuupäevad. Kui oleks kehtinud 3 kuuline ülesütlemise tähtaeg, ei oleks mitmed kliendid saanud ilma auditi tasu maksmata lahkuda. X OÜ on esitanud lepingu lõpetamise teate 28.10.2019 ning tema järgmine arvestuslik audit pidi toimuma 04.01.
5. Forestcom OÜ esitas lepingu lõpetamise teate 22.11.2019 ning järgmine arvestuslik audit pidi toimuma 13.01.
6. X OÜ on esitanud lepingu lõpetamise teate 25.11.2019 ning järgmise arvestuslik audit pidi toimuma 18.02.
8. Oluline ei ole üksnes lisadega võimaldatud 7 päevase etteteatamise tähtaja järgimine, vaid lisa tervikuna, kuna lisade sõlmimine muutis kliendi jaoks lahkumis kiiremaks ning mugavamaks. Pärast kliendilepingute lisade sõlmimist on kliendid ka lepingu lõpetamise teated saatnud. Massiline lepingute lõpetamine algas pärast lisade sõlmimist. Kui kliendid ei oleks lisade tõttu lepinguid lõpetanud, oleks hagejal olnud võimalik lepinguid täita ja tasu nõuda.
9. Kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostjatel puudus vajadus kliendilepingute tingimusi muuta ja selleks kliendilepingute lisasid sõlmida. Kostjate viidatud tüüptingimused ei sätestanud kohustust kohaldada 7 päevast etteteatamistähtaega klientide kasuks ega kohustust tagada kliendi jaoks sertifikaadi jätkuva kasutamise võimalus lepingu lõppedes. Kostjate väited eksitavad kohut. Kostjad eiole tõendanud, millest tuleneb hagejale kohustus kohaldada oma klientidele Warringtonfire Testing and Certification Limited tüüptingimusi.
10. Puudub vaidlus, et R. L.l ei olnud hageja osanike otsust ega nõusolekut sõiduki liisimiseks ja EBS koolituse ostmiseks. EBS koolituse ostmine ja sellel osalemisega rikkus R. L. juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning hageja vara hoidmise kohustust. R. L. osales septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 EBS Executive MBA strateegilise juhtimise alasel täiendkoolitusel. Koolitusel osalemise eest oli võimalik tasuda neljas osas, kuid kokkuleppel oli võimalik tasuda ka teise graafiku alusel. Kostja koolitusel osalemise eest on hageja tasunud 18 osamaksega. Kostja leppis selliselt kokku, et mahtuda hageja korralduse piiridesse.
11. Kokkuleppe tegemine näitab, et R. L. pidi teadma, et hageja osanikud ei anna talle koolitusel osalemiseks kooskõlastust. 01.01.2017 osanike otsuses sätestatud 3000 euro piiri järgimine EBS koolituse puhul oli näilik. R. L. osalemine EBS koolitusel ei olnud hageja huvides, vaid kostja enda isiklikes huvides. Koolitus kestis kuni detsembrini 2018, kuid kostja astus veebruaris
12. a juhatuse liikme kohalt tagasi ning tema viimane tööpäev hageja juures oli 01.03.
13. Seega ei saanud R. L. reaalselt väidetavalt omandatuid teadmisi ühingu hüvanguks kasutada, sest lahkus töölt vahetult pärast kursuse lõpetamist. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et tööandja raha eest ja osaliselt tööajast toimuval koolitusel osalemine saab toimuda üksnes tööandja eelneval nõusolekul ja heakskiidul.
14. Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 2 ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, kuidas oli hageja huvidega kooskõlas ca 18 600 eurot maksva ja ca 1,5 aastat kestva juhtimisalase koolituse tellimine, eriti olukorras, kus poolte vahel oli erimeelS. R. L. töökohustuse täitmise kohta. Sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks hageja nimel liisinglepingu sõlmimisega rikkus R. L. juhatuse liikme lojaalsusja hoolsuskohustust ning hageja vara hoidmise kohustust. Hageja on tõendanud, et kostja sõlmis hageja nimel liisingulepingu
15. a uue sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks. Sõiduki tehnilise passi kohaselt oli sõiduki ainsaks kasutajaks R. L.. Asjaolu, et tegemist oli luksusautoga, nähtub X OÜ 11.05.2016 personaalsest pakkumisest. Pakkumisest nähtub sõiduki lisavarustsu, mille vajalikkus auditeerimisteenuse osutamiseks on kaheldav: fikseeritud panoraamkatus, kontrastvärvi katus, pimenurga jälgimissüsteem, toonklaas, võtmeta sisenemine jms. 14
16. Kostja R. L. liisis sõiduki isiklikes huvides. Hageja ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut ega heakskiitu luksusauto ostmiseks. Sellise auto kasutamiseks puudub vajadus ning selle kulu ei ole hageja majanduslike huvidega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Asjaolu, kas hageja pidi raamatupidaja kulude aruannetest liisingulepingu sõlmimisest teadlikuks saama või mitte, ei muuda sõiduki liisimist hageja huvidega kooskõlas olevaks ega ole võrdsustatav osanike nõusolekuga. Kostja ei ole tõendanud ühegi aruande saatmist.
17. Asjas ei oma tähtsust, millised sõidukid kuulusid hageja emaühingule, sest tegu on erinevate äriühingutega. Kostja eelmine auto oli kasutatud auto, tegemist ei olnud uue luksusautoga. Hageja omanikud ei ole pidanud kunagi vajalikuks uhiuue luksusauto liisimist ja kasutamist juhatuse liikme poolt. Kostja ja Nordea Finance AS vahel sõlmitud liisingleping on lõpetatud ning sõiduk ei ole enam hageja kasutuses. Hageja viitas ÄS § 187 lõikele
18. Hoolsuse ja lojaalsuskohustuse järgimise tõendamise kohustus on kostjal kui juhatuse liikmel. Kostja ei ole tõendanud sõiduki kasutamist tööülesannete täitmiseks ega seda, et sõidukit kasutasid teised hageja töötajad.
19. Hageja ja R. L. 01.03.2019 allkirjastatud dokumendis kinnitas hageja esindaja D.L., et hagejal ei ole mingeid nõudeid kostja vastu, kostja on üle andnud kõik tema kasutuses olnud varad ja varadele juurdepääsu võimaldavad võtmed, kaardid jm. Hageja ei ole kinnitanud ühegi käesolevas menetluses esitatud kahjunõude puudumist. Hageja ei ole kordagi möönnud tahet loobuda käesolevas menetluses esitatud nõuetest. Teadmata ja tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa vaidluse korral eeldada. Käesolevas menetluses esitatud nõuetest ei olnud hageja 01.01.2019 kinnituse allkirjastamisel teadlik. Hagejal ei olnud 01.01.2019 mõistlikku alust eeldada R. L. kohustuste rikkumist. Vastupidist peab tõendama kostja.
20. Kostja R. L. rikkus hoolsus- ja lojaalsuskohstust ning tööandja vara kaitsmise kohustust. VÕS § 620 lg 2 näeb ette, et juhatuse liige käsundisaajana peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Lisaks allkirjastas R. L. Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppe, mille kohaselt kohustus ta kaitsma ettevõtte vara.
21. R. L. andis hageja juhatuse liikmena B. S.le volikirja allkirjastamaks hageja nimel tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepinguid. Seejärel andis R. L. B. S.le korralduse muuta hageja klientidega sõlmitud kliendilepinguid lepingu lõpetamisega seotud tingimuste osas. Korraldus kliendilepingute lisade sõlmimiseks oli hagejat kahjustav. Kliendid võisid väga lühikese etteteatamise ajaga lepingud üles öelda ning minna üle teise sertifitseerija juurde ehk kostjatega seotud uude ühingusse – X Estonia OÜ-sse.
22. Kostja R. L. andis B. S.le korralduse kliendilepingute lisade sõlmimiseks selliselt, et lühendatakse lepingute lõpetamise soovist etteteatamist kolmelt kuult seitsmele päevale ning võimaldatakse klientidel ka lepingut lõpetades hageja poolt väljastatud sertifikaati edasi kasutada. Sisuliselt muutusid kliendilepingute lõpetamised klientide jaoks sanktsioonide ja kohustuste vabaks – vaid 7 päevase etteteatamisega vabanesid kliendid järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. R. L. oli kliendilepingute lisade sõlmimisest isiklikult huvitatud. Temaga seotud X Estonia OÜ tegevus ning kasum sõltusid otseselt hageja juurest ülemeelitatud klientidest. Korraldus oli tühine ega vabasta B. S.a lepingu lisade sõlmimisega kaasnevast vastutusest.
23. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt kooskõlas

§ 15

lõikega 1, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (

§ 16lg 1).

Töölepingu p. 9.

1. kohaselt olid hageja sisekorra eeskirjad ja töökorralduse reeglid töötajale täitmiseks kohustuslikud. Hageja Eetika ja Käitumisjuhendi 15 Kokkuleppe kohaselt kohustus B. S. kaitsma ettevõtte vara. Kuigi osade tabelis nimetatud klientide puhul ei ole leping allkirjastatud, on kõikide lepingute alusel väljastatud sertifikaat, samuti on B. S. sõlminud nende lepingute puhul lisad.
2. Hagejal jäid saamata kliendilepingutes kokku lepitud auditeerimistasud. Kliendilepingute ülesütlemine on iga konkreetse kliendi osas tõendatud kliendi saadetud lepingu lõpetamise teatega. Kõik lepingute ülesütlemise teated on saadetud pärast lisade sõlmimist. Paljud kliendid olid olnud hageja pikaajalised kliendid aastatest 2012, 2013 ja
3. Enne lisade sõlmimist ei olnud hageja saanud klientidelt sellises ulatuses ja niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga ülesütlemise teateid.
4. Kliendilepingute ülesütlemise tagajärjel ei olnud hagejal enam alust teostada kokkulepitud auditeid ega nõuda teostatud auditite eest lepingutes kokkulepitud taS.d. Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes saamata jäänud audititeerimise tasudes. Esimene järelevalveaudit toimub 9 kuud peale sertifitseerimisauditit. Järgmised järelevalveauditid toimuvad 12 kuud peale esimest järelevalveauditi. Viieaastase sertifitseerimisperioodi jooksul toimub neli järelevalveauditit. Enamikes kliendilepingutes oli kokku lepitud ka re-sertifitseerimisauditites. Sellistel juhtudel on saamata jäänud tasu hulka arvestatud lepingutes kokku lepitud re-sertifitseerimisauditite tasu. Kõik tabelis märgitud auditid, auditite kuupäevade arvestamise alused ning konkreetsete auditite tasud tulenevad kliendilepingutest. Kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena jäid hagejal saamata auditeerimistasud kogusummas 152 908 eurot, mis on hageja kogukahju.
5. Hageja viitas

§ 74lõikele 1.

Kliendilepingute lisade sõlmimisel ei pidanud B. S. silmas mitte tööandja kasu, vaid enda isiklikku kasu. B. S. sai osaliselt just tänu kliendilepingute lisade sõlmimisele hageja konkurendi X Estonia OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks ning võimaluse enda ühingule suuremat kasumit teenida. B. S. on lisaks kliendilepingu lisade sõlmimisele hiljem nendega X Estonia OÜ-sse ülemineku osas ühendust võtnud. Viidatud e-kirjad ja lõpetamise teated tõendavad hageja klientide üle võtmist B. S. poolt, mille esimeseks sammuks oli lisade sõlmimine. Seega tahtis B. S. kliendilepingute lisade sõlmimisega hagejat klientide lahkumise läbi kahjustada. Järelikult on B. S. põhjustanud hagejale tahtlikult kliendilepingute lisade sõlmimisega kahju ning vastutab kogu kahju eest solidaarselt R. L.ga. 90. Alternatiivselt vastustab B. S.

§ 74

lg 2 alusel, kuivõrd rikkus kliendilepingute lisade sõlmimisega oma hoolsus- ja tööandja vara kaitsmise kohustust vähemalt raskest hooletusest. B. S. oli oma valdkonna juht ja spetsialist. Kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks oli hageja juures töötanud ligikaudu viis aastat. Sellest tulenevalt pidi ta teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine ning sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine on ebamõistlik, muudab klientide jaoks lahkumise mugavamaks ega võimalda hagejal tulu saada. B. S. pidi oma töökohustuste sisust tulenevalt aru saama, et lühema tähtaja andmisel ning sertifikaadi kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmisel on kliendil võimalik mugavamalt ja kiiremini hageja juurest lahkuda.

1. Kostjad vastutavad VÕS § 65 lg 2 ja VÕS § 137 alusel solidaarselt. R. L. andis korralduse lepingute lisade sõlmimiseks ning B. S. sõlmis selle korralduse alusel hageja klientidega kahjustavad lepingute lisad. Seega tegutsesid R. L. ja B. S. kahju tekitamisel ühiselt, nende teod on kaasa toonud sama kahju tekkimise. Hageja esitas hagiavalduse 22.07.2020 ning lähtub viivise arvestusel sellest kuupäevast. R. L.le ja B. S.le kohalduvaks seadusest tulenevaks viivisemääraks on 0,02% päevas.
2. 05.03.
3. a sõlmisid hageja ja T. H. töölepingu. Töölepingu p 3.
4. kohaselt asus T. H. tööle toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohale. 29.11.2019 esitas T. H. hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. R. L. andis hageja juhatuse liikmena T. H.le volikirja allkirjastada hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud ning korralduse sõlmida 16 kliendilepingute lisad T. H. teenindavate klientidega. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. T. H. on allkirjastanud hageja töökorralduse reeglid, mille p 2.2.
5. kohaselt kohustus ta hoiduma tööandja juures mh tegudest, mis kahjustavad tööandja huve. Lisaks tulenes T. H.le Eetika ja Käitumisjuhendi kokkuleppest hageja vara hoidmise kohustus.
6. T. H. töötas hageja juures toote sertifitseerimise audiitori/juhi ametikohal ning tegeles peamiselt hageja nende klientidega, kes soovisid auditeerimist ja/või sertifikaati erinevate EN märgistuse/sertifikaadi osas. R. L. korraldusel sõlmis T. H. hageja klientidega kliendilepingute lisad, mis muutsid kliendilepingute lõpetamise oluliselt kiiremaks, soodsamaks ning lihtsamaks.
7. Hageja kahju seisnes selles, et tal jäid saamata kliendilepingute alusel saadavad auditeerimistasud. Kliendilepingute ülesütlemine iga konkreetse kliendi poolt on tõendatud lepingu lõpetamise teatega. Asjaolu, et kliendid ütlesid lepingud üles kliendilepingute lisade alusel nendes võimaldatud soodsamaid tingimusi arvestades, kinnitab fakt, et kõik lepingute ülesütlemise teated on saadetud pärast lisade sõlmimist. Osad kliendid olid hageja pikaajalised kliendid aastatest 2013/
8. Enne R. L. ja T. H. lisade sõlmimist ei olnud hageja saanud klientidelt sellises ulatuses ja niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga ülesütlemise teateid. Massiline T. poolt teenindatud klientide lahkumine hageja juurest toimus pärast lisade sõlmimist.
9. Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes saamata jäänud audititeerimise tasudes. Olenevalt konkreetsest lepingust tuli auditeid teostada üks kord aastas või kaks korda aastas (6-kuulise intervalliga). Kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena jäid hagejal saamata auditeerimistasud kogusummas 13 820 eurot, mis on hageja kogukahju. Kliendilepingute lisade sõlmimisel ei pidanud T. H. silmas mitte tööandja kasu, vaid enda isiklikku kasu. T. H. läks tööle X Estonia OÜ-sse, kus ta teenindab edasi oma kliente ning klientide edasi teenindamine uue tööandja juures sai võimalikuks tänu sellele, et kliendid ütlesid hagejaga sõlmitud kliendilepingud T. H. poolt sõlmitud lepingu lisade alusel üles.
10. Alternatiivselt vastutab T. H.

§ 74

lg 2 alusel, kuivõrd rikkus kliendilepingute lisade sõlmimisega oma hoolsus- ja tööandja vara kaitsmise kohustust vähemalt raskest hooletusest. T. H. oli oma valdkonna juht ja spetsialist, kes kliendilepingute lisade sõlmimise ajaks oli hageja juures töötanud ligikaudu seitse aastat. Sellest tulenevalt pidi T. H. teadma ja aru saama, et kolmekuulise etteteatamistähtaja asemel seitsmepäevase etteteatamistähtaja sätestamine ning sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine on ebamõistlik, muudab klientide jaoks lahkumise mugavamaks ega võimalda hagejal saada lepingu lõpetamisel järgmiste auditeerimiste taS.d.

1. Kostja T. H. vastutab solidaarselt R. L.ga. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. T. H. pidi lepingu alusel kaitsma ettevõtte vara. Seega oli kliendilepingute lisade sõlmimise tulemusena kliendilepingute lõpetamise tõttu saamata jäänud tulu hageja Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kaitsealas, kuna saamata jäänud auditeerimistasude võrra vähenes hageja vara. Hagejal on õigus esitada kostjate vastu solidaarne viivise nõue.
2. 12.11.2021 esitas hageja avalduse, mille vähendas solidaarset nõuet R. L. ja B. S. vastu 16 894 euro võrra. Hageja nõudeks nende kostjate vastu jäi 136 014 eurot. Hageja vähendas solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu 3350 euro võrra ning hageja nõudeks nende kostjate vastu jäi 10 470 eurot.
3. FSC ja PEFC skeemi (B. S. valdkond) puhul sõlmiti hageja ja klientide vahel erineva sisu ja sõnastusega lepinguid. Osad lepingud sätestasid re-sertifitseerimisauditi vaid nö esmase, enne järelevalveauditeid toimuva sertifikaadi pikendamiseks vajaliku auditina. Selliste lepingute p 2.2.
4. kohaselt oli teostaja kohustuseks nelja järelevalveauditi teostamine. Resertifitseerimistasus ei olnud kokku lepitud ning lepingud kehtisid kuni välja antud sertifikaadi kehtivuse lõpuni. 17 Selliste lepingute alusel ei ole hageja re-sertifitseerimistasu kahjunõude hulka arvestanud. Hageja on kahjusumma sisse arvestanud re-sertifitseerimistasu juhul, kui konkreetse kahjunõude aluseks olevas kliendilepingus oli kokku lepitud ka pärast järelevalveauditeid toimuvas resertifitseerimisauditis. Sellise re-sertifitseerimisauditi tegemise kohustus tulenes hagejale lepingu p.-dest 2.2.3., 4.
5. ja 5.
6. või 6.1., osade lepingute puhul täiendavalt ka p-st 1.1.
8. Hageja on resertifitseerimisauditi tasu kahjunõude hulka arvestanud ainult nende kliendilepingute puhul, milles oli kokku lepitud re-sertifitseerimisauditi teostamises ja selle hinnas. Kõik lepingud, millele puhul hageja on re-sertifitseerimistasu kahjunõude hulka arvestanud, sisaldavad punkti 2.
9. pealkirjaga „Teostaja kohustub“. Lisaks on enamike hageja nõude aluseks olevate lepingute p.-s 1.1.
10. sätestatud re-sertifitseerimisaudit otsesõnu eraldi lepingu objektina. Osades lepingutes on lepingu p.-s 1.1.
11. nimetatud vaid re-sertifitseerimisaudit ühe korra, kuid sellisel juhul ongi konkreetse lepingu alusel teostatavaks esmaseks auditiks olnud re-sertifitseerimisaudit (pikaajalised kliendid). Lisaks nähtub lepingu p.-dest 4.
12. ja 4.3., et ka selliste lepingute puhul, mille p.-s 1.1.
13. on sõnaliselt vaid ühe korra nimetatud resertifitseerimisauditit, oli hageja kohustuseks vastava lepingu alusel teostada kaks resertifitseerimisauditit. Seega on ka sellistes lepingutes, mille objektina on resertifitseerimisauditit nimetatud vaid ühe korra, kokku lepitud pärast lepingu alusel toimuvate järelevalveauditeid toimuva resertifitseerimisauditi teostamises ning selle tasus.
14. Lepingu p. 2.2.
15. kohaselt tuli teostada teine, (kahjunõudes sisalduv re-sertifitseerimisaudit) pärast nelja järelevalveauditi teostamist. Seega võis re-sertifitseerimisaudit olla nii lepingu alusel esmane, enne järelevalveauditeid teostav audit kui ka pärast järelevalveauditeid teostatav audit. Lepingutes oli kokku lepitud re-sertifitseerimisauditi hinnas. Lepingute p. 4.
16. sätestab pärast järelevalveauditeid toimuva re-sertifitseerimisauditi konkreetse hinna. Ebaõige on kostjate väide, justkui ei oleks ühegi kliendilepingu kohaselt hageja kohustuseks resertifitseerimisauditi teostamine ning lepingutes on kokku lepitud vaid resertifitseerimise hinnas.
17. Lisaks eeltoodule on eluliselt ebausutav kostjate tõlgendus, et kuigi pooled on lepingus kokku leppinud, et peale järelevalveauditeid tuleb resertifitseerimisaudit ning eraldi järgmises resertifitseerimisauditi täpses hinnas, siis see ei tähenda, et oleks kokku lepitud resertifitseerimisauditi tegemises. Pooled ei lepiks kokku teenuse hinnas, mida ei oleks võimalik lepingu alusel osutada.
18. FSC ja PEFC skeemi lepingutest nähtub, et hagejal tuli ainuüksi lepingus otsesõnu nimetatust lähtudes teostada kokku vähemalt kuus auditit: kõige esimene audit, mis võis olla sertifitseerimisaudit või re-sertifitseerimisaudit, neli järelevalveauditit ning resertifitseerimisaudit. Kahjunõude hulka on arvestatud ainult need re-sertifitseerimisauditite tasud, mille puhul on kahjunõude aluseks olevates vastavates lepingutes re-sertifitseerimisauditi teostamises ja hinnas kokku lepitud.
19. Toote sertifitseerimise (T. H. valdkond) puhul teostati kahjunõude aluseks olevate lepingute alusel üks või kaks auditit aastas. Osades lepingutes on järelevalveauditeid nimetatud ka kontrollaudititeks. Lepingu p-de 4.
20. või 4.
21. kohaselt teostatakse auditeid 2 korda aastas. Üheski T. H. vastu esitatud kahjunõude aluseks olevas lepingus ei ole auditeid nimetatud resertifitseerimisauditiks. Olenemata auditi konkreetsest nimetusest koostatakse aastas üks või kaks auditit, mida on kinnitanud kostjad ise. Seega on erinevus vaid auditite nime osas. See, mitu auditit aastas koostatakse, on sätestatud lepingute p.-s 2.2.
22. ja/või 4.
23. ning sellest on hageja oma nõude esitamisel lähtunud.
24. Asjakohatu on kostjate väide, justkui oli kliendil alati õigus lepingu lõpetamiseks ning klient ei olnud kohustatud ühegi auditi tellimiseks. Auditite teostamises leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisega ning mingit igakordset eraldi tellimist ei toimunud. Kliendil oli lepingutes 18 sätestatud etteteatamistähtaega järgides õigus leping üles öelda, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni kohustus hageja kliendiga sõlmitud lepingu alusel auditid teostama ning klient kohustus nende eest tasuma. Saamata jäänud tulu kahjunõue ongi tõenäosuslik ning kahjusumma arvestamisel tuleb lähtuda eeldusest, et leping oleks edasi kehtinud.
25. Hageja on kahjunõude esitanud põhjusel, et kostjad korraldasid lepingu lisade sõlmimise abil kliendilepingute ülesütlemised. Ebaõige on kostjate käsitlus, justkui ei oleks tähtajatute lepingute puhul võimalik auditite koguarvu arvestada ega kahjunõuet esitada. Lepingute tähtajatus on üheks aluseks, mis võimaldas hagejal resertifitseerimisauditite tasu kahjunõude hulka arvestada. Varasemalt olid lepingud tähtajalised, kuid kuna sertifitseerimisteenuse puhul on tegemist sertifitseerimisaustuse ja kliendi vahelise pikaajalise kootööga, muudeti lepingud tähtajatuks eesmärgiga vähendada hageja halduskoormust.
26. Väljastatud sertifikaadid kehtisid 5 aastat auditi toimumise kuupäevast. Sertifikaadi kehtivuse tingimuseks olid hageja korralised (järelevalve ja re-sertifitseerimise) auditid. Seega olid lepingud tähtajatud. Viis aastat kehtis vaid sertifikaat, mille pikendamiseks oli võimalik teha re-sertifitseerimisaudit sama lepingu alusel, kuna leping ise oli tähtajatu. Kostjate viidatud sertifitseerimisperioodi viieaastane pikkus ei mõjuta tähtajatu lepingu kehtivust. Kui pooled oleksid soovinud lepingu lõpetada viimase järelevalveauditi teostamisega pärast sertifikaadi kehtivuse lõppu, oleks see lepingutes selliselt sätestatud. Kahjunõude aluseks olevad lepingud on kõik tähtajatud ning võimaldavad pärast sertifikaadi kehtivusaja lõppu teha resertifitseerimisauditi sertifikaadi pikendamiseks.
27. Lepingute tähtajatus ei välista teostamata jäänud auditite arvestamist. Kostjate väide, et järgmise auditi kuupäeva pidi kliendiga alati kokku leppima ning kokkuleppe mittesaavutamisel ei olnud võimalik auditit teostada, on otseselt vastuolus lepingutes sätestatuga. Lepingute p. 8.3 või 9.
28. nägid ette, et kui auditi kuupäeva ei ole kokku lepitud, loetakse selleks arvestuslikku auditi kuupäeva. Asjakohatu kostjate väide, justkui ei oleks lepingu tähtajatuse korral võimalik koguarvu määrata ning kahjunõuet esitada, kuna tähtajatu lepingu alusel saaks teha sisuliselt piiramatu arvu auditeid. Hageja on lähtunud konkreetselt kokku leptid audititest.
29. Hageja ei ole kahju nõude hulka arvestanud neid kliente, kes lõpetasid lepingu kliendi tegevuse lõpetamise, pankroti, teenuse eest tasumata jätmise vms asjaolu tõttu. Kahjunõude hulka on arvestatud üksnes need kliendid, kes lõpetasid lepingu kostjate korraldatud lepingu lisade tõttu. Saamata jäänud tulu kahjunõue ongi tõenäosuslik, mistõttu tuleks lähtuda eeldusest, et lepingud kehtivad.
30. Hageja on tõendanud ettevalmistusi tulu teenimiseks kliendilepingutega ja sertifikaatidega. Hagejal ei ole võimalik ega vajalik tõendada, et ta igal juhul oleks tulu saanud, kuna saamata jäänud tulu ongi tõenäosuslik. Tulu saamise tõenäosuse on hageja tõendanud lepingutega ning sertifikaatidega. Lisaks on hageja jätkuvalt tegutsev ettevõte, mis jätkab samade teenuste osutamisega. Kuivõrd lepingud olid tähtajatud ning lepingus oli kokku lepitud konkreetsetes auditites ja nende tasudes, sai hageja eeldada, et need lepingud auditite teostamiseni kehtivad..
31. Lisade sõlmimise ja lepingutes sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Kuigi enne lisade sõlmimist kehtinud kliendilepingu tingimuste alusel oli võimalik leping 3 kuulise etteteatamistähtajaga üles öelda, siis kliendid ajal, mil vastav säte lepingutes sisaldus, lepinguid massiliselt ei lõpetanud. See algas pärast lisade sõlmimist. Vastav asjaolu on tõendatud hageja assistendi K. K. kirjalike selgitustega. Hageja tabelitest nähtu, et kõik nõude aluseks olevate lepingute kliendid on lepingu üles öelnud pärast lisade sõlmimist. Ei ole õige kostja T. H. väide, et pärast lisade sõlmimist lahkus vaid kuus klienti. Hageja nõuab T. H.lt hüvitist 7 kliendi ja B. S.lt 37 kliendi eest. Pärast lisade sõlmimist lahkus lühikese aja jooksul hageja juurest korraga 71 klienti, mis on tõendatud hageja assistent K. K. selgitustega. 19
32. Paljud kliendid on öelnud lepingu üles vähem kui kolm kuud enne järgmise auditi arvestuslikku kuupäeva, milline võimalus tulenes neile üksnes sõlmitud lisade tõttu. Samas ei saa kolme kuu järgimine või mitte järgimine olla põhjusliku seoses hindamise kriteeriumiks. Lepingu lisadega jäeti välja klientide sertifikaadi tagastamise kohustus, mis muutis klientide jaoks lepingu ülesütlemise mugavamaks.
33. Enamik lisasid olid allkirjastatud hiljemalt
34. a veebruariks. R. L. esitas hagejale tagasiastumise avalduse kohe pärast lisade allkirjastamist 12.02.2019 ning tema volitused lõppesid 18.03.
35. 21.03.
36. läks R. L. X Estonia osanikuks ning 03.06.2019 X Estonia OÜ juhatuse liikmeks. Kliendilepingute ülesütlemise teateid hakati esitama
37. a juunist ehk ajast, mil klientidel oli võimalik R. L. uude ühingusse üle minna.
38. Kostjate väide, et hageja ärisaladusega seonduvast kahjunõudest loobumine tõendab põhjusliku seose puudumist lisade sõlmimise ja kõikide lepingus sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel, on meelevaldne. Hageja ei loobunud nõudest, vaid võttis selle tagasi. Asjaolu, et algselt tugines hageja osade järelevalveauditite ning re-sertifitseerimisauditi teostamata jätmisest tuleneva kahjunõude esitamisel ärisaladuse avaldamisele ja kasutamisele, ei tähenda, et auditite tasude saamata jäämine ei olnud samaaegselt põhjuslikus seoses lisade sõlmimisega. Kõik kliendid lahkusid pärast lisade sõlmimist. Ka siis, kui kliendid läksid hageja ärisaladust kasutades üle kostjate uude äriühingusse, oli lisade sõlmimine selle esimeseks sammuks, mis võimaldas klientidel lahkuda soodsamalt (järgmist audititasu maksmata), kiiremalt (3 kuu asemel 7 päevaga) ning mugavamalt (ilma pikemalt ette planeerimata ning sertifikaatide tagastamiseks omapoolseid pingutusi tegemata – kohustuste vabalt).
39. Paljasõnaline on kostjate väide hageja akrediteeringu peatamise kohta alates 10.02.
40. Kostjad ei ole välja toonud, milliste skeemide osas väidetav peatatud akrediteering kehtis ehk milliseid konkreetseid kliente väidetav akrediteeringu peatamine puudutas. Lisaks ei saanud akrediteeringu peatamine olla klientide lahkumise põhjuseks, kuna enamik kliente esitasid lõpetamise teated hagejale enne 10.02.
41. B. S.ga seotud klientidest on lepingu ülesütlemise teate saatnud pärast 10.02.2020 vaid neli klienti 37-st. Lisaks on väide kohut eksitav, kuivõrd akrediteeringute peatamise korral tuleb olemasolevaid kliente edasi teenindada.
42. Lepingute lisad sõlmiti üksnes B. S. ning T. H. teenindatud klientidega. Näiteks ISO valdkonna klientidega lepingu lisasid ei sõlmitud, sest kostjate uus äriühing X Estonia ISO valdkonna sertifitseerimisega ka ei tegele. Asjakohatu ning ebaõige on kostjate väide, justkui ei oleks hageja lepingu lisasid kostjate lahkumise järgselt muutnud. Lisade muutmine ühepoolselt ei ole võimalik. Enamik kliente, kellega lisad sõlmiti, on hagejaga lepingud lõpetanud, mistõttu ei ole nendega sõlmitud lisade muutmine võimalik.
43. T. H. esitatud auditite ajakulu hageja ei vaidlusta. Ebaõige on kostjate R. L. ja B. S. esitatud FSC ja PEFC auditite päevade arv. Auditi teostamiseks kuluv aeg on PEFC skeemi osas reguleeritud juhendis ning FSC skeemi osas vastava sertifikaadi väljastaja SCS Global juhendis. Viidatud dokumentidest nähtuvalt kulus PEFC skeemi ühe auditi teostamiseks 0,5 päeva ning FCS skeemi ühe auditi teostamiseks olenevalt kliendist 4 kuni 7,5 tundi ehk 0,5 kuni 1 päev. Lisaks võis auditi aeg oleneda konkreetsest audiitorist kui ka auditeeritavast kliendist. Hageja nõuab kahjutasu üksnes järelevalveauditite eest, mis tähendab, et vähemalt üks, esmane sertifitseerimisaudit oli kliendile teostatud. Seega olid nii auditeeritav kui audiitor kogu protsessiga tuttav ning järgmise auditi teostamine võttis vähem aega. Hageja esitas tabeli enda aja arvestuse kohta.
44. Auditi käigus käidi kliendi juures ja kirjutati raport, kuid raport kirjutati üldjuhul valmis auditeerimise käigus kliendi juures kohapeal. Raporti puhul on tegemist etteantud/-koostatud 20 vormis vajalikku kohta linnukeste lisamisega ning vajalike lahtrite täitmisega. See asjaolu on tõendatud hageja assistent K. K. kirjalike selgitustega. Ebaõiged ning tõendamata on kostjate esitatud auditi paki kontrollimise tasud. Tegeliku paki kontrollimise tasu tõendamiseks esitas hageja raamatupidaja kinnituskirja, milles on välja toodud kõikidele vaidlusalustele skeemidele kohalduvad auditi paki kontrollimise tasud. Sellest nähtuvalt on tasud FSC COC skeemi osas 114 kuni 279 eurot, PEFC skeemi osas olenevalt auditist 75-200 eurot ning PC skeemi osas 150 eurot.
45. Meelevaldne on kostjate väide, et hageja pidi pärast kostjate T. H. ja B. S. lahkumist kasutama auditite läbiviimisel Lätist või Leedust kohale sõitvaid alltöövõtjaid. Hageja ei ole kunagi kasutanud nõude aluseks olevate kliendilepingute täitmiseks Läti või Leedu alltöövõtjaid ning pole alust eeldada, et hageja oleks selles osas oma ärimudelit või senist tegevust muutnud. Hageja oleks saanud kliendid ära teenindada olemasolevate töötajatega või oleks saanud tööjõudu juurde palgata Eestist. Ebaõige on väide, et iga uut töötajat pidi alguses koolitama, kuivõrd Eesti turul leidub töötajaid, kellele on vastav kogemus ja pädevus olemas. Seega on täiesti põhjendamatu arvestada hageja kulude hulka 550 euro suurust päevatasu ja Lätist-Leedust kohale sõitva audiitori reisimise aja kompensatsiooni. Sellist kulu hagejal ei olnud.
46. Audiitoritel on kindel kuutasu, mida makstakse neile olenemata sellest, mitu tundi nad auditite teostamisele kulutavad. Hageja audiitorid (töötajad) oleksid nõude aluseks olnud kliendilepingutes kokkulepitud auditid teostanud oma tööaja sees. Seega ei oleks hagejal suurema klientide arvu teenindamisega kulusid seoses audiitorite töötasudega kaasnenud. Hageja on kuludena on arvestatud üksnes auditite paki kontrollimise tasud, mis on kokku 18 244 eurot, millest 16 894 eurot moodustavad PEFC ja FSC (B. S.) audititega seotud kulud ning 1350 eurot PC (T. H.) audititega seotud kulud. Hageja on lähtunud raamatupidaja kinnistuskirjas kajastatud audiitori keskmisest igakuisest töötasust ja selle alusel arvutatud tööandja igakuisest töötasu kogukulust 3441 eurot. See teeb keskmiseks audiitori tööpäeva kuluks 172,05 eurot. Kostjad on leidnud, et hageja kulu audititele on vähemalt 93 400,44 eurot. Arvestades hageja nõuet, peaksid kulud moodustama u 56% nõutavast tulust.
47. Ebaõige on kostjate väide, et B. S. ja T. H. ei rikkunud töölepingut, kuna nad täitsid R. L. korraldust ega saanud eeldada selle vastuolu seadusega. R. L. korraldus läks vastuollu nii B. S. ja T. H. töölepingu kui seadusega. Töötaja ei tohi täita sellist korraldust, mis toob kaasa töölepingu rikkumise. Lisaks on R. L. kui tööandja korraldusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna R. L. andis lisade sõlmimise korralduse ühingu kahjustamise eesmärgil ning samal eesmärgil B. S. ja T. H. lisad ka sõlmisid.
48. Vähemalt osaliselt on hageja kliendid kostjate kinnitusel X Estonia OÜ-sse üle läinud. Eeltoodust nähtub, et R. L. andis töötajatele korralduse tööandja klientide ülevõtmiseks. Tööandjalt klientide ülevõtmiseks antud korraldus on vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu

§ 17lg 3 teise lause järgi tühine.

Töötajad ei pea ega tohi täita tühist korraldust. B. S. ja T. H. on kohustuste rikkumises süüdi. Kostjad sõlmisid lepingu lisad soovides klientide üleminekut. Alternatiivselt panid kostjad teo toime vähemalt hooletusest. Igal juhul vastutavad kostjad lisade sõlmimise tõttu klientide lahkumise ning kliendilepingust tuleneva auditeerimistasude saamata jäämise eest. Juhatuse liikme ebaseaduslike juhiste täitmine ei vabasta töötajat töölepingu ja seaduse täitmise kohustusest.

1. Asjakohatud kostjate viited konkurentsipiirangu puudumisele, kuna hageja ei heida ette kutsetegevuse jätkamist, vaid hageja klientide ülevõtmist ning selleks lisade sõlmimist. T. H. ei ole ümber lükanud hageja väidet, et ta teenindab X Estonia OÜ-s tema vastu esitatud nõude aluseks olevate kliendilepingute kliente. Poolte vahel puudub vaidlus, et lisade sõlmimise korraldus anti
2. a oktoobri koosolekul, kus osalesid kõik hageja töötajad, sh assistent K. K.. Samas põhjendati koosolekul lisade sõlmimise vajalikkust mitte nn Warringtonfire 21 tüüptingimuste, vaid kostja T. H. klientide võlgnevustega. Vastavat asjaolu on tõendatud K. K. selgitustega. Tegelikkuses massilisi võlgnevusi, mille tõttu oleks vajalik lepingu lisadega lepingu lõpetamise tingimuste muutmine, ei esinenud.
3. Üle kahe kuu tähtaja ületanud võlgnikke oli T. H. osakonnas kokku ainult kolm, kogusummas 3340 eurot. Lisade sõlmimise tegelikku eesmärki põhistab asjaolu, et R. L. koosolekutel koostatud
4. a koosolekute protokollide memos kajastati küll
5. a oktoobri kuu koosolekuid, kuid memos ei kajastatud midagi lisade sõlmimise arutelu ega otsuste kohta, kuigi tegu oli väga suurt rahalist mõju omava ning igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga. Selline saladuses hoidmine ning teiste töötajate eksitamine viitab selgele kostjate konspiratsioonile. T. H. tahtlusele viitab asjaolu, et kuigi ta pidi osakonna juhina teadma, et tegelikkuses tema klientidel mingeid suuri pikaajalisi võlgnevusi ei olnud, lasi ta siiski sellisel põhjendusel lisade sõlmimist kõikidele töötajatele presenteerida koosolekul, millel ta ise osales. Hageja assistent K. K. kinnitusel toimus lisaks koosolekutele R. L. ja B. S. ning T. H. vahelisi eranõupidamisi. B. S. ning T. H. olid ainsad, kes lisasid sõlmisid.
6. Sellise sisuga lisade sõlmimine ei ole praktikas tavapärane ning selliseid tingimusi ei ole X Estonia OÜ lepingutes. Audiitoritena ning pikaajaliste valdkonna spetsialistidena said B. S. ja T. H. aru tüüptingimustest. Lihtne lugemisoskus võimaldab aru saada, et tüüptingimused ei sisaldanud nõuet anda klientidele 7-päevane ülesütlemiseõigus. Lisaks näeb tüüptingimuste punkt 4 ette sertifikaadi peatamist või tühistamist. Seega ei reguleerinud viidatud tüüptingimuste punkt mitte lepingu lõpetamist, vaid sertifikaadi peatamist-tühistamist. Kostjad on kinnitanud, et hageja oli kõigest sertifikaadi vahendaja, mitte väljastaja, mistõttu ei saanud tal olla õigust sertifikaadi tühistamiseks.
7. Põhjendamatu on kostja T. H. väide, mille kohaselt oli väidetavalt kogu meeskond lisade sõlmimisest teadlik. Kahju ei tekitatud teadmisega lisade sõlmimisest, vaid lisade sõlmimisega. Mitte ükski teine hageja töötaja lisasid ei sõlminud. Asjaolu, et hageja juhatuse liige U. K. ei andnud pärast lisade sõlmimist korraldust nende muutmiseks, ei saa vabastada T. H.t vastutusest. Lisaks ei ole võimalik lisasid ühepoolselt muuta. T. H.lt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamine

§ 74lg 2 alusel nullini ei ole põhjendatud.

29.07.2019 e-kirja lisade sõlmimise kohta saatis T. H. U. K.le üksnes seetõttu, et vältida enda vastu nõude esitamist. Preemia maksmine BM Certification Estonia OÜ-s oli tavapärane praktika, mitte erakorraline asjaolu, millega oleks tunnustatud eraldi või ainult T. H.t.

1. R. L. allkirjastatud Eetika ja Käitumisjuhendi Kokkuleppe kohaselt tuli vältida olukordi, kus tõusetub oht erapooletusele või objektiivsusele, või kus võib eksisteerida potentsiaalne huvide konflikt või näida see eksisteerivat. R. L. rikkus lepingu lisade sõlmimiseks korralduse andmisega nii vara kahjustamise kui huvide konflikti vältimise kohustust ega järginud talle seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Huvide konflikti vältimise kohustust rikkus R. L. muu hulgas sellega, et andis lisade sõlmimise korralduse lõppastmes klientide ülevõtmise eesmärgil. X Estonia OÜ asutati vaid mõned kuud enne lisade sõlmimiseks korralduse andmist 02.08.
3. Lisaks tuleb R. L. hoolsusstandardi järgimisel arvestada asjaoluga, et ta oli ise vastava valdkonna asjatundja: kostja tegutses audiitorina ning on ka täna oma uue ühingu kodulehel metsamajandamis ja tarneahela meeskonna liikmena märgitud. Seega oli ta vastava valdkonna professionaal ning talle kohaldus kõrgem hoolsusstandard.
4. R. L. vastutab ainuisikuliselt, sest kostjad on nõustunud, et ta oli ettevõtte tegevjuht. Faktiliselt tegeles hageja igapäevase juhtimisega, sh korralduste andmise ja lisade sõlmimisega, üksnes R. L.. K. K. kinnitusel suhtles Eestis hageja töötajatega ja klientidega üksnes R. L., teine juhatuse liige igapäevases juhtimises ei osalenud. Kostjale etteheidetava teo pani toime R. L. 22 üksi. Ühtlasi on kostja T. H. kinnitanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Didziš Lipeins dokumentidele juurdepääsu omas. K. K. kinnitusel käis D. L. Eesti kontoris harva ega vaadanud assistendi arvutisse. Assistendi väitel ei ole ta lisasid D. L.ile saatnud ega selleks R. L.lt ega B. S.lt korraldust saanud.
5. Kostjad on nõustunud, et hageja vahendatud sertifikaate väljastasid akrediteeritud äriühingud BM Trada Läti ja BM Trada UK. T. H. PC valdkonnas auditeeritud klientidele ning vähemalt B. S. PEFC valdkonna klientidele väljastasid sertifikaadid BM Trada Latvija, mitte BM Trada UK. Kostjad on Warringtonfire tüüptingimusi seostanud üksnes BM Trada UK-ga. Isegi kui Warringtonfire tüüptingimused kohaldusid BM Trada UK väljastatud sertifikaatidele, ei saanud need kuidagi kohalduda kliendilepingutele, mis olid sõlmitud teise sertifikaadi väljastaja sertifikaatide väljastamiseks. Vähemalt T. H.ga seotud kliendilepingutele ning B. S. auditeeritud PEFC valdkonna klientidele Warringtonfire tüüptingimused kohalduda ei saanud, sest kostjate väidetav tüüptingimuste väljastaja ei ole nende skeemi klientidele sertifikaadi väljastajaks.
6. Asjaolu, et lisasid ei sõlmitud Warringtonfire tüüptingimuste ülevõtmiseks ega nende alusel, tõendab asjaolu, et tüüptingimused kannavad kuupäeva
7. a detsember, kuid assistendile saadeti lisad juba
8. a novembris. Hageja assistent K. K. kinnitusel koostati ja saadeti lisad klientidele juba
9. a novembris ehk enne väidetavate tüüptingimuste kehtima hakkamist. Kostjad on nõustunud, et lisade sõlmimise korralduse andis R. L.
10. a oktoobri koosolekul, kuid tüüptingimusi sellel ajal veel ei eksisteerinudki.
11. Kostjad väidavad, et kliendid oleksid pidanud maksma tasu üksnes siis, kui järgnev audit oleks pidanud toimuma lõpetamisele järgneva kolme kuu jooksul. See vastuväide on asjakohatu. Hagejale on tekkinud lisade sõlmimisest kahju seetõttu, et lisad võimaldasid klientidel lepingud üles öelda ning lepingute ülesütlemise tõttu jäid teostamata kõik kokku lepitud auditid ning saamata kõik lepingujärgsed auditeerimistasud. Hageja möönab, et kõige piiravamaks lepingu lõpetamise tingimuseks oli kolmekuuline etteteatamistähtaeg ning selle sidumine järgmise auditi tasu maksmise kohustusega.
12. Hageja korrigeeris T. H. vastu esitatud nõude arvestust ja vähendas tema ning R. L. vastu esitatud solidaarset nõuet 2 200 euro võrra (13 820 – 11 620). Ebaõige on kostjate väide, et sertifikaadi tagastamise ja kasutamise lõpetamise kohustuse väljajätmine lepingust mingit tähendust omanud. Vastav lepingupunkt sisaldus lepingus mh kliendi distsiplineerimiseks, et klient ei kasutaks sertifikaati pärast kliendisuhte lõppemist edasi. Pärast lisade sõlmimist ei kohustunud kliendid lepingu alusel sertifikaati tagastama ega tagama sertifitseerimismärkide mittekasutamist. Kostjate väitel on sertifikaadi füüsiline tagastamine oma tähenduse kaotanud, sest sertifikaadi kehtivust sai kontrollida andmebaasist. Seejuures ei ole eluliselt usutav, et isikud päriselt andmebaasidest oma koostööpartneri juures nähtud sertifikaadi kehtivust kontrollima hakkaks. Tõenäoliselt ei teagi enamik isikuid, kuidas või kust sertifikaatide kehtivust kontrollida.
13. Hageja kahju hüvitamise nõuded B. S. ja T. H. vastu ei ole aegunud. Kostjad ei ole tõendanud ega välja toonud konkreetseid kuupäevi, millal hageja konkreetse kliendiga lisa sõlmimisest teada sai. X e-kirja alusel ei saanud hageja teada ei selle konkreetse kliendi ega kõikide teiste klientidega lisade sõlmimisest. Samuti ei ole ühe kliendi lahkumine erakordseks asjaoluks, mille alusel peaks juhatuse liikmetel/omanikel tekkima kahtlus. Paljud kliendid ütlesid lepingud üles alles pärast 22.07.2019 nõudekirja.
14. Täiesti asjakohatu on T. H. tuginemine 03.06.2019 X TÜ saadetud lõpetamise teatele, sest tegemist ei olnud T. H. kliendiga. Samuti on asjakohatu T. H. tuginemine 23.07.2019 B. S.le saadetud nõudeavaldusele, sest T. H.le seda nõudeavaldust ei saadetud. Hageja sai T. H. lisade sõlmimisest teada 29.07.
15. a tänu tema e-kirjale. Ebaõige on B. S. väide, et hageja pidi saama lisade sõlmimisest teada enne 22.07.2020, kuna hageja teine juhatuse liige D. L. pidi end hageja 23 tegevusega kursis hoidma. D. L. ei olnud hageja tegevjuhiks ja talle ei makstud tasu. Tasu maksti vaid R. L.le. T. H. ei ole selgitanud, miks ta 29.07.2019 e-kirja saatis, kui hageja oli juba teadlik lisade sõlmimisest.
16. Eksitavad on kostja vastuväited, et EBS koolitusel käimine oli põhjendatud hageja mitmekordse kasvuga ning osakondade loomisega kaasnenud juhtimisstruktuuri muutumisega. Hagejal oli kokku 8 töötajat.
17. a osakondade loomisel jäid samaks nii töötajate arv kui töötajad. Kostjale alluvaid juurde ei tulnud ning ülesandeid ei lisandunud. Osakondade loomine hoopis lihtsustas kostja tööd, kuna sellega delegeeriti osa R. L. ülesannetest osakondade juhtidele. Vastuolus eelneva väitega on kostja leidnud, et osales koolitusel hageja käibe kasvatamiseks ning käive kasvas koolitusele järgnevalt.
18. a kasvas käive 105 000 eurot ehk 20% ning
19. a kasvas käive 80 000 eurot ehk 12%. Koolituslepingu p. 2.1.
20. kohaselt algas koolitus
21. a oktoobris ning kestis kuni jaanuarini
22. Seega ei tulenenud hageja
23. a käibe kasv kostja koolitusel osalemisest. Samuti ei olnud
24. a käibe kasv seotud kostja koolitusel osalemisega.
25. Asjaolu, et tegemist oli juhtimisvaldkonnas toimunud koolitusega ei tähenda automaatselt, et see oleks olnud hageja huvides. Vahetult pärast koolituse toimumist ning hageja juurest lahkumist asus kostja oma uude ühingusse osanikuks ning juhatuse liikmeks ehk vajas juhtimisalast haridust oma uue ühingu, mitte hageja juhtimiseks. Hageja tegutseb sertifitseerimisvaldkonnas, mitte juhtimisvaldkonnas. Arvestades EBS 21.09.2017 e-kirjas välja pakutud maksegraafikutest nähtuvaid summasid, ei ole õige, et kostja lähtus osamaksetega tasumisel hageja huvidest majandustegevuseks vaba raha kasutamise seisukohalt. EBS pakkus R. L. valitud 971,43 euro suurustele kuumasetele ka igakuised 850 euro suuruseid makseid, kuid kostja valis suuremad kuumaksed.
26. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutasid teised töötajad. K. K. kinnitusel oli hagejal kolm soodsat Volkswagen Golf väikeautot, mida kasutasid töötajad. Lisaks olid hagejal ka kaks väikeautot, mida võisid kõik töötajad vastavalt vajadusele kasutada. Kostja oleks saanud kasutada hagejal olemas olnud autosid. Uhiuue maasturi liisimiseks puudus igasugune vajadus. Liisingleping lõppes R. L. allkirjastatud lepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt lepingu tähtaja möödumisel ehk
27. a aprillis.
28. Hageja osanike võimalik hilisem teadlikkus EBS ja sõiduki liisingu kuludest ei ole asjakohane. Kostja on esitanud hageja tehingute väljavõtte
29. a detsembrikuu kohta. Väljavõttest ei nähtu, et tegemist oli R. L.ga seotud kulutustega. Koolituse osas on märgitud „EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ Employee Training“, millest võiks pigem järeldada, et tegemist on hageja töötajatele mõeldud koolitusega. Samuti ei nähtu kõnealusest väljavõttest ei koolituse kestus ega kogumaksumus ega sõiduki kogumaksumus.
30. Ebaõige on kostjate väide, et allkirjastatud lepingud eu jõustunud. Kuigi osade tabelis nimetatud klientide ei ole leping allkirjastatud või, on kõikide lepingute alusel väljastatud kliendile sertifikaat. B. S. on sõlminud lepingute lisad. Lepingu täitmisest tuleb järeldada poolte tahet leping sõlmida.
31. 29.03.2022 vähendas hageja solidaarset nõuet R. L. ja B. S. vastu 16 894 euro võrra ja nõudeks jäi 136 014 eurot. Hageja vähendas solidaarset nõuet R. L. ja T. H. vastu 3550 euro võrra ja nõudeks jöi 10 270 eurot. B. S. vastu esitatud nõuet ei ole s võrreldes 12.11.2021 muudetud. T. H. vastu esitatud nõuet on parandatud 200 euro võrra.
32. H. S. seletus on ebausaldusväärne, mida näitavad tema seletused töölt lahkumise ja hageja uue juhtkonnaga läbisaamise kohta. Olukorras, kus tõendusallika enda väidetel oli nende läbisaamine halb ja lahkumine kõike muud kui sõbralik, ei saa ütlused olla erapooletud. H. S. 24 seletusest ilmneb positiivne meelestatus R. L. osas ning negatiivne meelestatus hageja praeguse juhtkonna osas. H. S.ga töösuhte lõpetamise peamiseks asjaoluks oli, et tal puudusid audiitoriks saamiseks vajalikud omadused ja kogemused, kuid muid ülesandeid ei olnud ta nõus täitma. H. S. soovis eelnevalt juhtkonda teavitamata läbi viia auditeid selleks veel vastavat kvalifikatsiooni omamata. H. S. nõudis juhtkonnalt, et nad kinnitaksid ta audiitoriks, kuid seda ei olnud võimalik pädevuse puudumise tõttu teha. H. S. nõudis alusetult töölepingu lõpetamist koondamise alusel ega olnud nõus muudel alustel töölepingut lõpetama, kuid advokaat selgitas talle, et koondamise sätte kohaldamiseks puudub alus.
33. H. S. seletuse kohaselt töötas ta hageja juures alates
34. a oktoobrikuust kolm aastat büroojuhina. Tegemist oli sisuliselt sama ametikohaga, millel töötas K. K. 21.05.2018 kuni 23.12.
35. Kostjad on vaidlustanud K. K. seletuse usaldusväärsuse, kuivõrd väidetavalt ei saa K. K. oma ametikoha tõttu teada hageja omanike, juhatuse liimete ja hageja töötajate vahelise suhtlusega seonduvaid asjaolusid. Kostjate väited on vastuolulised, sest sellise teadmise omistab ta H. S.le.
36. K. K. ei olnud töösuhtest tulenevalt mõjutatud menetluses esitatud seletuste andmiseks. Seletusest nähtuvalt on K. K. andnud oma ütlused selle põhjal, mida ta ise kontoris olles kuulis, nägi ja tajus, samuti on K. K. viidanud oma seletuses konkreetsetele dokumentidele, mida ta seletuse andmise jaoks oma arvutist järgi vaatas.
37. Ebaõige on kostja väide, et R. L. varasemalt kasutatud Land Roveri ja vaidlusaluse Land Roveri puhul on tegu võrreldavate sõidukitega. Enne 2016 liisingulepingu sõlmimist kasutatud auto ei olnud uus luksusauto. Pelgalt asjaolu, et tegemist oli sama automargiga, ei tähenda, et tegemist oleks finantsilises tähenduses võrreldavate autodega. Kuna hagejal oli juba olemas kolm Volkswagenit ja üks Hyundai, ei ole usutav kostja väide, et B. S.l või V. E.il ei olnud võimalik kasutada hageja teisi autosid. Kostja väidete kohaselt ei piisanud neljast ametiautost seitsme audiitori teenindamiseks.
38. Asjaolu, et hageja ei vajanud R. L. juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ega tööülesannete (auditite) läbiviimiseks uut maasturit, kinnitab asjaolu, et hageja tänase tegevjuhi ja audiitori Ülo Roopi kasutuses on kasutatud Volkswagen Golf. Kostja väited sõiduki kasutamise osas on vastuolulised: ühelt poolt väidab R. L., et sõidukit pakuti isiklikult talle väärika ametiautona ja selle kasutamine oli rangelt seotud tema juhatuse liikme rolliga, teisalt ta väidab, et sõiduk oli vajalik ettevõttele üldisemalt.
39. Liisitud maasturi ülalpidamine oli kulukas ega vastanud ettevõtte finantsseisule. Liisinglepingu sõlmimise
40. a oli hageja kasum 4 498 eurot.
41. a oli hageja 13 993 euroga kahjumis. Olukorras, kus ettevõtte kasum on minimaalne või ettevõte on kahjumis, ei saa pidada ettevõtte huvidega kooskõlas olevaks ning ärilise kaalutluse reegleid järginuks pidada juhatuse liikme otsust liisida ainukasutusse uut maasturit.
42. Hageja nõuab kostjalt R. L.lt kahjuna vaid liisingulepingu intresse kuni tema lahkumiseni veebruraris 2019 ehk selle perioodi eest, mil vaidlusalust sõidukit kasutas R. L.. Seega ei ole asjakohased väited, kuidas või kes kasutas sõidukit edasi pärast kostja lahkumist. Sõiduk oli kostja ainukasutuses. Seda tõendab tehniline pass, mille kohaselt oli kasutajaks üksnes R. L. ja hageja raamatupidaja Krõõt Raigla kinnituskiri, mille kohaselt oli Land Rover ainus sõiduk, mille osas maksti erisoodustusmaksu. Sama tõendab Neste iseteeninduse ostude väljavõte, mille kohaselt tankis kostja sõidukit oma kodu juures asuvas tanklas, sealhulgas töövälisel ajal. Hageja nõuab kahjuna üksnes intresse ehk kasutustasu, mitte põhimaksete hüvitamist. Auto enda maksumuse hüvitamist ei ole kostjalt nõutud.
43. Kostja väidete kohaselt toimus EBS koolitus 1 kord kuus kolmel päeval, mida hageja pidas 25 ebausutavaks. Kostja on esitanud eksitavalt vaid käibe ehk müügitulu andmed, kuigi tegelikult on ühingu jaoks oluline kasum. Hageja ei teeninud R. L. juhtimisel
44. a kasumit, vaid oli 13 993 euroga kahjumis. Hageja majanduslik olukord oli koolitusele eelnevatel
45. a ja
46. a parem võrreldes
47. a.
48. a kasum oli 4498 eurot,
49. a kasum oli 4451 eurot,
50. a oli kahjum 13 993 eurot. Seega ei olnud R. L. koolitusel käimisest hageja jaoks mingit kasu. R. L. varjas koolituse tellimist ja sellel osalemist, sest aruandes oli strateegilise juhtimise koolituse asemel märgitud Employee Training ehk töötajate koolitus. Varjamist tõendab kokkulepe EBSga maksmise osas.
51. Kostjate väited ÄS § 181 lg 3 mittekohaldumise osas on ebaõiged. Kuigi liisinglepingut ja koolituse lepingut ei sõlmitud otseselt hageja ja R. L. ehk juhatuse liikme vahel, oli mõlema tehingu puhul oli tegemist R. L.t kui juhatuse liiget soodustava tehinguga. Tema osales ainsana koolitusel ja kasutas sõidukit. Igal juhul on ühingu vara arvel endale isiklikuks kasutamiseks sõiduki liisimine käsitletav ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumisena.
52. Kostjate viidatud tüüptingimuste punkt 4.
53. reguleerib sertifikaadi peatamist või tühistamist olukorras, kus lepingu teine pool paneb toime rikkumise. Viidatud tüüptingimuse p. 4 ei reguleeri korralist ülesütlemist. Hagejale on tekitati kahju sellega, et muudeti kliendilepingute korralise ülesütlemise õigust senise kolme kuu asemel 7 päeva peale ilma tasu maksmise kohustuseta. Lepingu lõpetamine on Warringtonfire tüüptingimustes reguleeritud punktis 13, mille kostjad on jätnud tõlkimata. See tüüptingimuse punkt andis erakorralise ülesütlemise õiguse üksnes äriühingule (mitte kliendile), kuid seda viivitamatult. Seega panid kostjad lisadega 7 hageja halvemasse olukorda ning kliendilepingud vastuollu tüüptingimustega.
54. Uue asjaoluna on kostjad välja toonud, et R. L. helistas enne lisade sõlmimiseks korralduse andmist D. L.ile ning viimane andis talle endale võimaluse otsustada tüüptingimuste kohaldamist. Vastav asjaolu ei vasta tõele ning on tõendamata. D. L. ei andnud lisade sõlmimiseks R. L.le nõusolekut. Kostjad möönsid 17.12.2021, et kõikide kahjunõudega seotud lisade sõlmimise põhjuseks ei olnudki Warringtonfire tüüptingimused. Hagejal puudus igasugune vajadus anda kõikidele klientidele 7 päevane ülesütlemise õigus. Kostjad väidavad, et kliendilepingute ühtne muutmine oli põhjendatud, kuna selliselt sai hageja võimaluse kliendilepingud erakorralise rikkumise korral kiiresti lõpetada. Ebausutavad on kostjate väited, et ISO sertifikaadi klientidega ei saanud lisasid allkirjastada, kuna ISO osakonnal puudus juht. R. L.l endal oli juhatuse liikmena õigus kliendilepinguid, sh nende lisasid allkirjastada.
55. Lisade sõlmimise tegelik eesmärk oli hageja klientide ülevõtmine. R. L. lahkus hageja juurest omal soovil 12.02.
56. Kostja väited tema lahkuma sundimise kohta on otsitud ning paljasõnalised. R. L.lt sooviti vaid tema töökohustuste täitmist. Esimesena esitas 05.02.2019 lahkumisavalduse X OÜ kaudu raamatupidamisteenust osutanud K. V., kes on X Estonia OÜ asutaja. Kostja R. L. lahkumine oli seotud K. V. mõned kuud varem asutatud hageja konkurendi ühingusse üleminekuga. R. L. tagasiastumisavalduse esitamise ajaks 12.02.2019 oli enamik lisasid B. S. ja T. H. poolt sõlmitud.
57. B. S. lahkumine hageja juurest kattus R. L. X Estonia OÜ-s osanikuks saamise ajaga. K. K. seletusega on tõendatud, et lisade sõlmimist korraldas ja selle protsessist võttis osa K. V.. Tema ainus huvi lisade sõlmimise vastu sai seisneda. Ebaõiged on kostjate väited, et miski ei viita sellele, et kostjad plaanisid juba
58. a lõpus ühiselt hageja konkurendi X Estonia OÜ juures tegutsema hakkamist. Selle viitab tõendatud asjaolude kronoloogia. K. V. ja R. L. töötasid ühes kabinetis ning said seeläbi kogu konkurendi asutamise ja klientide ülevõtmise protsessi omavahel kokku leppida. R. L. ja K. V. tegid enne lahkumist vajalikud ettevalmistused oma uue ühingu toimimiseks ja sellele kasumi teenimiseks. Korralduse andmise ja lisade sõlmimise hetkeks oli X Estonia OÜ juba asutatud. Vähemalt osad kliendid on X Estonia OÜ-sse üle läinud. 26
59. B. S. tahtlust tõendab asjaolu, et ta osales töötamise ajal 19.09.2018 koolitusel „Spetsialistist juhiks“. Kuna koolitusel osaleti vahetult pärast X Estonia OÜ asutamist, näitab koolitusel osalemine samuti B. S. ettekavatsetust X Estonia OÜ-sse ülemineku kohta ja seeläbi lisade sõlmimise eesmärki. R. L. lasi vahetult enne oma lahkumist nii T. H. kui B. S. arvutid nö „tühjaks teha“. E-kirjadest nähtub, et vanad kõvakettad eemaldati ja asendati uute kõvaketastega. Teenuse osutaja kinnitusel tagastati vanad kõvakettad pärast koos nö puhastatud ja uuendatud arvutitega kliendile. Arvutitel käisid järgi B. S. ja T. H. ise. R. L., T. H. ega B. S. ei ole arvutite kõvakettaid hagejale üle andnud.
60. T. H. töötab X Estonia OÜ-s ega ole vaidlustanud asjaolu, et ta teenindab X Estonia OÜ-s vähemalt mh samu kliente, kellega ta sõlmis hageja juures töötades lepingu lisad. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid kahju vähendada. Kostjate väited hageja tegevusetuse kohta pärast lisadest teada saamist ei vasta teada. 29.07.2019 e-kirjas nõudis hageja juhatuse liige, et selliseid lisasid enam ei sõlmitaks. U. K. kirjutas 29.07.2019 e-kirjas, et uute lepingute allkirjastamisel tuleb sõlmida tähtaegne leping ning lepingus sätestada, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on võimalik vaid poolte kokkuleppel või kõikide lepingus sätestatud tasude maksmisel.
61. Kliendid lõpetasid hagejaga kliendilepingud lisade tõttu. Kostjad väidavad, et kliendid lahkusid seetõttu, et neil puudus põhjus hageja juurde jääda. Samas tõendab B. S. hageja kliendile saadetud e-kiri, et kliendid ei läinud omal soovil harjumuspärase audiitoriga kaasa, vaid neid kutsuti üle. Kuigi hagejal on võimalik esitada vaid üks e-kiri, näitab see kostjate väite ebaõigsust. B. S. saadetud e-kirjast nähtub, et kostjad on klientide ülevõtmiseks kasutanud lisadega varasemalt võimaldatud 7 päevast tähtaega. B. S. saatis kliendile e-kirja 15.10.2019 juhisega saata hagejale lepingu lõpetamise teade, mille kohaselt paluks klient lepingu lõpetada 21.03.
62. B. S. 15.10.2019 e-kirjaga on tõendatud ka teiste klientide üle kutsumine. B. S. kirjeldas, mida peab klient temaga sertifikaadi ületoomiseks. Samasugust juhist sertifikaadi üleviimiseks on kasutanud paljud teised kliendid lepingut üles öeldes. Seega on tõendatud umbes 50 kliendi ülekutsumine. Kostjad on eksitavalt väitnud, et sertifitseerimisasutuse vahetamine on tavapärane tegevus, sest korraga lahkus aasta jooksul umbes 70 klienti.
63. Nõuete aegumine ei hakanud kulgema alates ajast, mil R. L. andis lisade sõlmimiseks korraldused. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et teine juhatuse liige teadis korralduste andmisest. Kostjad ei ole tõendanud, et koosolekul lisade sõlmimist arutati ja
64. a koosoleku protokollide ülevaates seda kajastatud ei ole. Aegumine ei alga ühe kliendi saadetud esimesest teatest 03.06.2019, sest selles ei mainitud lisade sõlmimist. Aegumist ei saa hakata arvestama enne 23.07.2019 B. S.le saadetud nõudekirja. Aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil tööandja on teadlik nii kahju tekkimisest kui seda põhjustanud isikust. Seega on tegemist erisättega TsÜS §-dele 146 ja 147.

§ 74

lõikes 4 on peetud oluliseks seda, et tööandjal oleks võimalik teada saada kogu kahju ulatust. Paljud kliendid on esitanud ülesütlemisteate alles pärast 23.07.2019 nõudekirja esitamist.

1. T. H.ga seotud kahjunõude aegumine ei saanud hakata kulgema enne 29.07.
2. 03.06.2019 saatis X TÜ ülesütlemisteatele ja 14.06.2019 saatis e-kirja Arved Liivrand, kuid nad ei olnud T. H. kliendid. Kui T. H. saatis hagejale teavituse, pidi ta järelikult teadma, et hageja juhatuse liikmed ei tea lisade sõlmimisest.
3. Hageja kahjunõue on põhjendatud ka nende klientide osas, kellega ei ole sõlmitud eraldi lisa. Kui lepingud jäid allkirjastamata, oli R. L. hageja tegevjuhiks, kes vastutas kliendilepingute sõlmimise eest ning tegu on R. L. juhtimisveaga. Hagejale on tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et klientidele anti võimalus lepingud üles öelda 7 päevase etteteatamistähtajaga ilma tasu maksmata ja sertifikaati tagastamata. Asjaolu, kas need tingimused sätestati lisa või kliendilepingu vormis ei muuda hageja jaoks tulemust. 27
4. Lisade sõlmimise ja lepingutes sätestatud auditeerimistasude saamata jäämise vahel esineb põhjuslik seos. Kostjad väidavad paljasõnaliselt, et kuna enne lisade sõlmimist oli klientidel õigus leping kolme kuu jooksul üles öelda, ei ole kahju nõue põhjendatud osas, mis on arvestatud rohkem kui kolm kuud pärast ülesütlemist toimuma pidanud auditite eest. Hageja tegi kõik ettevalmistused tulu teenimiseks ning võis eeldada, et sõlmitud lepingud kestavad vähemalt selles nimetatud auditite läbiviimiseni. Hagejal puudus alus ja põhjus eeldada, et kliendid lõpetavad lepingu ja veel keset sertifikaadi kehtivust. Täiesti põhjendamatu on eeldada kehtiva lepingu ennetähtaegset lõppemist. Alles pärast lisade sõlmimist hakkasid kliendid lepinguid lõpetama.
5. Hagejale tekkis kahju kostjate tegevuse koostoime tulemusena momendist, mil kliendid tema juurest lahkusid. Kõik kliendid lahkusid pärast lisade sõlmimist, lisade sõlmimine oli klientide lahkumise ja auditeerimistasude saamata jäämise esimeseks sammuks. Kostjate hinnangul on klientide lahkumine seotud hageja väidetava akrediteeringu peatamisega, kuid kostjad ei ole seletanud, millistele skeemidele väidetav akrediteeringu peatamine kohaldus. Akrediteeringu peatamin ei saanud olla klientide lahkumise põhjuseks, kuna enamik kliente esitasid lõpetamise teated hagejale enne 10.02.
7. Kostjad on auditeerimise kulude hulka alusetult arvestanud transpordikulud. Kostjatel tuleb väiteid tõendada. Kõik kliendid ei asunud väljaspool Tallinnat ega samal kaugusel Tallinnast. Hageja on jätnud õigesti audiitorite töötasu säästetud kuludest maha arvestamata. Kostjad ei ole tõendanud, et kõik hageja töötajad olid igapäevaselt auditite teostamisega niivõrd hõivatud, et neil puudus võimekus täiendavate auditite teostamiseks. Ühelgi juhul ei oleks hageja kasutanud kahjunõude aluseks olevate kliendilepingute täitmiseks Läti või Leedu alltöövõtjaid.
8. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 93 992,43 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja kuluks on kulud õigusabile 90 592,43 eurot ja kulud riigilõivule 3400 eurot. Hageja kulud on ilma käibemaksuta.
9. Kostjate kuludele vaidles hageja vastu. Kostjate menetluskulude nimekiri sisaldab samu kulusid, mille osas on kohus juba andnud oma hinnangu X Estonia OÜ ja X OÜ menetluskulude vaidluses. Kostjad on põhjendanud oma menetluskulusid üksnes lisadena esitatud Advokaadibüroo TGS Baltic AS kulude aruandega ja Advokaadibüroo Magnusson kulude ülevaatega. Mitmete kulude seotus käesoleva vaidlusega ei ole selge. KOSTJATE VASTUVÄITED
10. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nõue B. S. vastu on aegunud. Hageja on asutatud ja pakub alates
11. aastast klientidele sertifitseerimisteenuseid. Hageja tegevjuht oli algusest peale kostja R. L., kelle juhtimisel kasvas hageja edukaks ettevõtteks. Kümme aastat pärast asutamist oli hageja käive ligi 725 000 eurot, sel oli kaheksa töötajat ja väljastatud oli üle 350 sertifikaadi. Hageja Lätis asuvad omanikud keeldusid R. L.l
12. a võimaldamast olulistel perekondlikel põhjustel töö tegemist ainult Eestis. Kuna kostja pidi hoolitsema väikese lapse eest, tuli tal lahkuda. Hageja omanikud kinnitasid, et neil puuduvad kostja R. L. vastu mistahes nõuded ega soovinud temaga konkurentsipiirangu lepingut sõlmida. Peale kostja lahkumist võtsid hageja Läti omanikud juhtimise üle, mis ebaõnnestus. Teistsuguse juhtimiskultuuri tõttu lahkusid hageja juurest lühikese aja jooksul peaaegu kõik töötajad ja hageja akrediteering osade sertifikaatide väljastamiseks peatati.
13. Kostja R. L. on oma valdkonnas tunnustatud juht ja spetsialist ning asus sertifitseerimisteenuseid pakkuma X Estonia OÜ-s. Ettevõtte tegevus on edukas, kuna mitmed 28 kliendid soovisid R. L.ga tekkinud usalduslike suhete tõttu temalt teenuseid edasi saada. Kuna hageja Läti omanikud ei olnud ise võimelised hagejat juhtima ja konkurendi tegevus oli edukas, aS.d nad kostjaid ründama. Kliendilepingu muudatus oli tingitud hageja emaühingu nõudest.
14. Hageja asutati 28.12.2009 Läti äriühingu BM Trada Latvija poolt ja selle äritegevuseks on klientidele sertifitseerimisteenuste pakkumine. BM Trada Latvija kuulus omakorda läbi äriühingute 50% ulatuses eraisikutele D. L.ile ja U. K.ile, ülejäänud 50% ulatuses UK äriühingule BM Trada. Viimase näol on tegemist rahvusvahelise sertifitseerimisteenuseid pakkuva kontserniga. Hageja pakub Eestis metsamajandamise (PEFC), metsamajandamise ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC, RSPO ja UTZ), toiduohutuse (BRC), tooteohutuse (CE, A ja Q) ja kvaliteedijuhtimise (ISO) sertifikaate ning seotud nõustamist. Sertifitseerimisteenuse sisuks on üldjuhul esmane sertifitseerimine (väljastatakse sertifikaat sõltuvalt sertifikaadist kehtivusega kuni viis aastat) ja seejärel neljal järgneval aastal teostatav järelevalve audit, pärast mida algab viieaastane tsükkel ettevõtte re-sertifitseerimisega otsast peale.
15. Hagejat juhtisid kostja R. L. ja üks Läti omanikest D. L.. Kostja R. L. oli hageja tegevjuht, kes vastutas igapäevase juhtimise eest, sealhulgas teenuste väljatöötamise ja pakkumiste eest, töötajate värbamise ja väljaõppe eest, kliendisuhete loomise ja kliendilepingute sõlmimise eest jne. Lisaks sellele teostas kostja ise sertifikaatide aluseks olevaid auditeid. Kuivõrd suur osa klientidest oli seotud metsandusega, eeldas kohapeal käimine erinevatel maastikutel (metsamassiivid) sõitmist. Hageja saatis regulaarselt Läti omanikele ülevaateid tegevuse kohta, sealhulgas saatis hageja raamatupidaja iga kuu alguses D. L.ile, U. K.le ja Läti emaettevõtte raamatupidajale Aelita Kukutale hageja kasumiaruande, informatsiooni töötajate arvu kohta, müügiarvete tabeli ja kuluarvete tabeli. Neist ähtusid EBS koolituse ja sõidukikulud. Muuhulgas sisaldus hagejate tegevuse ülevaade Microsofti ühises pilveteenuses, kuhu oli ligipääs hageja töötajatel. Alates 24.07.2019 ei kuulu hageja enam BM TRADA kontserni, vaid kuulub SIA-le U&D, mis kuulub D. L.ile ja U. K.le.
16. Asutamisele järgneval aastal oli hageja näol tegemist väikese ettevõttega, millel oli ainult üks töötaja, käive umbes 54 000 eurot, pakuti viite erinevat sertifikaati ja väljastatud oli kokku 30 sertifikaati. Järgnevatel aastatel kasvas aga hageja kiiresti ja
17. aastaks oli hagejal 8 töötajat, käive umbes 540 000 eurot, pakuti 18 erinevat sertifikaati ja väljastatud oli kokku umbes 250 sertifikaati. Hageja juhtimine vajas aina rohkem teadmisi ja ressurssi ning kostja R. L. ei suutnud enam igat tööülesannet ise täita. Sellel põhjusel lõi hageja 2016 aastal erinevatele sertifikaatidele osakonnad ja delegeeris igapäevased ülesanded nende juhtidele. Tootesertifikaatide eest vastutas hagejaga 05.03.2012 liitunud kostja T. H. ja metsamajandamise ja tarneahelate sertifikaatide eest 04.08.2014 liitunud kostja B. S..
18. Hageja juhatuse liige ja tegevjuht R. L. otsustas osaleda EBS-i juhtimiskoolitusel. See oli kiirelt areneva ettevõtte juhtimiseks hädavajalik, kuivõrd kostjal oli ainult metsanduse ja puidualase spetsialisti haridus. Kulutus oli kooskõlas Läti omanike juhistega, sest kostjal oli õigus teha alla 3000 euro suuruseid kulutusi ühes kuus tarnija kohta ilma eelneva kooskõlastuseta. Hageja jätkas sama tempos kasvamist
19. aastal.
20. Hageja kasvas kiiresti ja
21. aastaks oli tekkinud olukord, kus ei olnud enam saadaval piisavalt audiitoreid nõudluse rahuldamiseks. Hageja omaniku muutuse tõttu muutusid 2018.a lõpus sertifitseerimise tingimused, millega nõuti kliendilepingute kooskõlla viimist. Hageja Läti emaettevõte kuulus 50% ulatuses läbi erinevate äriühingute D. L.ile ja U. K.ile ning ülejäänud 50% kuulus hageja suurele UK kontsernile BM Trada. Viimase ostis
22. aastal ära Exova Group Plc, mille omakorda omandas 2017 juunikuus äriühing Element Materials Technology. Antud asjaolu omas hagejale olulist mõju, kuna hageja üksnes vahendas akrediteeritud BM Trada Läti ja BM Trada UK väljastatud sertifikaate. Kui hageja UK emaettevõttes BM Trada UK 29 toimus omaniku muudatus, muutusid sertifitseerimise väljastamise tüüptingimused. BM TRADA UK saatis
23. a lõpus hagejale uued sertifitseerimise tüüptingimused, millega pidid olema vahendatud ja tulevikus vahendatavad sertifikaadid.
24. Tüüptingimuste kohaselt võis teatud juhtudel sertifikaadi peatada või tühistada ning sellest tuli teavitada ette 7 päeva. Kuna hageja poolt sõlmitud kliendilepingud ei olnud uue omaniku uute tüüptingimustega kooskõlas, pidi hageja kliendilepingud nendega kooskõlla viima. Kliendilepingute muutmist arutati hageja koosolekul juba oktoobris 2018, kus osalesid kostjad ja teised töötajad. Koosolekul otsustati, et kliendilepingud peavad olema nende aluseks olevate tüüptingimustega kooskõlas, kuna vastasel juhul võivad hagejal tekkida raskused. Kliendilepingute muutmisega alustati
25. a novembri lõpus ja kuna tegu oli suure projektiga, jätkus see
26. a jaanuaris. Kliendilepingute muutmisesse olid kaasatud enamik hageja töötajatest. Muudatused koostas ja saatis klientidele välja ka täna hageja juures töötav assistent K. K.. Kõik kliendilepingud ja nende muudatused olid kas assistendi arvutis või Microsofti ühises pilveteenuses, kuhu oli ligipääs hageja juhatuse liikmel D. L.il.
27. Kuna kostja R. L. abikaasa oli sunnitud viibima kodust eemal, pidi kostja hoolitsema lasteaias käiva lapse eest ega saanud olla kodust pikemalt eemal, mida auditite teostamine välisriikides eeldas. Seda arvestamata nõudis hageja Läti omaniku tegevjuht J. S. 22.01.2020, et kostja viiks jaanuaris-veebruaris Lätis läbi kaks auditit (kokku vähemalt 6 päeva + eelanalüüs 1 päev). Kostja üritas hagejale vastu tulla ja andis 23.01.2019 teada, et saab teostada Lätis kliendile Avoti SWF 05.02.2019 ühepäevase eelanalüüsi ja teisele kliendile Laskana SIA LSEZ 26.-28.02.2019 ühe kolmepäevase auditi. Sellega J. S. ei nõustunud ja nõudis 28.01.2019 kirjas, et kostja tuleks märtsis Lätti mahukat auditit teostama. Kostja pakkus teist lahendust, Selle peale tegi J. S. ettepaneku teha 04.02.2019 Lätis koosolek, mille eesmärgiks oli muuhulgas arutada kostja ajutist töötamist ainult Eestis. Koosolekul nõuti kostjalt soovitud auditite tegemist või lahkumist, mistõttu kostja lahkus.
28. Hageja tegi kostjale R. L.le ettepaneku allkirjastada koostöö lõppemise kokkuleppe. Kokkuleppes kinnitas hageja, et tal puuduvad kostja R. L. vastu mistahes nõuded. Kostja viimane tööpäev oli 01.03.2019 ja äriregistrist kustutati juhatuse liikme kanne 18.03.
29. Mitmed töötajad ei olnud hageja omaniku tegevuse ja juhtimiskultuuriga rahul ning lahkusid. Pärast kostja R. L. lahkuma sundimist veebruaris 2019 lahkusid järgneva aasta ja kuude jooksul praktiliselt kõik hageja töötajad. Uued töötajad püsisid tööl üksnes mõne kuu. Suur kaadrivoolavus muutis võimatuks kvaliteetse ja kiire teenuse pakkumise ning kadusid usalduslikud kliendisuhted.
30. X Estonia OÜ äritegevus on osutunud edukaks eelkõige kolmel põhjusel. Kostja R. L. antud turul tegutsenud üle 10 aasta ja on tuntud ning tunnustatud sertifitseerimise valdkonna spetsialist. Kostjal on usalduslikud suhted paljude sertifikaadiomanikega. Antud turul ei ole oluline niivõrd äriühingu bränd, kui selle taga olevad spetsialistid. Auditite teostamine on ajamahukas tegevus ja eeldab intensiivset kliendisuhtlust ja kliendi juures viibimist, mille järel tekivad usalduslikud suhted. Eelneva tõttu on paljud uued kui ka konkurentide kliendid soovinud ise, et kostja R. L. pakuks neile sertifitseerimise teenust. Teiseks on konkurents sertifitseerimise turul väga piiratud.
31. Kostja T. H. vaidles nõudele vastu, palus selle jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada kahju nullini. Kostja T. H. palus kohaldada aegumist. Kostja T. H. sõlmis
32. märtsil 2012 hagejaga töölepingu, mille p 3.2 kohaselt asus ta tö