Obsah (8)

§ 162§ 643§ 657§ 442§ 637§ 651§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 367 alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 14. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 687,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 7,25 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Keskmine tasu õigusteenuse eest 110 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 250 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus on töövõtulepingut reguleerivaid sätteid ebaõigesti kohaldanud, teinud tõendamiskoormise jagamise osas üllatusliku, vastuolulise ja ebaõige järelduse ning tõendeid ühekülgselt hinnates rikkunud menetlusõiguse norme.
3. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja töötasu nõue on sissenõutav. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks arve aluseks olevad tööd teostanud ja puudused kõrvaldanud ning kostjale üle andnud. Kostja on vastavad tööd ise teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja 22.02.2020, 26.03.2020 ja 10.06.2020 kirjades avaldatud puudused kõrvaldanud ja tööd kostjale vastuvõtmiseks uuesti esitanud. Seega ei olnud kostjal Riigikohtu praktika kohaselt kohustust oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada (Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 20). Asudes seisukohale, et tööde tegemist enda või kolmandate isikute poolt oleks pidanud tõendama kostja, on maakohus menetlusõigusnormi rikkudes tõendamiskoormist ebaõigesti kohaldanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et fassaaditöödes esines kuude kaupa puudusi ja tähtajaks töid üle ei antud. Kumbki tunnistaja ei ole avaldanud, et lõpuks tegi nõuetekohased tööd hageja. Vastupidi, tunnistajad kinnitasid, et nad ei tea, kes tööd tegi. Seega puudub tõend, et arve aluseks olevad tööd oleks teinud hageja. Kostja ei nõustu, et 4 2-21-110971 hageja ei pidanud pärast puuduste kõrvaldamist tööde üleandmiseks esitama uut üleandmisevastuvõtmise akti. Tellijat tuleb teavitada, et puudused on kõrvaldatud ja tööd on teostatud. Alates sellest teavitusest tekib tellijal VÕS § 638 kohane töö ülevaatamise kohustus. Praktikas esitatakse pärast puuduste kõrvaldamist ka uus üleandmise-vastuvõtmise akt, kuna mh tuleb aktis täpsustada vastuvõtmise kuupäeva. Kuna põhinõue on alusetu, siis puudub hagejal õigus nõuda ka viivist. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et puudused kõrvaldas kostja, mitte hageja.
4. Maakohus jättis menetlusnorme rikkudes hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks, apellatsioonkaebus on menetlusse võetud ebaõigesti ning see tuleb jätta

§ 643lg 1 alusel läbi vaatamata.

Lisaks ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlus- või materiaalõigusnorme või hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kostja käitumine on pahauskne ning seda põhjusel, et kostja on sihilikult jätnud aktid allkirjastamata ning selliste aktide puudumist soovib kostja käimasolevas õigusvaidluses vastuväitena kasutada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. 21. Vastuseks hageja vastuväitele, et apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuigi käesolevat tsiviilasja menetleti maakohtus lihtmenetluses ja maakohus ei andnud oma otsuses edasikaebamiseks luba (

§ 442

lg 10), ei piira see ringkonnakohtu õigust apellatsioonkaebust menetleda.

§ 637

lg 2¹ järgi võtab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse ka juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ning see on mõjutanud asjas tehtud lahendit. Riigikohus on korduvalt

§ 637

lg 2¹ kohta selgitanud, et kui vaidlustatud maakohtu otsus on kasvõi ühes küsimuses ebaõige, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna menetlusse võtta ning kogu kaebus sisuliselt läbi vaadata (vt nt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-2014547, p 12; 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18). 22. Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus tuvastab järgmised asjaolud, mille üle apellatsioonimenetluses vaidlust ei ole. - Pooled allkirjastasid 18.11.2019 töövõtulepingu nr K11-02 Tallinnas Kaarlepere 11 asuva elamu fassaaditööde tegemiseks (dtl 22-32). - 20.02.2020 edastas hageja kostjale teostatud tööde akti nr 4 (dtl 33). 5 2-21-110971 - 20.02.2020 esitas hageja kostjale arve nr 20021 teostatud tööde akti nr 4 alusel 6088,88 euro tasumiseks. Kostja jättis hagejale arvest nr 20021 tasumata 1500 eurot.
2. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ja sellele kohalduvad võlaõigusseaduse töövõtulepingut, samuti lepinguliste kohustuste täitmist reguleerivad sätted. Kuna hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingus kokku lepitud tasu saamise nõude, siis tuleb esmalt teha kindlaks, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; samuti 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtuasjade kohta on Riigikohus selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda tellija tööd vastuvõtnuks selle sätte kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1145-14, p 18; vt ka 06.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1).
3. Asjas on tähtsad ka poolte tõendamiskoormist ette nägevad normid ja neile väljakujunenud kohtupraktikas antud tõlgendus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1461484, p 18; vt ka 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
4. Käesoleval juhul ongi poolte vahel vaidlus, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, ja kui on, siis millisel alusel. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töö vastu võtnud või et töö tuleks lugeda vastu võetuks ning seetõttu ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus käsitleb esiteks tööde vastuvõtmist akti alusel ning hindab seejärel, kas kostja on tööd ilma aktita vastu võtnud või tuleb tööd lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause kohaselt.
5. Käesolevas asjas on pooled töövõtulepingu p-des 4.1-4.2 leppinud kokku tööde vaheaktide ja lõppaktiga üleandmises. Lepingu p 4.3 kohaselt on tellijal, juhul kui ta ei aktsepteeri vaheakti või lõppakti põhjendatult, õigus oma äranägemisel osaliselt või tervikuna tööde eest tasumisest keelduda, kuni tööde kohase teostamise järel uuesti esitatud vaheakti aktsepteerimiseni või tööde vastuvõtmiseni lõppakti alusel (dtl 22-23). Kohus tuvastab, et kostja ei võtnud hageja 20.02.2020 teostatud tööde akti nr 4 vastu, kuna selles olid puudused. Kostja vastas hageja 20.02.2020 saadetud aktile 22.02.2020 (kell 05.33) e-kirjaga ja edastas fassaadi ülevaatuse märkused, mis tuleb enne lõppakti esitamist likvideerida. Kostjale saadetud e-kirja all on 6 2-21-110971 21.02.2020 (kell 22.40) 1Partner Ehitus OÜ projektijuhi SG e-kiri loeteluga töödes olevatest puudustest, millele olid lisatud ka 21.02.2020 objekti ülevaatuse fotod (dtl 65-67). Lisaks on kostja teatanud hagejale 22.02.2020 kell 05.38 e-kirjaga, et ta tagastab akti ning palub selle uuesti esitada peale eelmistes kirjades toodud puuduste likvideerimist (dtl 64).
6. Hageja ei eitagi, et kostja 20.02.2020 akti kohe vastu ei võtnud, kuid leiab, et ta on lõppastmes puudused kõrvaldanud ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Hageja ei väida, et ta oleks esitanud kostjale uue akti, kuid leiab, et see ei ole oluline, kuna kostja ei võtnud kunagi ühtegi talle saadetud akti vastu (nt 17.11.2021 menetlusdokumendi p14, dtl 136). Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hoolimata asjaolust, kas kostja võttis tavapäraselt aktid vastu või maksis arve ilma akti vastu võtmata, oli hagejal lepingujärgne kohustus tööd aktiga üle anda. Seda, et hageja edastas tavapäraselt kostjale tööd aktiga, kinnitab 20.02.2020 akt nr 4, aga ka hageja väide, et kostja ei võtnud ka varem tema akte vastu. Viimane väide tõendab, et hageja saatis kostjale alati tööde vastuvõtmiseks aktid. Kuna hagejal oli kohustus edastada tööd vastuvõtmiseks aktiga, sh teatas kostja talle 22.02.2020 e-kirjas, et ta peab akti peale puuduste kõrvaldamist uuesti esitama, ja ta seda teinud ei ole, siis saab nõustuda kostjaga, et kostjal ei olnud võimalust töid akti alusel vastu võtta.
7. Edasi loeb kohus tuvastatuks kostja esitatud e-kirjavahetuse põhjal, et kostja on 22.02.2020 (dtl 64-68), 25.03.2020-26.03.2020 (dtl 69-70) ja 10.06.2020 (dtl 71-72) teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest ja palunud need kõrvaldada. Muu hulgas on kostja hagejale 26.03.2020 ja 10.06.2020 e-kirjades selgitanud, et ta tasus hagejale vastutuleku korras osa arvest, kuigi tal ei olnud selle maksmise kohustust. Kostja selgitas, et tal tekib arve maksmise kohustus pärast tööde vahe- või lõppakti vormistamist. Kostja kordas üle, et lõppakt on hagejale 22.02.2020 tagastatud ja uut akti ei ole kinnitamiseks esitatud – ning et seda ei saagi veel teha, kuna töödes on puudused (dtl 70-71). Viimati nimetatud e-kirjades on kostja hagejat ka hoiatanud, et kui hageja puudusi ei kõrvalda, siis rakendab kostja sanktsioone ning peab viivituse vältimiseks tellima puuduste kõrvaldamise kolmandatelt osapooltelt. Sellega seotud kulud arvestab kostja hagejale makstavast tasust maha (dtl 70-71). Hageja on vastanud kostja puudusi kajastavatele e-kirjadele omakorda 25.02.2020 (dtl 100), 12.03.2020 (dtl 117), 17.03.2020 (dtl 132), 20.03.2020 (dtl 103), 25.03.2020-27.03.2020 (dtl 105-106), 02.04.2020 ja 08.04.2020 (dtl 107, 114).
8. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja on omavahel tihedalt suhelnud ning hageja on puudusi järjest likvideerinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaielnud kostja e-kirjades loetletud puudustele vastu (v.a. osa puudusi, mida hageja ei ole pidanud oma vastutusalaks, vt nt 17.03.2020, dtl 132), vaid on vastanud, et ta on puudused parandanud või küsinud üle, et mida täpselt puuduseks peetakse. Ringkonnakohus leiab, et toimikus oleva e-kirjavahetusega on tõendatud, et töödes oli puudused. E-kirjavahetus ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et hageja oleks tõendanud lepingukohase ja täieliku töö tegemise ning kostjale vastuvõtmiseks andmise.
9. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja viimased etteheited hagejale on saadetud kahes 10.06.2020 e-kirjas (dtl 71-72). Seega saab järeldada, et kuni 10.06.2020 ei olnud hageja kõiki puudusi kõrvaldanud. Seega saab kohtu hinnangul järeldada, et kuni selle ajani ei olnud kostja töid vastu võtnud ning ei pidanud neid ka VÕS § 638 teise lause kohaselt vastu võtma. Kuigi hageja väidab, et lõppastmes ta kõrvaldas kõik puudused, ei ole ka see kohtu hinnangul tõendatud.
10. Hageja ei ole eitanud, et tööde nõuetekohase tegemise tõendamiskoormis on temal. Vastupidi, hageja taotles maakohtule 17.11.2021 esitatud menetlusdokumendis tunnistajana 7 2-21-110971 1Partner Ehitus OÜ töötaja SG (taotluses ekslikult Roman) ülekuulamist, selgitades, et soovib tunnistaja ütlustega täiendavalt ümber lükata kostja vastuväite, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi tehtud töödes. Hageja märkis, et kuigi ta on enda hinnangul tõenditega (e-kirjadega) kostja väite ümber lükanud, saab puuduste kõrvaldamise fakti täiendavalt tõendada tunnistaja ütlustega. Hageja väitel kontrollis SG 28.02.2020 kostja esindajaga vahetult eelnevalt ülesloetletud puuduste kõrvaldamist ning ta on olnud ka hiljem puuduste kõrvaldamise kontrollijaks peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ poolt (dtl 136). Niisiis oli hageja teadlik oma tõendamiskoormisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud tõendid hagi rahuldamiseks piisavad.
11. Ringkonnakohus leiab esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vastanud kostja 10.06.2020 e-kirjadele või mingil muul moel kostjale teada andnud, et ta on neis e-kirjades märgitud puudused kõrvaldanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et kirjalikult ei ole hageja kinnitanud puuduste kõrvaldamist pärast 10.06.2020 (dtl 282, ajamärge 00:21:19). Niisiis ei ole andnud hageja kostjale puuduste kõrvaldamisest teada ei tööde üleandmise aktiga ega ka muul moel.
12. Hageja leidis maakohtus ja kordas ringkonnakohtus, et puuduste kõrvaldamist tõendavad tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kumbki maakohtu 12.09.2022 istungil ütlusi andnud tunnistaja ei kinnitanud, et hageja kõrvaldas kõik fassaadipuudused (dtl 282). 34.
13. Tunnistaja ÜH (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ tegevjuht) märkis 12.09.2022 istungil üksnes, et fassaadi üleandmisega oli palju probleeme (00:21:04), neid ei tehtud kuude kaupa ning „lõpuks me ütlesime, et kui tema seda ära ei tee, siis me teeme ise. Meil oli ülesanne tellijale maja üle anda mingiks kuupäevaks“ (00:22:24). 34.
14. Tunnistaja SG (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ projektijuht) märkis, et ta „tea[b], et nii Logiconi inimesed kui ka Tigoreli inimesed käisid fassaadist asju parandamas. Kuidas neil kokkulepe oli, kes mida täpselt pidi tegema, seda ma ei tea“ (00:11:23). Tunnistaja G märkis ka, et „Tigorel tegeles ja kõrvaldas enamus puudused, aga kas ta kõrvaldas kõik oma puudused, seda ma ei oska praegu öelda“ (ajamärge 00:10:30, 00:14:17). Tunnistaja G sõnul olid kõik puudused lõpuks kõrvaldatud, kuna hoone anti üle ja ühtegi pretensiooni üles ei jäänud. Ta selgitas, et nemad (1Partner Ehitus OÜ) olid objektil suve lõpuni, kuid fassaaditööd ja katus said valmis suve alguses (ajamärked 00:12:47 – 00:13:47, 00:14:17). 34.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ÜH ütlused tööde nõuetekohast tegemist hageja poolt. Ka tunnistaja SG ütlused ei tõenda, et hageja puudused kõrvaldas ja tegi nõuetekohast tööd. Kuigi Riigikohus on 21.06.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-5851 p-s 24 möönnud, et „asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud“, on Riigikohus samas punktis selgitanud, et „siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul“. Seega oli tööde kohase tegemise ja üleandmise tõendamiskoormis hagejal, kuid hageja seda tõendanud ei ole. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjaoluga, et lõppastmes on omaniku poolt hoone vastu võetud, tõendatud, et kõik fassaaditöödes esinenud puudused kõrvaldas hageja.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja tõendeid valesti hinnanud, leides, et „menetluses kogutud tõenditest tuleb järeldada, et puudused kõrvaldas hageja, sest vastupidist järeldust ei saa tõenditest teha“. Hoolimata otsuse p-des 16-17 korrektselt kajastatud tõendamiskoormise põhimõtete väljatoomisest, on maakohus teinud tõendeid hinnates väära lõppjärelduse. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale 8 2-21-110971 üle puudusteta töö või et kostjal tekkis kohustus töö vastu võtta ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ei VÕS § 637 lg 4 ega ka VÕS § 638 teise lause alusel. Kostjal oli õigus keelduda hagejale tasu maksmisest ning alus hagi rahuldamiseks puudub. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. II Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtus ja ringkonnakohtus
17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

37. Kuna ringkonnakohtus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud samuti hageja kanda (

§ 162lg 1).

38. Kuna maakohus määras kindlaks vaid hageja menetluskulud, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (

§ 174lgd 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 174

lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 39. Kuigi ringkonnakohus ei määra ise menetluskulude rahalist suurust kindlaks, vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on viidanud valele

redaktsioonile. Maakohus on viidanud

§ 175

lg-le 1¹ (otsuses on viidatud küll lg-le 1, kuid tsiteeritud lg 1¹ sisu), mis viitab omakorda sama sätte lg-le 4 (Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärale), mis on alates 24.03.2021 kehtetu. Kuigi

§ 175

lgt 1¹ ei ole muudetud, on viide Vabariigi Valitsuse piirmääradele sisutu, kuna selliseid piirmäärasid enam ei eksisteeri. Menetluskulude uuel kindlaksmääramisel saab maakohus lähtuda

kehtivast redaktsioonist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9