Obsah (11)

§ 162§ 405§ 637§ 238§ 237§ 331§ 652§ 173§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20441 Koht

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Apellatsioonkaebus 3 2-21-20441

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 4.
2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus menetlusõiguse norme, mh jättes kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata, kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid. 4.
3. Kostja esitas
4. veebruaril 2022 maakohtule tõendi, millel on asjas suur tähtsus. Kostja nõustub maakohtuga, et tõend esitati hilinenult. Samas selgitas kostja hilinemise põhjust ja palus tõendi asja materjalide juurde võtta. Kostja lepinguline esindaja ei saanud seda tõendit varem esitada, kuna kostja ei esitanud seda õigeaegselt esindajale. Kostjal puudub varasem kokkupuude kohtumenetlusega. Olenemata lepingulise esindaja küsimustest ja päringutest ei mõistnud kostja tõendite esindajale õigeaegselt esitamise olulisust. Kõnealune dokument kinnitab, et lepingut ei olnud. Hageja kirjutas kostjale Facebook Messenger rakenduses, et ta ei saa aru, kus on leping, mille peale kostja vastas, et lepingut ei ole vaja teha, kogu informatsioon on olemas Eesti Kennelliidu kodulehel. Kostja taotleb selle tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmist. 4.
5. Kostja nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud. Tegemist ei saa olla müügilepingu originaaliga. Kostja ei väljasta lepinguid, sest selleks pole vajadust. Küsimusele „Kas eksisteerivad mingeid viise, kas akna peal või kuidagi teistmoodi, kuidas saab seda allkirja kopeerida?“ vastas ekspert
6. veebruari
7. a kohtuistungil järgmist: „põhimõtteliselt küll, jah, kuid see on käekirjaekspertiisi valdkond“. Seega jääb endiselt õhku kahtlus, et koera müügileping on võltsitud. Maakohus ei arvestanud eksperdi selle ütlusega, mis annab alust kahelda esitatud lepingu õigsuses. 4.
8. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingu pooleks mitteolevad isikud ei saa kinnitada teistsuguse kokkuleppe sõlmimist. Teised kennelliidu liikmed saavad kinnitada, et taolisi lepinguid ei väljastata. Tänapäeval käib kõik automaatselt läbi süsteemi. Tõukoera ostumüügilepingud väljastatakse siis, kui koer viiakse välismaale. Kuna hageja ei viinud koera välismaale, siis puudus vajadus paberil müügilepingu järgi. 4.
9. Hageja esitatud tõukoera ostu-müügilepingus, mis oli hageja väitel sõlmitud koera sündimise ajal, s.o
10. oktoobril 2020, on välja toodud koera andmed ja ka registrinumber ning mikrokiibinumber. Lepingu sõlmimise ajal registri- ja mikrokiibinumbrit veel ei eksisteerinud. Seega on arusaamatu, kuidas need said olla kirjas lepingul, mis väidetavalt sõlmiti koera sündimise päeval. Eesti Kennelliidu registreerimisnumber saadi alles
11. jaanuaril 2021 ja koer mikrokiibistati
12. detsembril
13. Kostja lisas sündinud kääbuspuudlist esimese foto Facebooki
14. oktoobril 2020 ning kuulutuse müügis olevast kääbuspuudlist alles
15. veebruaril
16. 4.
17. Eespool toodud asjaoludest tulenevalt ei saanud hageja väidetud lepingut eksisteerida ning hagejal puudub alus nõuda selle lepingu p 5 alusel 600 euro tagastamist. Kostja koostas vaid käsikirjas lepingu, mis oli ühes eksemplaris. Käsikirjaline leping ei sisaldanud tingimust, et saab nõuda tasutud summast kolmandiku tagasi. 4.
18. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja rikkus väidetavast lepingust tulenevat kohustust. Koer vastas nõuetele ja oli terve. Koera kontrollis veterinaararst. Taolise lepingu puhul toimuks summa tagastamine ostjale hiljemalt kuue kuu möödumisel. Koera kuuekuuseks saamisel on peitmunandilisus juba tuvastatav, see ilmneb juba nelja kuu jooksul. Hageja rikkus oma teatamiskohustust, kuna teavitas kostjat peitmunandilisusest hiljem kui kuus kuud. 4 2-21-20441 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 600 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

7. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

§ 637

lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul märkis maakohus otsuse edasikaebamise korra juures selgelt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid

§ 637lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

8. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 21 järgi alust.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis tema
2. veebruaril 2023 esitatud kirjavahetuse põhjendamatult asja materjalide juurde võtmata. Seetõttu ei oleks alust seda tõendit vastu võtta ka apellatsioonimenetluses. 9.1.

§ 238

lg 3 p 3 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest mh siis, kui tõend esitatakse hilinenult.

§ 237

lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib tõendile tugineda üksnes

§-s 331 sätestatut järgides.

§ 331

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab mh tõendi, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 9.

1. Praegusel juhul oli maakohus määranud
2. septembri
3. a määrusega eelmenetluse lõpuks
4. oktoobri
5. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja esitas tõendi
6. veebruaril 2023 hilinenult (vt
7. veebruari
8. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:09:44). Kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust tõendi hilinenult esitamiseks. Seejuures ei ole kostja väitnud, et tõend oleks tekkinud pärast eelmenetluse lõppu (kostja väitel pärineb kirjavahetus, mida ta 5 2-21-20441 soovib asja materjalide juurde esitada, veebruarist 2021) või et tõendi õigeaegselt esitamata jätmiseks oleks olnud mingi kostjast sõltumatu objektiivne takistus. Mõjuvaks põhjuseks tõendi hilinenult esitamiseks ei ole see, kui kostja ei edastanud tõendit õigeaegselt oma lepingulisele esindajale. Kostja vastutab ise selle eest, et ta esitaks kõik asjas olulised tõendid kohtule õigeaegselt. Kui kostjal jääb menetluses mõni tõend esitamata, kuna ta ei edastanud seda õigel ajal oma lepingulisele esindajale, kannab kostja ise sellega seotud riski. See, et kostjal oli kohtumenetlusega vähe kogemust, on mõistetav ja eelduslikult oli see üks põhjus, miks kostja võttis endale kohtumenetluses lepingulise esindaja. Kostja lepingulise esindaja ülesanne oli kostjale menetluse käiku selgitada, sh vajadust esitada kõik kostja väiteid kinnitavad tõendid kohtule võimalikult varakult, kuid hiljemalt eelmenetluse lõpuks. Kui lepinguline esindaja seda ei teinud või kui kostja lepingulise esindaja selgitusi ei mõistnud, ei anna see alust esitada lisatõendeid pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. 9.
9. Eelnevat arvestades jättis maakohus kostja
10. veebruaril 2023 esitatud tõendi samal päeval toimunud kohtuistungil õigesti asja materjalide juurde võtmata. Kuna maakohus ei rikkunud seda tehes menetlusõiguse normi, ei oleks ka ringkonnakohtul alust rahuldada kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust sama tõendi vastuvõtmiseks (

§ 652lg 3 p 2).

1. Põhjendatud ei ole kostja väited hageja esitatud tõukoera ostu-müügilepingu (I kd, tl 4) võltsituse kohta. 10.
2. Maakohus on asja lahendamisel põhjendatult lähtunud käekirjaekspertiisi (ekspertiisiakti nr 22E-DK0051; I kd, tl-d 152–155) ja dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakti nr 22E-DM0015; I kd, tl-d 157–159) tulemustest (arvestades ka ekspert MT
3. veebruari
4. a kohtuistungil esitatud täpsustusi), mille kohaselt ei tuvastatud tõukoera ostu-müügilepingu dokumendi puhul võltsimise tunnuseid (nagu teksti muutmine või juurde kirjutamine), lepingul olev märge müügihinna tasumise kohta ja müüja allkiri on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga (allkiri pärast trükiteksti printimist) ning lepingu on väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja esitatud lepingudokument võiks olla võltsitud. Kostja apellatsioonkaebuses viidatud eksperdi ütlus
5. veebruari
6. a kohtuistungil ei anna alust arvata, et tõukoera ostu-müügileping võiks olla võltsitud. Eksperdi ütlusest nähtub vaid, et allkirja kopeerimise küsimused kuuluvad käekirjaekspertiisi valdkonda. Praeguses asjas tehtigi lisaks dokumendiekspertiisile ka käekirjaekspertiis. 10.
7. Hageja esitatud lepingudokumendi võltsituses ei anna alust kahelda ka kostja viidatud asjaolu, et hagiavalduse kohaselt sõlmiti koera müügileping
8. oktoobril 2020, s.o koera sündimise kuupäeval, mis ei olnud võimalik. Hageja (või tema lepinguline esindaja) võis ekslikult märkida hagiavalduses koera müügilepingu sõlmimise kuupäevaks
9. oktoobri 2020, mis on ka koera sündimise kuupäev. Nimelt ei ole hagiavaldusele lisatud koera ostumüügilepingul märgitud lepingu sõlmimise kuupäeva, kuid sellel on märgitud koera sünniaeg. Seega võis hageja (või tema lepinguline esindaja) kasutada hagiavalduses ekslikult ainsat lepingust nähtuvat kuupäeva.
10. Asjas esitatud lepingudokumendi ja eksperdiarvamuste põhjal on maakohus põhjendatult leidnud, et pooled olid sõlminud koera müügilepingu hageja esitatud tõukoera ostumüügilepingust (s.o hagi lisa 1 (I kd, tl 4)) nähtuvatel tingimustel. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et eelnevat ei mõjuta asjaolu, et lepingudokumendil on vaid kostja allkiri. Maakohus märkis õigesti, et sellise müügilepingu võib sõlmida mis tahes vormis, mistõttu hageja tahteavaldus võis olla antud suuliselt. Hageja väited praeguses menetluses ja ka asjaolu, et leping on täidetud (sh koer hagejale üle antud), kinnitavad, et ka hageja oli sellise lepingu sõlmimisega nõus. Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta oli käsikirjaliselt 6 2-21-20441 koostanud teistsuguse sõnastusega lepingu, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Vajadusel oleks kostja saanud taotleda kohtu abi tõendite kogumiseks, mida ta ei ole teinud. Seejuures on kostja väited menetluses olnud vastuolulised, kuna kostja on väitnud ka seda, et kirjalikku lepingut üldse ei koostatudki, kuna selleks polnud vajadust.
11. Kostja etteheide, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et teised kennelliidu liikmed ei saa kinnitada poolte vahel teistsuguse kokkuleppe olemasolu, ei ole asjakohane. Kostja ei ole taotlenud menetluses selliste isikute (sh Eesti Kennelliidu liikmete) tunnistajana ülekuulamist, kes oleks väidetavalt viibinud lepingu sõlmimise juures. Seega on maakohtu viidatud seisukoht üksnes teoreetiline. Kostja ei ole menetluses ka selgelt välja toonud, kes, kus ja millal viibisid selliselt, et neil oleks olnud võimalik teada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu asjaolusid. Seega ei oleks maakohus ka saanud kostjale selgitada võimalust taotleda nende isikute tunnistajana ülekuulamist.
12. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et koer ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte sõlmitud tõukoera ostumüügilepingu müügilepinguna VÕS § 208 tähenduses, mida menetlusosalised ei ole ka vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et tegemist oli tarbijalemüügiga, kuna kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatut, et tõukoera ostu-müügilepingu p 5 järgi, kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks. Sellest nähtub, et pooled pidasid peitmunandilisust koera lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 2 p 1 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) tähenduses. Hageja tõendas, et koera vaatas
13. septembril 2021 üle loomaarst GF, kes tuvastas, et koeral ei olnud munandit munandikotis paremal pool (krüptorh). Järelikult esines koeral peitmunandilisus ja seega ei vastanud koer selles osas lepingu tingimustele.
14. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja oli rikkunud teavitamiskohustust. Kostja ei ole vaielnud menetluses vastu hageja väitele, et hageja teavitas kostjat koera peitmunandilisusest
15. septembril 2021 (vt hagiavalduse p 4), s.o samal päeval, kui hageja sellest ise teada sai. Maakohus viitas põhjendatult, et oma vastuses hagile on kostja sellekohase teabe saamist kinnitanud. Nendel asjaoludel järeldas maakohus põhjendatult, et hageja oli teatanud müüjale koera lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (tarbijalemüügi puhul kaks kuud mittevastavusest teadasaamisest, muul juhul mõistlik aeg). Eeltoodud järeldust ei mõjuta kostja apellatsioonkaebuse väide, et kuna peitmunandilisus ilmneb juba nelja kuu jooksul, oleks hageja pidanud kostjat teavitama enne koera kuuekuuseks saamist. Peitmunandilisuse näol on tegemist varjatud puudusega, mida kinnitab asjaolu, et lepingu p 5 kohaselt tuli selle kinnitamiseks esitada loomaarsti tõend. Sama lepingupunkt ei näinud hagejale ette kohustust käia loomaarsti juures koera munandilisust kontrollimas nelja või kuue kuu jooksul koera sündimisest. Lepingupunktis on ainsa tähtajana viidatud koera aastaseks saamisele ning praegusel juhul selgus koera peitmunandilisus enne koera aastaseks saamist.
16. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tõukoera ostu-müügilepingu p 5 alusel tagasi 600 eurot. Sisuliselt on nimetatud lepingupunkti näol tegemist poolte kokkuleppega hinna alandamise kohta 600 euro võrra juhul, kui koeral esineb peitmunandilisus, ja kostja kohustuse kohta see summa hagejale tagastada. Seega on hageja nõue põhjendatud ka VÕS § 108 lg 1 ja analoogia korras VÕS § 112 lg 3 alusel. Järelikult on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud. 7 2-21-20441
17. Kostja vaidles vastu ka maakohtu menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Maakohus otsustas jätta menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda, mis on kooskõlas

§ 162lg-ga 1.

Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda (sh

§ 162lg 4 alusel).

17.

§ 637

lg-s 21 sätestatud aluste puudumise tõttu tuleb jätta kostja apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. 18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 19. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

20. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 8