) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr ning toimingute ajakulu. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tervikuna, määrates kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3185,4 eurot. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus rahuldada tema taotluse kordusekspertiisi teostamiseks. 4.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised.
lg 1 mõtte kohaselt tuleb kordusekspertiis määrata mh olukorras, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või eksperdi erialane kompetentsus on kahtluse alla seatud. Hageja palvel on ekspert JE ekspertiisi hinnanud: 1) 2020. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Seega oleks maakohus
JE ekspertiis on puudulik, ekspertiisi teostamisele on jäänud kaasamata vajalikud asjatundjad, ei ole analüüsitud asjakohaseid tõendeid ning ekspert pole mitmeid küsimusi hinnanud. Lisaks ei vasta eksperdiarvamus
lg-s 1 sätestatud eksperdiarvamuse nõuetele: ekspertarvamusest ei nähtu, milliseid meetodid uuringuteks kasutati ning milliseid andmeid arvesse võttes jõuti järeldusele. Ekspert ei ole arvesse võtnud uuritava MRT uuringut, millest nähtub, et ekspertiisialuse aju füsioloogiline toimimine oli kasvaja metastaaside foonil takistatud, samuti õenduspäevikus kajastatud andmeid uuritava pidurdatuse, ebatavapärase unisuse kohta ning hilisemat neuroloogi seisukohta isiku ajutise ebaadekvaatsuse kohta. Ka ei ole ekspert analüüsinud uuritava manustatud ravimite psühhiaatrilisi ja kognitiivseid kõrvaltoimeid. Ekspertiisiakti puudulikkust ei aidanud kõrvaldada ka eksperdile täiendavate küsimuste esitamine 02.03.2021 toimunud kohtuistungil. Ekspert tugines arvamust andes lubamatult ühe asjaoluna sellele, et notar tõestas testamendi ja pidas seega isikut teovõimeliseks. Notaril ei ole pädevust isiku meditsiinilist seisundit hinnata. Ekspert ei oleks tohtinud esitada oma järeldusi kategoorilises vormis. Hageja leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuli teha kompleksekspertiis. 19.03.2021. a kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhendi kohaselt kuulub kognitiivsete funktsioonide hindamine eeskätt kliinilise psühholoogi pädevusse, mistõttu on soovitatav määrata kompleksekspertiis. JE on kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostav ekspert. Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks 14. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata. 4 2-16-11915 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb
8.
lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.
Õiguskirjanduses on selgitatud, et kordusekspertiisi võib kohus määrata ka siis, kui kohus kahtleb eksperdiarvamuse õigsuses, nt juhul, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või on eksperdi erialane kompetentsus või erapooletus kahtluse alla seatud (
. Kommenteeritud väljaanne. I, veebis, § 304 kommentaar 3.1.a). 10.
lg 1 mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust kordusekspertiis määrata alati, kui menetlusosaline toob asjatundja arvamuse, mis on ekspertiisi suhtes kriitiline.
lg 1 järgi on kordusekspertiisi määramine kohtu õigus juhul, kui tal on tekkinud piisav kahtlus ekspertiisi õigsuses. 10.3. Praegusel juhul oleks hageja saanud korraldada ise kordusekspertiisi tegemise kompleksekspertiisina. Materjalid, mille põhjal dr E ekspertiisi koostas – Q haiguslugu, testament jt – olid hagejale kättesaadavad ning ekspertiisi tegemine ei oleks nõudnud mahukaid ettevalmistusi. Kui hageja oleks esitanud dr E arvamusele vastupidise arvamuse, oleks maakohtul pidanud suurema tõenäosusega tekkima kahtlus
10.
301 lg-st 1 tulenevale põhjendatuse nõudele. Maakohtul ei olnud alust ekspertiisi tõendite hulgast kõrvale jätta
lg 5 järgi ega ka määrata kordusekspertiisi
10.7. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et analüüsimata on peaaju visualiseeriv uuring (MRT) ja glükokortikoidide kasutamisest tulenev võimalik mõju. JE on oma arvamuses hinnanud nii metastaaside mõju kui ravimite võimalikku kõrvaltoimet (arvamuse lk 3 ja lk 6, dtl 224). Kui hageja soovis üksikasjalikumat või alternatiivset arvamust, oleks ta saanud pöörduda ise mõne asjatundja poole.
lg 1 järgi tuleb vältida olukorda, kus menetlusosaline taotleb uusi ekspertiise üksnes põhjusel, et ta ei nõustu kohtu määratud eksperdi lõppjäreldustega. 10.
Vastavalt
lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes väljamõistetavad menetluskulud. 11.
lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.4.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.