← Eesti

2-16-11915/79

Obsah (9)§ 304§ 301§ 657§ 652§ 238§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-11915 Kohtu

) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr ning toimingute ajakulu. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tervikuna, määrates kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3185,4 eurot. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus rahuldada tema taotluse kordusekspertiisi teostamiseks. 4.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised.

§ 304

lg 1 mõtte kohaselt tuleb kordusekspertiis määrata mh olukorras, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või eksperdi erialane kompetentsus on kahtluse alla seatud. Hageja palvel on ekspert JE ekspertiisi hinnanud: 1) 2020. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Seega oleks maakohus

§ 304lg 1 järgi pidanud määrama kordusekspertiisi.

JE ekspertiis on puudulik, ekspertiisi teostamisele on jäänud kaasamata vajalikud asjatundjad, ei ole analüüsitud asjakohaseid tõendeid ning ekspert pole mitmeid küsimusi hinnanud. Lisaks ei vasta eksperdiarvamus

§ 301

lg-s 1 sätestatud eksperdiarvamuse nõuetele: ekspertarvamusest ei nähtu, milliseid meetodid uuringuteks kasutati ning milliseid andmeid arvesse võttes jõuti järeldusele. Ekspert ei ole arvesse võtnud uuritava MRT uuringut, millest nähtub, et ekspertiisialuse aju füsioloogiline toimimine oli kasvaja metastaaside foonil takistatud, samuti õenduspäevikus kajastatud andmeid uuritava pidurdatuse, ebatavapärase unisuse kohta ning hilisemat neuroloogi seisukohta isiku ajutise ebaadekvaatsuse kohta. Ka ei ole ekspert analüüsinud uuritava manustatud ravimite psühhiaatrilisi ja kognitiivseid kõrvaltoimeid. Ekspertiisiakti puudulikkust ei aidanud kõrvaldada ka eksperdile täiendavate küsimuste esitamine 02.03.2021 toimunud kohtuistungil. Ekspert tugines arvamust andes lubamatult ühe asjaoluna sellele, et notar tõestas testamendi ja pidas seega isikut teovõimeliseks. Notaril ei ole pädevust isiku meditsiinilist seisundit hinnata. Ekspert ei oleks tohtinud esitada oma järeldusi kategoorilises vormis. Hageja leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuli teha kompleksekspertiis. 19.03.2021. a kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhendi kohaselt kuulub kognitiivsete funktsioonide hindamine eeskätt kliinilise psühholoogi pädevusse, mistõttu on soovitatav määrata kompleksekspertiis. JE on kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostav ekspert. Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks 14. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata. 4 2-16-11915 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
  2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus eksis kordusekspertiisi tegemata jättes

§ 304lg 1 mõtte vastu.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kordusekspertiisi võib kohus määrata ka siis, kui kohus kahtleb eksperdiarvamuse õigsuses, nt juhul, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või on eksperdi erialane kompetentsus või erapooletus kahtluse alla seatud (

. Kommenteeritud väljaanne. I, veebis, § 304 kommentaar 3.1.a). 10.

  1. Hageja tõi esile, et dr JE ekspertiisi hindasid 3 asjatundjat: 1)
  2. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2)
  3. a mais psühhiaater JK; 3)
  4. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Kolleegium märgib, et nimetatud asjatundjad on leidnud, et dr E ekspertiisis on küsitavusi, kuid nad ei ole esitanud asjas vastupidist arvamust, s.o kinnitanud, et testamendi tegemise ajal oli Q teovõimetu. Hageja ei ole esile toonud, et dr E oleks olnud arvamust andes ebakompetentne ekspertiisiküsimusele vastama. Seega on hageja esitanud üksnes väite, et dr E ekspertiisis oli minetusi ja et küsimuse põhjalikumal hindamisel oleks võinud jõuda teisele järeldusele. 10.
  5. Kolleegium leiab, et üksnes asjaolust, et kolm asjatundjat on kohtu määratud eksperdi arvamust ebapiisavaks pidanud, ei saa järeldada, et maakohus oleks pidanud asjas määrama kordusekspertiisi.

§ 304

lg 1 mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust kordusekspertiis määrata alati, kui menetlusosaline toob asjatundja arvamuse, mis on ekspertiisi suhtes kriitiline.

§ 304

lg 1 järgi on kordusekspertiisi määramine kohtu õigus juhul, kui tal on tekkinud piisav kahtlus ekspertiisi õigsuses. 10.3. Praegusel juhul oleks hageja saanud korraldada ise kordusekspertiisi tegemise kompleksekspertiisina. Materjalid, mille põhjal dr E ekspertiisi koostas – Q haiguslugu, testament jt – olid hagejale kättesaadavad ning ekspertiisi tegemine ei oleks nõudnud mahukaid ettevalmistusi. Kui hageja oleks esitanud dr E arvamusele vastupidise arvamuse, oleks maakohtul pidanud suurema tõenäosusega tekkima kahtlus

§ 304lg 1 tähenduses ja sellest tulenev ajend kordusekspertiisi määramiseks.

10.

  1. Hageja on apellatsioonkaebuses dr E järeldusi vaidlustanud arvukates küsimustes põhjendusega, et ekspert ei põhjendanud oma järeldusi piisavalt põhjalikult (nt ei ole selge, millistel andmetel põhines järeldus, et unisus, peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired ei mõjutanud uuritava psüühilist tervist jne). 10.
  2. Kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamusest peab nähtuma, millistele asjaoludele, kohtu poolt eksperdi käsutusse antud andmetele või eksperdi enda poolt läbiviidud uuringu tulemustele eksperdiarvamuses tuginetakse. Kui eksperdiarvamus ei vasta põhjendatuse nõuetele, võtab kohus seda arvesse arvamuse usaldusväärsuse ja kaalu hindamisel. Kohus võib nähtavasti arvamuse kui ilmselgelt ebausaldusväärse ka üldse kõrvale jätta, kui ekspert pole oma arvamust üldse põhjendanud. Kui menetlusosaline peab ekspertiisiakti puudustele tuginevalt eksperdiarvamust kõlbmatuks, peab ta ise taotlema eksperdiarvamuse selgitamiseks eksperdi küsitlemist ja eksperdiarvamuse täiendamist, et hiljem apellatsioonis eksperdiarvamuse ebapiisavusele viidata (Tartu RgKKo 05.06.2015, 2-14-56776, p 7.2). Samas 5 2-16-11915 ei ole siiski vajalik eksperdiarvamusse kirja panna teadusartikleid või uurimusi, millele ekspert oma järeldustes tugineb, ega nt terviseseisundi ekspertiisi puhul üldiselt kirjeldada mõne haigusega kaasnevaid sümptomeid (Tallinna RgKKo 30.11.2016 2-11-27894, p 16 ). 10.
  3. Kolleegium leiab, et dr E ekspertiis koos eksperdi küsitlusel saadud andmetega vastab oma taseme poolest

301 lg-st 1 tulenevale põhjendatuse nõudele. Maakohtul ei olnud alust ekspertiisi tõendite hulgast kõrvale jätta

§ 238

lg 5 järgi ega ka määrata kordusekspertiisi

§ 304lg 1 järgi.

10.7. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et analüüsimata on peaaju visualiseeriv uuring (MRT) ja glükokortikoidide kasutamisest tulenev võimalik mõju. JE on oma arvamuses hinnanud nii metastaaside mõju kui ravimite võimalikku kõrvaltoimet (arvamuse lk 3 ja lk 6, dtl 224). Kui hageja soovis üksikasjalikumat või alternatiivset arvamust, oleks ta saanud pöörduda ise mõne asjatundja poole.

§ 304

lg 1 järgi tuleb vältida olukorda, kus menetlusosaline taotleb uusi ekspertiise üksnes põhjusel, et ta ei nõustu kohtu määratud eksperdi lõppjäreldustega. 10.

  1. Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga, et ekspert JE polnud erapooletu, vaid lisas ekspertiisiakti isiklikke kommentaare, millest nähtub uuritavale subjektiivsete hinnangute omistamine. Dr JE ei ole oma ekspertiisiaktis andnud sobimatuid või meditsiiniliselt asjassepuutumatuid hinnanguid Q isiksusele. See, et dr E keelekasutus on kohati tavakeelele sarnane („targa arstina“ jt väljendid), ei kahanda tema sisulise analüüsi väärtust. 10.
  2. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et dr E ei oleks tohtinud järelduste tegemisel viidata asjaolule, et notar pidas isikut teovõimeliseks. Dr E ei pidanud notarile viidates silmas, et notar hindas Q meditsiinilist seisundit, vaid üksnes seda, et isiku käitumine paistis normaalne ega tekitanud notaris kahtlust tema teovõimes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad hageja kanda ringkonnakohtu menetluskulud (

§ 171lg 1 alusel).

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes väljamõistetavad menetluskulud. 11.

  1. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on menetluses olnud kokku 16,5 tundi, lepingulise esindaja tunnitasu on 155 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et tal ei ole alust teenuselt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ega tagasi saada. 11.
  2. Kostja menetluskulu suurus on kokku 16,5×155×1,2 = 3069 eurot. Kolleegium leiab, et kostja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. 11.
  3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.4.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.