Obsah (19)

§ 277§ 162§ 436§ 657§ 651§ 456§ 5§ 230§ 652§ 232§ 654§ 272§ 442§ 173§ 171§ 167§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3631 K

) § 272 lg-le

1. Lepingu lisadel puudusid kuupäevad, mistõttu ei olnud need dokumentaalsed tõendid ja ei sisaldanud asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohtu otsus ja põhjendused
2. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7305 eurot ja kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et: − Hageja omandas 13.03.2017 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel OÜ-lt Essenta Logistics järgmised kinnisasjad Viimsi vallas Haabneeme alevikus: Nurme põik L1, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 22 ja Kähriku tee 30 (I kd, tl 4 – 9); − Hageja suhtes algatati kostja 16.02.2021 avalduse alusel täitemenetlus nr 024/2021/347, milles nõuti hagejalt 912 144 euro (põhivõlg 912 000 ja täitekulud 144 eurot) tasumist. Täitmisteate kohaselt arestib kohtutäitur kohustuse täitmata jätmisel hüpoteegiga koormatud Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad Viimsi vallas, Haabneeme alevikus (I kd, tl 10 – 11) − Täitemenetluses realiseeriti hagejale kuuluvat vara (13.01.2022 kohtuistung); − Täitmisteate kohaselt oli täitedokument 22.12.2016 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 5214, millega OÜ Essenta Logistics ja kostja leppisid kokku Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuvatele järgmistele kinnisasjadele ühishüpoteegi seadmises: Kähriku tee 1, Kähriku tee 3 ja Kähriku tee 1a (lepingu ese 1); Kähriku tee 13, Kähriku tee 16 ja Kähriku tee 14a (lepingu ese 2); Kähriku tee 2 ja Kähriku tee 4 (lepingu ese 3); Kähriku tee 22 (lepingu ese 4); Kähriku tee 22a (lepingu ese 5); Kähriku tee 24 (lepingu ese 6); Kähriku tee 30 (lepingu ese 7); Kähriku tee 30a ja Kähriku tee 32 (lepingu ese 8); Kähriku tee 8, Kähriku tee 6a ja Kähriku tee 6 (lepingu ese 9); Kähriku tee 10, Kähriku tee 12 ja Kähriku tee 10a (lepingu ese 10); Kähriku tee 18 (lepingu ese 11); Ilvese tee L1 (lepingu ese 12); Nurme põik L1 (lepingu ese 13); Kähriku tee (lepingu ese 14) (I kd, tl 12 – 17); − Ühishüpoteek seati lepingu esemetele 1 – 14 summas 1 000 000 eurot kostja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu punkti 2.
3. kohaselt leppisid OÜ Essenta Logistics ja kostja kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded OÜ Essenta Logistics vastu, mis tulenesid kostja ja OÜ Essenta Logistics vahel sõlmitud ja tulevikus 4 sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh OÜ Essenta Logistics ja kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded; − OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja selle kolm dateerimata lisa (I kd, tl 103 – 111). Dokumendid allkirjastati. Lepingu lisas 1 sõlmisid lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (I kd, tl 109), lisas 2 andis OÜ Essenta Logistics kinnituskirja (novatsiooni) selle kohta, et võlgnes kostjale tehtud töö eest 456 000 eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutusid sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest (I kd, tl 110) ja lisas 3 rahalisele nõudele 912 000 eurot tagatise seadmises (I kd, tl 111); − Pooled ei allkirjastanud lepingut ja selle lisasid 01.08.
4. 19.10.2021 kohtuistungil selgus, et täitemenetluses ei arestitud ainult Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad, vaid ka teised 22.12.2016 hüpoteegi seadmise lepingus nimetatud ühishüpoteegiga koormatud hagejale kuuluvad kinnisasjad. Hageja täpsustas sundtäitmise esemeks olevate ja arestitud kinnistute nimekirja 12.22.2021 seisukohas. Tegemist oli faktiliste väidete täiendamise ja parandamisega, mis ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kuivõrd hageja palus tunnistada sundtäitmine tervikuna lubamatuks, ei muutunud hageja nõude ese. Seega ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja muutis hagi. Hageja leidis, et kostjal ei saanud olla nõuet, mida sai tema vara suhtes sundtäita, kuna 01.08.2013 lepingut ei sõlmitud või igal juhul ei olnud väidetav kohustus tagatiskokkuleppega seotud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et 01.08.2013 leping ja selle lisad olid võltsitud, mistõttu ei saanud neid tõenditena arvestada. Hageja esile toodud asjaolud ei võimaldanud järeldada, et dokumendid olid võltsitud. Hageja tugines asjaolule, et lepingut ei allkirjastatud selles märgitud kuupäeval, selle lisad olid dateerimata ja töövõtulepingus viidatud ehitusluba nr 25936 väljastati pärast lepingu kuupäeva. Kohus märkis, et lepingudokumendi hilisem allkirjastamine ei tähendanud võltsitust

§ 277mõttes ega välistanud lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist.

Seega ei olnud hageja vastuväited seoses dokumendi võltsitusega põhjendatud. Kohus võttis tõendid vastu ja hindas neid menetluses. Kohtu hinnangul oli töövõtulepingu lisa 2 käsitletav võlatunnistusena. Tegemist oli kahepoolselt allkirjastatud dokumendiga, milles lepingupooled kinnitasid tehnovõrkude ehitustööde lepingu osalist täitmist, sellest tulenevat põhivõlgniku kohustuse suurust, leppetrahvi suurust ja leppisid kokku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajas. Eelnevast tulenevalt pöördus tõendamiskoormis ümber ja hagejal tuli tõendada, et võlatunnistuses tunnistatud võlga ei olnud. 13.01.2021 kohtuistungil kinnitas hageja, et põhivõlgnikul võis kostja ees kohustus olla, kuid kohustus ei olnud hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, kuna töövõtulepingus märgitud kuupäev oli vale ja seega ei olnud sundtäitmine hageja vara suhtes lubatav. Hageja leidis, et põhikohustust, mida tunnustati, ei eksisteerinud, kuna töövõtulepingut ei eksisteerinud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et asjaolust, et dokumendid ei olnud õigesti dateeritud, tulenes, et töövõtulepingut ja sellest tulenevat kohustust ei eksisteerinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Käesoleval juhul kinnitasid lepingupooled oma nõusolekut allkirjaga ja saavutasid kokkuleppe. Seadusest ei tulenenud kokkuleppe kehtivuse eeldusena sellele õige allkirjastamise kuupäeva märkimist. Samuti ei olnud töövõtulepingul kirjaliku vormi nõuet. Ebaõige kuupäev lepingul ei välistanud sellest tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimist. Kuigi töövõtulepingu lisa 2 oli dateerimata, viitas see 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde lepingule ja töövõtuleping ja selle lisad olid omavahel seotud. Hageja väide, et nõude aluseks olevat töövõtulepingut ei eksisteerinud, oli ebaõige. 5 Hageja väide, et põhivõlgnik ei loobunud võlatunnistuse allkirjastamisega vastuväidetest, oli sisustamata. Võlatunnistuse kohaselt kinnitasid lepingupooled, et kostja täitis nõuetekohaselt lepingust tulenevad kohustused ja OÜ-l Essenta Logistics puudusid pretensioonid kostjale. Pooled fikseerisid, et kokkuleppe sõlmimise hetkega ehitas kostja välja veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ning elektrivarustuse 18 kinnistul. Pooled leppisid kokku, et tasunõude arvutamise aluseks oli liitumistööde maksumus ühe kinnistu kohta. Toimus kolm vaheakteerimist ja kostjal oli Essenta Logistics OÜ vastu tasunõue 456 000 eurot ja leppetrahvi nõue 456 000 eurot. Pooled kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles lepiti kokku, et kohustuse täitmiseks seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka tehti. Eelnevast tulenevalt kinnitas põhivõlgnik tehtud tööd, et tal oli kostja ees kohustus ja selle kohustuse suuruse. Võlatunnistusele ei saanud esitada võla tekkimist ja võla suurust puudutavaid vastuväiteid, sest põhivõlgnik loobus võlatunnistuses antud kinnistustega vastuväidete esitamisest. Samuti pidi põhivõlgnik vastuväidete esitamisest loobumisest aru saama, kuna ta lubas anda kostjale kohustuste täitmise tagamiseks tagatise ja tegi seda 22.12.2020 notariaalse lepinguga. Eelnevast tulenevalt puudus hagejal võimalus tugineda väitele, et võlatunnistuses kinnitatud tööd olid tegemata ja võlatunnistuses puudus kinnitatud võlg. Hageja väide, et töövõtulepingu lisa 1, millega täiendati lepingut leppetrahvi kohaldamise kokkuleppega oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt tühine, ei võimaldanud kohtul järeldada, et leppetrahvi kokkulepe oli tühine. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis viitaksid taolisele järeldusele. Kuivõrd kostja nõude aluseks oli lisa 2, ei omanud hageja vastuväited seoses lisadega 1 ja 3 sisulist tähtsust. Kohus ei nõustunud hagejaga, et võlatunnistus oli ebaselge. Nõude kujunemine oli selgelt kontrollitav, samuti oli selge, millist kohustust põhivõlgnik kinnitas. Asjaolu, et dokument pealkirjastati novatsiooni, mitte võlatunnistusena, ei omanud tähtsust, sest kohus hindas dokumendi sisu ja selle sõlmimise asjaolusid ning ei kvalifitseerinud lepingudokumenti üksnes pealkirja alusel. Pooled kinnitasid 13.01.2022 istungil, et vaidlus puudus selles, et täitmisavalduse esitamise ajaks muutus kostja nõue sissenõutavaks. Võlatunnistuse punkt 6 nägi ette, et rahaline nõue 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest. Samuti puudus vaidlus selles, et kokkulepe allkirjastati ajavahemikus 02.08.2013 kuni 21.12.2016. Täitmisteate (I kd, tl 10) kohaselt esitati nõue täitmisele 16.02.2021. Selleks ajaks oli dokumentide allkirjastamisest 30 päeva möödas ja nõue muutus sissenõutavaks. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja nõue oli tagatisega piisavalt seotud ja oli sellest tulenevalt täitemenetluses täidetav. 22.12.2016 tagatise lepingus esines viide konkreetsele lepingule ja selle lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagas. Lepingu punkti 2.2. kohaselt tagas hüpoteek kostja 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping kandis sama kuupäeva, s.o 01.08.2013. Asjaolu, et lepingut tegelikult sellel kuupäeval ei allkirjastatud, ei omanud kohtu hinnangul tähtsust, kuna antud asjaoludel ei saanud tekkida kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on tagatis anti. Töövõtulepingu lisa 2 viitas samuti 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingule. Seega ei tekkinud täitemenetluses kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat kohustust hüpoteegid tagasid. Sellist kahtlust ei olnud ilmselt ka hagejal endal, kui ta koormatud kinnisasjad omandas. Kinnistute 13.03.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust ja asjaõiguslepingust nähtus, et põhivõlgnik ja hageja leppisid kokku, et Nurme põik L1 (lepingu punkt 1.1.1.10), Kähriku tee 22a (lepingu punkt 1.2.1.2), Kähriku tee 22 (lepingu punkt 1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu punkt 1.4.1 2) kinnisasjadele kostja kasuks seatud hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete omandamist hageja poolt ja ta oli teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele (I kd, tl 4 – 9). 6 Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et asjaolu, et töövõtulepingul märgitud kuupäev ei olnud õige ja töövõtulepingu lisa oli dateerimata, ei muutnud kostja õigust nõuda 22.12.2020 tagatiskokkuleppe alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks kinnisasjade realiseerimist. Ebaõige kuupäev lepingul ei tekitanud kahtlust asjaolus, millist kohustust ja millisest lepingut tulenevalt põhivõlgnik tunnistas. Hageja ei väitnud, et võlatunnistuses tunnistatud kohustus oli osaliselt või tervikuna täidetud. Seega ei olnud kohustuse sundtäitmine lubamatu ja hagi tuli jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus 6. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hagi rahuldamise korral tuli menetluskulud mõista välja kostjalt. Kohtuotsus ei vastanud

§ 436lg-s 1 nimetatud nõuetele.

Otsus ei olnud jälgitav, põhjendatud ega seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja ei võtnud omaks ühtegi kostja väidet ega loobunud oma kirjalikes seisukohtades esitatust. Kostjal puudus kehtiv nõue ning seega oli täiteasja algatamine alusetu. Riigikohtu lahendist 3-2-1-134-07 tulenes, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli eelkõige notariaalsetest lepingutest tulenevate sundtäitmisele allumise kokkulepete osas lubatav ja õigustatud põhjendusel, et sundtäitmisele võetud nõue oli ebaselge. Ainuüksi seatud hüpoteek ei anna ka kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda sai AÕS § 325 lg-st 1 ja § 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Arvestades hageja vastuväiteid, tuli täitemenetlus tunnistada lubamatuks. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuli hagejal lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistada, et sissenõudjal ei pruukinud nõuet olla, misjärel tuli kostjal tõendada, et tal oli hageja vastu sissenõutav nõue. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostjal oli hageja vastu kehtiv nõue, mis tagati hüpoteegiga. Kohus ajas segamini faktilised asjaolud ja neile kohalduva õiguse. Kostja esitas vastuolulisi dokumente, millel puudus kuupäev ja mille sisu oli ebaselge. Kohus järeldas ebaõigesti, et kolmas isik andis välja kehtiva ja hüpoteegiga seotud deklaratiivse võlatunnistuse. Kostja võttis omaks, et notariaalses lepingus viidatud 01.08.2013 lepingut ei eksisteerinud. Seega jäi arusaamatuks kohtu järeldus, et 01.08.2013 lepingut ei olnud, kuid oli kohustus, mida kolmas isik deklaratiivselt tunnistas. Käesoleval juhul oli novatsioonina pealkirjastatud dokument pigem konstitutiivse kui deklaratiivse iseloomuga. Hageja leidis, et ringkonnakohtul tuli tõendeid uuesti hinnata. Hageja ei nõustunud kohtu järeldusega, et 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsust ei saanud kahtluse alla seada. Kuupäevata dokumendid ei saanud olla tõendid. Leppetrahvi kohaldamise kokkulepe ja kinnituskiri (novatsioon) ei olnud dokumentaalsed tõendid, sest neil puudus kuupäev. Tagatise seadmise kokkulepe ei vastanud dokumendi tunnustele ja oli sisult tühine, sest ei vastanud notariaalse vormi nõuetele. Deklaratiivne võlakohustus ei olnud selge. Kohtuotsusest ei olnud arusaadav, millisest kokkuleppest tulenevat kohustust tunnistati. Nõue oli näilik ja konstrueeritud ja seega tühine. Esitatud dokumendid ei olnud sellise konkreetsusastmega, et oleksid võimaldanud hinnata nõude olemasolu. Kuigi kohtuotsuse järgi loobus hageja aegumise vastuväitest, leidis hageja, et leppetrahvi nõue oli aegunud. OÜ Essenta Logistics apellatsioonkaebus 7. OÜ Essenta Logistics (kolmas isik) palus kaasata end iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel tsiviilasja menetlusse, rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada kohtuotsus. Kohus tegi asjas ebaõige lahendi, sest otsus ei vasta

§ 436lg-s 1 nimetatud nõuetele, on põhjendamatu ja ebaseaduslik.

Kohus tegi faktiliste asjaolude osas ebaõigeid järeldusi. Otsus 7 ei ole loogiliselt jälgitav. Vaidlus seisnes selles, kas kostjal oli õigus kinnisasju täitemenetluses realiseerida ja kas nõue oli olemas ning ei olnud aegunud. 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingut ei eksisteerinud. Kohtu järeldused deklaratiivse võlatunnistuse osas ei vastanud seadusele. Poolte vahel puudus vaidlus, et 01.08.2013 lepingut ei eksisteerinud. Tegemist oli näiliku tehinguga. Juhul kui kohus leiab, et antud asjas oli kehtiv deklaratiivne võlatunnistus, siis on võlatunnistuses kirjeldatud leppetrahv aegunud. Dokumendid, millel puudus kuupäev ja mille sõlmimise aeg oli teadmata, ei olnud õiguslikult siduvad. Menetluse edasine käik

1. Ringkonnakohus rahuldas 14.04.2022 määrusega Essenta Logistics OÜ (likvideerimisel) taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse astumiseks (II kd, lk 69) ja võttis kolmanda isiku ja hageja apellatsioonkaebused menetlusse. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja kolmanda isiku seisukoha, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Apellantide apellatsioonkaebustega seotud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja menetluskulud seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja kanda. Kolmandalt isikult kostja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist ei taotlenud ja selle osas jäävad kostja kulud tema enda kanda. 11. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mis on apellatsioonikaebuses vaidlustatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, milles maakohus lõpetas menetluse (otsuse resolutsiooni p 1). Eeltoodud osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel jõustunud.

12. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas kostjal on hüpoteegiga tagatud nõue. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 14.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebuste väidetega, mille kohaselt on maakohus rikkunud menetluseõiguse norme asja läbivaatamisel. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse kohaldamisega seonduvalt. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid vajalikus ulatuses kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud 8 kohus kaebusi lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitajad maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust vääraks. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida omakorda on dubleerinud kolmas isik oma kaebuses, siis tegelikkuses on maakohus vaidlustatud otsuses põhjalikult kõiki hageja ja kolmanda isiku seisukohti käsitanud.

1. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebustega osas, mille kohaselt puudub kostjal hüpoteegiga tagatud sundtäidetav nõue. Seejuures märgib kohus, et hageja on maakohtus korduvalt muutnud oma seisukohti ja kohus on kõiki hageja väiteid kogumis hinnanud ja neile vastanud. Hageja on 13.01.2022 kohtuistungil loobunud aegumise vastuväitest ja möönnud, et kuigi kostjal võib olla nõue kolmanda isiku (s.o põhivõlgniku) vastu, ei ole see täitemenetluses kostja vara suhtes täidetav.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuste väidetega, mille kohaselt olevat 01.08.2013 leping ja selle lisad võltsitud.
4. Vaidlus puudus, et kostja ja kolmas isik sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja selle kolm dateerimata lisa (I kd, lk 103 – 111). Dokumendid on allkirjastatud. Lepingu lisas 1 sõlmisid lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (I kd, lk 109), lisas 2 andis kolmas isik kinnituskirja (novatsiooni), milles kinnitas, et võlgneb kostjale tehtud töö eest 456 000 eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest (I kd, lk 110 – 110p) ja lisas 3 rahalisele nõudele 912 000 eurot tagatise seadmises (I kd, lk 111). Vaidlus puudus, et leping ja selle lisad ei ole allkirjastatud 01.08.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi see, et dokument allkirjastati hiljem, ei tähenda võltsitust ega välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist.
6. Iseenesest on õige, et pool võib menetluses esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse (

§ 277lg 1).

Kaebajad ei ole väitnud, et dokumentidele oleks alla kirjutanud keegi teine, vaid on tuginenud nn intellektuaalsele võltsitusele, mille kohaselt on dokument hiljem alla kirjutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et dokumendi võltsitusele tuginemine

§ 277mõttes tähendab, et vaidlustatakse dokumendi ehtsust.

Midagi sellist maakohtu menetluses ei väidetud, st sellises olukorras ei kohaldata

§ 277

ja küsimus sellest, kas leping ja selle lisad peegeldavad adekvaatselt tegelikke asjaolusid või mitte, selgitatakse välja dokumentidest tuleneva teabe kõrvutamisel muude tõenditega. Maakohus on hageja võltsituse väidet põhjalikult käsitlenud (otsuse p-d 23 jj) ja ringkonnakohus ei korda põhjendusi tulenevalt

§ 654lg-st 6.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul tuli võtta seisukoht kokkuleppe sõlmimise aja kohta, kuna see oli oluline nõude sissenõutavuse tuvastamiseks. Ekslik on kaebajate seisukoht, mille kohaselt ilma kuupäevadeta lepingute lisad ei vasta

§ 272lg-s sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele.

Tegemist on dokumentaalsete tõenditega ja eelviidatud dokumendid ei ole vastuolulised nõude olemasolu puudutavas osas ja neid saab arvestada koostoimes asjas esitatud tõenditega. Ainuüksi dokumendi hilisem allkirjastamine ei tähenda selle võltsitust. Hageja ja kolmas isik ei vaielnud vastu, et dokumendid on allkirjastatud selles märgitud isikute poolt. Samuti ei ole vaidlust, et dokumendid on allkirjastatud ajavahemikus 02.08.2013 – 21.22.2020 (otsuse p 24). Kuna 01.08.2013 töövõtulepingu lisas 3 tagatise seadmise kokkuleppes on saavutatud kokkulepe seada kinnistutele ühishüpoteek summas 1 miljon eurot, st on seal märgitud ka 22.12.2016 tagatise seadmise kokkulepe kostja kasuks, siis 9 pidid ka alusdokumendid olema allkirjastatud varem või samal päeval 21.12.

1. Ringkonnakohtu hinnangul sai eeltoodust järeldada, et vaidlusaluses lepingus ja selle lisades märgitud nõue on tegelik ja hageja väide dokumendi võltsitusest ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt on lepingupooled võlatunnistuses kinnitanud, et kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja kolmas isik ei oma ühtegi pretensiooni kostja vastu. Pooled kinnitasid, et nende vahel on toimunud kolm vaheakteerimist ja kostjal on kolmanda isiku vastu tasunõue kokku 456 000 eurot. Pooled kinnitasid ühtlasi ka kostjal leppetrahvi nõude 456 000 eurot olemasolu. Pooled kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles lepiti kokku, et kohustuse täitmiseks seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka tehti. Samuti ei anna kolmanda isiku apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu poolt tuvastatut.
2. Pooled kinnitasid 13.01.2022 maakohtu istungil, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt näeb võlatunnistuse p 6 ette, et rahaline nõue summas 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest. Pooled kinnitasid ka seda, et vaidlust ei ole selles, et kokkulepe allkirjastati millalgi ajavahemikus 02.08.2013 kuni 21.12.
3. Täiteteate kohaselt esitati nõue täitmisele 16.02.2021 (I kd, lk 10) ja selleks ajaks oli dokumentide allkirjastamisest igal juhul 30 päeva möödunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi, kui lepingud oleks allkirjastatud hiljem, st nõue oleks tulevikku suunatud, ei tee see tagatiskokkulepet tühiseks, kuna kostja nõuded on määratletud ja piisavalt selged.
4. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et praeguses vaidluses pöördus tõendamiskoormis ümber ja hagejal tuli tõendada, et võlatunnistuses tunnistatud võlga ei ole. Kuigi hageja kinnitas maakohtu 13.01.2022 istungil kohustuse olemasolu põhivõlgnikul, esitas ta järgmise vastuväite, mille kohaselt ei ole kohustus hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, sest töövõtulepingul märgitud vale kuupäev muudab sundtäitmise hageja vara suhtes lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seadusest ei tulene kokkuleppe kehtivuse eeldusena sellele õige allkirjastamise kuupäeva märkimine ja kui allkirjastamise aeg on tuvastatud muude tõendite alusel, ei ole sel põhjusel sundtäitmine lubamatu.
5. Vastuseks kolmanda isiku kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kolmas isik on kaebuses korranud hageja poolt maakohtus esitatud väiteid ja kaebuses dubleerinud hageja kaebuse põhiväiteid.
6. Asjas vaieldi veel selle üle, kas kostja nõue on tagatisega piisavalt seotud ja on sellest tulenevalt täitemenetluses täidetav. Ringkonnakohus on eespool juba selgitanud, et asjaolu, et töövõtulepingul märgitud kuupäev ei ole õige ja töövõtulepingu lisa on dateerimata, ei muuda kostja õigust nõuda tagatiskokkuleppe alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks kinnisasjade realiseerimist. Ebaõige kuupäev lepingul ei tekita kahtlust asjaolus, millisest lepingust tulenevat kohustust põhivõlgnik tunnistas, kuivõrd 22.12.2016 tagatise seadmise lepingus on selge viide konkreetsele lepingule ja selle lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagab. Lepingu p 2.
7. kohaselt tagab hüpoteek kostja 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping kannab sama kuupäeva, s.o 01.08.
8. See, et leping tegelikult sellel kuupäeval allkirjastatud ei ole, ei tekita kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on tagatis antud. Töövõtulepingu lisa 2 viitab samuti samale 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingule. Seega ei saa täitemenetluses tekkida kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat kohustust hüpoteegid tagavad. Samuti pidi asi olema hagejale selge, kui ta koormatud kinnisasjad omandas. Nimelt nähtub kinnistute 13.03.2017 mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust ja asjaõiguslepingust, et põhivõlgnik OÜ Essenta Logistics (praeguses menetluses kolmas isik, keda esindas lepingu sõlmimisel JV) ja Kähriku Arendus OÜ (praeguses menetluses hageja, keda esindas samuti JV) leppisid kokku, et Nurme põik L1 (lepingu p 1.1.
9. 10), Kähriku tee 10 22a (lepingu p 1.2.1.2), Kähriku tee 22 (lepingu p 1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu p 1.4.1 2) kinnisasjadele kostja kasuks seatud hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete omandamist hageja poolt ja et ta on teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele (I kd, lk 4 – 9).
10. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas

§ 442lg 8 nõuetega.

Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

28. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad samuti tema enda kanda.

§ 167

ettenähtud reeglite järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude hüvitamist

-is ettenähtud korras sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osales või kelle poolel ta sinna kaasati. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda tulenevalt

§ 167lg 2 esimesest lausest.

1. Kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud tuleb seoses hageja apellatsioonikaebuse menetlemisega kanda hagejal. Kuigi kolmanda isiku apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis arvestades, et kostja temalt menetluskulude hüvitamist ei nõua, jäävad kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud selles osas tema enda kanda.
2. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

31. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata kostja kulunimekirjade põhjal. Kostja taotles 3217 euro 50 sendi hüvitamist, sh arvestusega, et kohtuistungil osalemise aeg oli üks tund. Kostja tutvus kohtuotsusega, hageja ja kolmanda isiku kaebusega, koostas menetluskulude tagatise taotluse, vastused apellatsioonkaebustele, valmistus ja osales kohtuistungil ja koostas menetluskulude nimekirja. 32.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

1. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 lahendit nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 165 eurot on põhjendatud.
2. Kostja kolmandalt isikult menetluskulude väljamõistmist ei nõua. Seega jäävad selles osas menetluskulud kostja enda kanda, kuivõrd kohus on taotlusega seotud. Kostja õigustoiminguteks kulunud aeg on veidi ülepaisutatud hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aja osas, kuivõrd kaebus kordab maakohtule hageja poolt esitatud menetlusdokumentide seisukohti, millele on kostja põhjalikult vastanud. Lisaks kestis kohtuistung vähem kostja poolt planeeritust. Ringkonnakohus peab hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kostja õigusabile kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajaks 15 tundi. 11 Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu 2475 eurot (15t x 165).
3. Ringkonnakohus rahuldas 16.06.2022 määrusega osaliselt kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Hageja eest tasus EA18 OÜ 28.11.2022 kostja eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1275 eurot.
4. Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt välja maksta kostjale menetluskulude tagatis 1275 eurot ja kanda kostja arvelduskontole nr EE
6. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tasuda menetluskuludelt 1200 (2475-1275) eurot viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 12