← Eesti

4-23-2189/22

Obsah (6)§ 304§ 296§ 104§ 11§ 106§ 3

4-23-2189 KOHTOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 4-23-2189 (240323000314) Kohtunik Mari-Liis Avikson

) § 304 järgi etteheidetud väärteo toimepanemises. VTMS § 23 alusel rahuldada menetlusaluse isiku Aleksei Skorodumovi kaitsja Aleksei Forstimani taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõista välja Aleksei Skorodumovi kasuks mõistliku suurusega õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1414 (üks tuhat nelisada neliteist) eurot Eesti Vabariigi eelarve vahenditest. Ülejäänud osas, s.o summas 56 (viiskümmend kuus) eurot jätta kaitsja taotlus rahuldamata, arvestades kohtuistungi toimumise aega. Määruse ärakiri saata Aleksei Skorodumovile, tema kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 07.09.2023. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus 1. Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2023 otsusega väärteoasjas nr 240323000314 karistati Aleksei Skorodumovit

§ 304alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot.

Rahatrahvi määramise aluseks oli see, et 16.05.2023 Ida Prefektuuri Piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus teostas riiklikku järelevalvet

§ 296

alusel ning järelevalve tulemusel selgus, et Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Skorodumov sündinud XXX töötab alates 01.02.2023 ettevõttes S OÜ (reg. kood XXX) kokana ning välismaalasel alates 01.02.2023 puudub kehtiv lühiajaline töötamine, mille alusel tema võiks Eestis töötada. Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Skorodumov sündinud XXX saabus Eestisse viimati 11.12.2022 Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi nr XXX kehtivusega kuni XXX ja Eesti Vabariigi D-liiki mitmekordse viisa nr XXX kehtivusega XXX kuni XXX viibimisajaga 365 päeva alusel. Töötamiseregistri andmete järgi välismaalane oli viimati registreeritud firmas S OÜ alates 01.02.2023 kuni 16.05.2023, kuid PPA andmebaasides ei olnud isik fikseeritud. Ettevõtte S OÜ seaduslik esindaja V V esitas PPA-le töölepingu 01022023 lõpetamise akti koopia, millega alates 11.05.2023 lõpetati töösuhe Aleksei Skorodumoviga.

§ 104

lg 2 sätestab, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu 2

(11)4-23-2189 ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Järelevalve teostamise ajal ei olnud Aleksei Skorodumovi lühiajaline töötamine Politsei- ja Piirivalveametis nõuetekohaselt registreeritud. Seega töötas Aleksei Skorodumov seadusliku aluseta ettevõttes S OÜ alates 01.02.2023 kuni 11.05.2023. 2. Kohtuvälise menetleja otsuses on ka seisukoht vastulause osas. Nii on välja toodud, et vastulauset ei arvestata, sest menetlusaluse isiku esindaja viited

§ 104vastuolule Põhiseaduse §-ga 27 ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohased.

Menetlusalune isik on ka vastulauses kinnitanud tahtlust Eestis töötada, et toetada oma perekonda ja samuti oma aktiivset huvi Eestis töötamiseks vajalike toimingute tegemise kohta. Seega välismaalane oli teadlik, et lisaks töölepingu sõlmimisele on tal Eestis töötamiseks vajalik ka õigus töötada vastavalt välismaalaste seadusele. Välismaalasest töötajal lasub hoolsuskohustus veenduda enne tööle asumist, et ta tegutseb Eestis tööturul vastavalt seadusele, muuhulgas, et tema tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud. Vastavad digilahendused kontrolli teostamiseks on kättesaadavad PPA kodulehelt ja välismaalasel oli võimalus vastava küsimusega pöörduda politsei poole. Kohtuväline menetleja analüüsis väärteomenetluse lõpetamise võimalikkust ka VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 11 alusel. Kuna menetlusalune isik rikkus Eestis töötamise tingimusi alates 01.02.2023 kuni 11.05.2023 on kohtuväline menetleja seisukohal, et isiku süü ei ole sedavõrd väike, et menetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Samuti tuvastas kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ning teo raskuspunkt seisnes isiku tegevusetuses. Menetlusalune isik nõustus sõlmima töölepingu ning ei kontrollinud, kas tema tööandja on täitnud välismaalaste seadusest tuleneva kohustuse lühiajalise töötamise registreerimiseks ja töötas kokana S OÜ-s seadusliku aluseta enam kui neli kuud. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja asjaolusid, mis viitaksid avaliku huvi puudumisele. Seega puudub alus isiku karistamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Välimaalane on kohustatud Eestis viibides või elades järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte (

§ 11). Menetlusalune isik oli Eesti õiguskorra suhtes hoolimatu.

Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määra. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kaebus ja kohtumenetlus 3. 03.07.2023 esitas Aleksei Skorodumovi kaitsja Aleksei Forstiman kaebuse kohtuvälise menetleja 16.06.2023 otsuse peale Viru Maakohtule. Esitatud kaebuses palus kaebuse esitaja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi 16.06.2023 otsuse väärteoasjas nr 240323000314 täielikult ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt taotleti tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse menetlusgrupi 16.06.2023 otsus väärteoasjas nr 240323000314 ja teha asjas uus otsus, millega lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 240323000314 väärteomenetlus Aleksei Skorodumovi suhtes temale

§ 304

järgi etteheidetud väärteo toimepanemises täielikult, kuivõrd tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 4. Kaebuse kohaselt kaebajal puudub süü, kui ta ei saa aru töötamise keelatusest ja see eksimus oli temale vältimatu. Puudub vaidlus selles, et kaebaja töötamine ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Käesolevas asjas on küsimus selles, kas kaebaja tegutses eksimuses ja kas see eksimus oli talle vältimatu. Puudub vaidlus, et kaebaja viibis Eestis D-liiki 3

(11)4-23-2189 (pikaajalise) mitmekordse viisa alusel. Otsuses on väidetud, et riiki sisenedes selgitati kaebajale, et ta peab kontrollima võimaliku tööandja kohustuse täitmist. Kaebaja vaidleb sellele vastu. Viisa väljastamisel ega Eesti Vabariiki saabumisel kaebajat töötamise piirangust ei teavitatud. Kaebajal on viisa perekonnaga (Eesti kodanikust abikaasaga) taasühinemiseks. Tööle asudes andis kaebaja tööandjale oma dokumendid ja teatas, et viibib Eestis D-viisa alusel. Pooled sõlmisid töölepingu. Tööandja esindaja V V teatas kaebajale, et kõik dokumendid on vormistatud. Kaebaja oli tööandja poolt Maksu- ja Tolliameti töötamise registris registreeritud. Pärast tööle asumist küsis kaebaja tööandjalt üle (tööandja esindaja V V), kas juba esitatud dokumendid on piisavad või kas on vaja veel midagi esitada/teha. Vastus oli, et ei ole vaja midagi, kõik on korras. Kaebaja sai ravikindlustuse kui Eestis töölepingu alusel töötav inimene, mis andis kaebajale kindlustunde, et ta töötab ametlikult ja kõikide õigusaktidega kooskõlas. Käesolev menetlus tekkis põhjusel, et tööandjal tekkis kaebaja tulu (töötasu) deklareerimisel võrreldes teiste töötajatega suuremad maksud, millest tööandja teavitas kaebajat 10.05.
  1. Sel põhjusel külastasid tööandja esindaja ja kaebaja 11.05.2023 Maksu- ja Tolliameti teenindusbürood. Maksu- ja Tolliametis selgitati tööandjale, et kaebaja töötamine ei ole registreeritud. Järgmisel päeval tuli tööandja juurde käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja esindaja, Artjom Fedjajev.
  2. Käesoleva kaebuse koostamiseks vestles kaitsja tööandja esindajaga (juhatuse liikme V V ja V V), kes seletasid tekkinud olukorda sellega, et tööandja personaliga tegelev isik ei öelnud neile midagi selle kohta, et on vaja kaebaja registreerida PPA-s ning nad olid teadmises, et kaebaja osaleb Eesti tööturul samadel tingimustel nagu Eesti kodanikud, kuna hiljuti olid seaduses muudatused (viidatud isikute kinnitusel nad ei teadnud, et seaduse muudatused kokku puudutavad ainult Ukraina sõjapõgenikke).
  3. Viidatud elulises olukorras oli kaebaja eksimuses (KarS § 39 lg 1). Kaebajal puudub keelueksimuse tõttu süü, kuna kaebaja ei saanud aru, et ta ei saa töötada ning eksimus oli kaebajale vältimatu. Kaebaja ei olnud teadlik oma teo (töötamise) ebaõigussisust ning talle ei saa objektiivselt asetleidnud ebaõigust ette heita. On vale ja tõendamata kohtuvälise menetleja esindaja väide otsuses, et riiki sisenedes selgitati kaebajale, et ta peab kontrollima võimaliku tööandja kohustuse täitmist. Seda kaebajale ei selgitatud. Samuti suhtus kaebaja hoolikalt eksimuses olijana õiguskorda ja tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja tööandjal (kes pidi kaebaja aruaamisel seda teadma) kõik seoses kaebaja töötamisega Eesti Vabariigis. Teo keelatus ei olnud kaebajale ilmne. Kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks ükski isik või asutus viidanud ning öelnud, et tööandja peab kaebaja töötamise PPA-s registreerima. Samuti tuli kaebajale tööandjalt ja riigilt informatsioon – suuline vastus tööandja esindajalt, et kaebaja töötamisega on kõik korras, Maksu- ja Tolliameti töötamise registris kaebaja registreerimine ja riiklikku ravikindlustuse saamine. Nimetatu riigipoolt saabunud informatsioonist sai kaebaja üheselt aru, et mingit täiendavat registreerimist ei ole vaja. Viidatud asjaolude pinnalt ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja esindaja arvamus, et kaebaja on teo toime pannud tahtlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja viidatud arvamus ei ole kuidagi põhjendatud. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kaebaja puhul sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga (töötajaga), kes ei valda kohalikku keelt, ei tea neile kehtivatest õigustest ega oska ka enda õigusi/kohustusi realiseerida. Otsuses sisalduv kohtuvälise menetleja etteheide, et kaebajal oli võimalus kontrollida enda registreerimist PPA kodulehel või pöörduda vastava küsimusega PPA poole, ei ole asjakohane. Asjas kogutud tõendite ja kaebaja antud ütlustest lähtudes ei viidanud ega öelnud keegi kaebajale, et tööandja peab kaebaja töötamise PPA-s registreerima. Seetõttu ei olnud kaebajal ühtegi põhjust seda kontrollida. Kuna kaebaja süü tõendamist ei ole leidnud, taotleb kaebaja väärteomenetluse lõpetamist seoses väärteokoosseisu puudumisega tema tegevuses.
  4. Juhul, kui kohus ei nõustu kaebaja põhjendustega otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel palub kaebaja lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 4
(11)4-23-2189 alusel, kuivõrd kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kaebajat ei pea selle eest karistama. Kaebaja on käitunud heausklikult ja selgitanud väärteomenetluse käigus faktilised asjaolud, mis on kajastatud käesolevas kaebuses. Kaebaja kindlustunde kujunemine, et ta töötas ametlikult ja kõikide õigusaktidega kooskõlas, on jälgitav. Kaitsja jaoks ei ole aga jälgitav kohtuvälise väärteomenetleja otsuse kujunemine, milles viimane ei rahuldanud kaitsja taotlust menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Isegi kohtuvälise väärteomenetleja põhjendus menetluse lõpetamise vastu, et kaebaja töötas enam kui 4 kuud, on faktilisest poolest vale. Kaebaja töötas 3 kuud ja 11 päeva, s.o vähem kui 4 kuud. Eestis ajutise töötamise registreeringu dokumente saab Politsei- ja Piirivalveametile esitada tööandja, mitte isik (töötaja) ise. Nimetatu on sätestatud siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 1 lg 1, 2. Kaebaja oli ajutise töötamise registreeringu saamiseks kõik endast oleneva teinud: esitanud tööandja esindajale vajalikud andmed, millega tööandja saaks registreeringu teostada (kui tööandja oleks teadnud vastavast kohustusest). Seega välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korrakohase registreerimise eest kannab vastutust siiski tööandja ehk juriidiline isik, vaatamata asjaolule, et

§ 304võimaldab trahvida ka välismaalast ennast.

Kuid töötaja, kui töösuhtes nõrgema osapoole, karistamisest kasu ilmselt ei ole. Tegemist on sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga, kelle vastutuse alus/põhjus

§ 304

järgi karistatava teo (parem öelda tagajärgede, mille tingis tööandja tegevusetus) eest on küsitav.

  1. Kaebaja töötas ametlikult töölepingu alusel ning tema töötamine oli MTA-s registreeritud. Samuti on oluline, et kaebaja ise on algusest peale töötamist tunnistanud. Kaebaja ei ole varasemalt väärteo- ega kriminaalkorras karistatud ning seega ei saa väita ka seda, et kaebaja näol oleks tegemist mitteseadusekuuleka isikuga, kes pidevalt rikub seadust ning ei hooli õiguskorrast üldiselt, vaid vastupidiselt, tuleb möönda, et isik on järelikult elanud seadusekuulekalt ja õigusnorme järgides. Selliselt ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades on leitav, et kaebaja süü on väike.
  2. Avalik menetlushuvi ei tingi ka vajadust jätkata käesoleva väärteomenetlusega, samuti isiku karistamise vajadust. Tähele tuleb panna ka asjaolu, et kaebaja on kaotanud töö. Seega puudub tal sissetulek ning tegemist on mehega, kellel on perekonna ülalpidamise kohustus. Seega on kaebaja võimekus trahvi tasuda ilmselgelt märkimisväärselt madal või olematu ning arvestada tuleb, et seadusest tulenevalt on kaebaja töövõimalused piiratumad (lühiajaline töötamine eelneva registreerimisega), mistõttu ei saa olla kindlust selles, et kaebaja seadusliku töö leiaks ning suudaks reaalselt ka trahvi tasuda. Meeles tuleb pidada ka seda, et kaebaja suhtes käib halduskohtumenetluses vaidlus tema riigist väljasaatmise üle. Kaebaja leiab, et eripreventiivsetest vajadustest lähtudes (kui tema süü on tõendatud) oleks tema puhul piisanud käesoleva rikkumise puhul vestlusest ning tema karistamine on ebaproportsionaalne võrreldes toime pandud teo asjaoludega. Karistuse eri- kui ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes ei olnud kaebaja karistamine antud juhul esimese rikkumise puhul vältimatult vajalik. Kaebaja esitas kohtuvälisele menetlejale taotluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Mõjutamise eesmärgi saavutamiseks taotles kaitsja piirdumist kaebajale hoiatuse tegemisega, kuid menetleja jättis kõik kaitsja taotlused rahuldamata. Väärteomenetluse lõpetamata jätmisel menetluse lõpetamise aluste olemasolul peab olema väga kaalukas põhjus. Teadaolevaid asjaolusid arvestades oleks menetluse lõpetamata jätmine Eesti riigi lubamatu sekkumine kaebaja ja Eesti kodanikust A N perekonnaelu õigusesse (abielu), mis põhineb järgmistel rahvusvahelistel õigusaktidel, millega Eesti on ühinenud: Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni Artiklil 8; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklil 7 ja Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artiklil
  4. Põhiseaduse § 27 alusel on abikaasad Eesti Vabariigis võrdõiguslikud. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Ükski järgnev PS õigusnormrääkimata siis põhiseadusest alamal seisvatest õigusnormidest nagu

§ 104ei saa olla 5

(11)4-23-2189 sellises vastuolus perekonna kaitse eesmärgiga, mille tulemusena riik lagundaks perekonda. Karistades ühte abikaasat selle eest, et see asus spetsiifilisest – samas statistilise iseloomugaregistreeringunõudest teadmata tööle, et toetada perekonda, võib viia perekonna lagunemiseni. Selline Eesti riigi suhtumine asetleidnusse viiks Eesti riigi vastutusele kõigi eelviidatud kolme rahvusvahelise õiguse allika alusel.
  1. Viru Maakohtu 17.07.2023 määrusega (tl 29-30) otsustas kohus võtta Aleksei Skorodumovi kaebuse menetlusse ning vaadata tema kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 240323000314 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas
  2. augustil 2023 kl 09:
  4. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuna isiku süü

§ 104lg 2 alusel on tõendatud.

Kaebuse esitaja pöördus mitu korda S poole küsimusega, kas tema dokumentidega on kõik korras ja kas ta võib töötada või mitte. Ta võiks pöörduda samuti PPA poole selleks, et aru saada, kas kõik vajalikud dokumendid on kehtivad ning kas peab midagi juurde lisama. Kohtuvaidluses palus kaitsja seoses kaebuse esitaja süü puudumisega tühistada PPA otsus täielikult ja lõpetada menetlus selles asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palus kaitsja hüvitada kaebajale seoses tema esindamisega käesolevas asjas tekkinud menetluskulud. Kaitsja esitas eeltoodud taotluse ka kirjalikult. Nimetatud taotluse kohaselt palub kaebuse esitaja kohtul VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Skorodumovi kasuks välja valitud kaitsjale advokaat Aleksei Forstimanile makstud kaitsjatasu summas 1470 eurot.

  1. Kohtuistungil 15.08.2023 kuulati üle tunnistajad V P (tl 46 pöördel-48) ja V V (tl 48-49 pöördel) ning kaebuse esitaja (tl 49 pöördel-50 pöördel) ning kohus avaldas kohtulikul uurimisel väärteotoimikus olevad tõendid, s.o kutse (tl 14), isikut tõendava dokumendi kontrollimiseks võtmise tõend (tl 15), väärteoprotokoll (tl 18-19), töötamise registrist TÖR väljavõte (tl 20), tööleping (tl 21-23), täieliku individuaalse varalise vastutuse leping (tl 23), akt töökaitsealase esmasjuhendamise kohta (tl 24), töölepingu lõpetamise akt 11.05.2023 (tl 25), isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine väärteomenetluses (tl 26), kohtuvälise menetleja otsus (tl 27-28), karistusregistri õiend (tl 42), e-äriregistri väljavõte OÜ S kohta (tl 40-41). KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on Aleksei Skorodumovi kaebuse rahuldamine ning kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2023 tehtud otsuse väärteoasjas nr
  4. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 6

(11)4-23-2189
  1. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise. Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  2. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (tl 27-28) heideti kaebuse esitajale ette, et Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Skorodumov töötab alates 01.02.2023 ettevõttes S OÜ (reg kood XXX) kokana ning välismaalasel alates 01.02.2023 puudub kehtiv lühiajaline töötamine, mille alusel tema võiks Eestis töötada. Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Skorodumov saabus Eestisse viimati 11.12.2022 Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi nr XXX kehtivusega 07.03.2017 kuni 07.03.2027 ja Eesti Vabariigi D-liiki mitmekordse viisa nr XXX kehtivusega 02.12.2022 kuni 01.12.2023 viibimisajaga 365 päeva alusel. Otsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 304järgi.

18.

§ 304

kohaselt Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 19.

§ 106

lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politseija Piirivalveametis. Sama seaduse § 104 lg 2 kohaselt Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Siseministri määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 1 kohaselt lühiajalise töötamise registreerimise taotlemiseks esitab tööandja Politsei- ja Piirivalveametile lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse (edaspidi taotlus), millele on lisatud käesolevas määruses ette nähtud dokumendid. Tööandja legaaldefinitsioon on sätestatud töölepingu seaduses. Riigikohus on 04.05.2020 otsuses väärteoasjas nr 4-19-4632/23 p-s 11 selgitanud, et süüteokoosseisu subjekti kirjeldav termin „tööandja“ pole määratlemata õigusmõiste, mida saaks konkreetse kaasuse tehiolusid arvesse võttes vabalt sisustada. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu (vt viidatud otsus nr 4-17-3766/25, p 16). 20.

§ 3

kohaselt välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik. Kohtuistungil teatas isikuandmete kontrollimisel Aleksei Skorodumov, et on Vene Föderatsiooni kodanik ning esitas kohtule ka Vene Föderatsiooni passi nr 754425353, mille ta esitas ka isikut tõendava dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi kohaselt PPA, Ida prefektuuri, piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnik Artjom Fedjajevile (tl 15). Seega on tõendatud see, et 01.02.2023 kuni 11.05.2023 oli Aleksei Skorodumov välismaalane

§ 3mõttes.

  1. Usaldusväärselt leidis kohtulikul uurimisel tõendamist ka see, et Aleksei Skorodumov töötas perioodil 01.02.2023 kuni 11.05.2023 äriühingus S OÜ (reg kood XXX). Eeltoodut tõendab tööleping nr 01022023 koos lisadega (tl 8-11), mis sõlmiti 01.02.2023 S OÜ (reg k XXX) ), keda esindas juhatuse liige V V ja Aleksei Skorodumovi vahel ja mille kohaselt töötaja asub tööle 01.02.2023, ta võetakse tööle koka ametikohale ning tema tööülesannete täitmise kohaks on Narva linn. Töölepingu nr 01022023 lõpetamise akti 11.05.2023 kohaselt käesoleva töölepingu lõpetamise akti allkirjastamisega loetakse lõppenuks S OÜ (XXX), edaspidi Tööandja, keda esindab V V ja Aleksei Skorodumovi, edaspidi Töövõtja, vahel sõlmitud tööleping 01022023 (sõlmitud 01.02.2023). Tööleping 01022023 lõpetab töösuhte § 79 alusel käesoleva akti kahepoolse allkirjastamise kuupäeval, s.o 11.05.
  2. Töölepingu seaduse 7

(11)4-23-2189 (TLS) § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Eeltoodud andmed Aleksei Skorodumovi töötamise osas kattuvad TÖR-ist tehtud väljavõttega (tl 20).
  1. Kaebuse esitaja Aleksei Skorodumovi ütluste kohaselt esitas ta tööandjale oma passi koos viisaga, oma isikukoodi, arstitõendi. Tal ei ole see teada, et tööle asumisel on vaja eelnevalt tema töötamine Eestis registreerida. Keegi ei teavitanud (tl 49 pöördel). Eeltoodud ütlused haakuvad üle kuulatud tunnistajate V V ja V P ütlustega, kes mõlemad kinnitasid seda, et Aleksei Skorodumovil oli perioodil 01.02.2023 kuni 11.05.2023 kehtiv viisa ning tema töötamist ei registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Nii tuleneb tunnistaja V. P ütlustest, kelle töökohaks on S Narvas, et Aleksei pöördus nende poole, paludes teda tööle võtta. Ta andis andmed edasi direktor V ja E, kes tegelesid edasi dokumentide vormistamisega. Kui Aleksei sai vormistatud, siis ta asus tööle. Aleksei käis uurimas, kas temalt on vaja veel mingeid dokumente. Tema kavatsuseks oli perega taasühinemine Narvas. Siin samas elamine ja töötamine. Seda kõik tehtud. Dokumente ta ei vormista. Tal ei ole allkirja õigust ja ta ei pane dokumente töötamisregistrisse ülesse. Ta võttis Alekseilt dokumendid ja andis edasi vormistamiseks. Tal ei olnud teada, et Aleksei Skorodumovit on vaja registreerida enne tööle asumist. Kui oleks selline info olnud, siis nad oleks teinud kõik õigesti. Eksimusse viis see, et reegleid muudeti ja varem ei olnud ukrainlastele vaja viisasid, kuigi nende luba lõppes ära ja jätkasid töötamisega (tl 47-48). Tunnistaja V. V ütluste kohaselt, kes on S OÜ juhatuse liige, oli Alekseil Venemaa kodakondsus ja D-viisa kui ta ei eksi. Nad jõudsid hiljem järelduseni, et sellise D-viisaga ei ole vaja muid dokumente, sest tegemist on pereviisaga ja inimene saab tööd teha (tl 48 pöördel).
  2. Seega kaebuse esitaja Aleksei Skorodumov täitis enda tegevusega

§ 304

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes Eestis töötamise tingimusi, sest tema kui välismaalane töötas 01.02.2023-11.05.2023 Eesti Vabariigis, kuigi see oli keelatud, sest tööandja, s.o S OÜ ei olnud tema lühiajalist töötamist registreerinud Politsei- ja Piirivalveametis. Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas 24. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt pani Aleksei Skorodumov talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult. Kohtu hinnangul kohtulikul uurimise tulemusena on põhjendatud jaatada seda, et Aleksei Skorodumov täitis enda tegevusega ka talle ette heidetava väärteo subjektiivse koosseisu. Aleksei Skorodumov oli teadlik sellest, et ta on Eesti Vabariigis ajutiselt viibiv välimaalane

§ 3

mõttes ning et ta töötas Eesti Vabariigis alates 01.02.2023 kuni 11.05.2023 äriühingus S OÜ (reg nr XXX), mida tõendavad tema sellekohased ütlused ning kohtus üle kuulatud tunnistajate V. V ja V. P ütlused ning tööleping nr 01022023, kust nähtub see, et selle on kaebuse esitaja omakäeliselt allkirjastanud. Seega on põhjendatud jaatada seda, et kaebuse esitaja rikkus Eesti Vabariigis töötamise tingimusi hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Õigusvastasus, süü 8

(11)4-23-2189
  1. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kaebuse esitaja Aleksei Skorodumov on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
  2. Kohtu hinnangul puudub aga Aleksei Skorodumovi poolt toime pandud teos tema süü. Seda seetõttu, et käesoleval juhul on põhjendatud jaatada keelueksimuse esinemist KarS § 39 lg 1 mõttes, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Riigikohus on selgitanud (vt 27.09.2022 kriminaalasi nr 1-21-7336, p 15), et KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Üldjuhul ei ole eksimus vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-1-29-11, p 14).
  3. Vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja õigusvastase teo keelueksimuses toime pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti teo iseloomust. Keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel tuleb esmalt anda normatiivne hinnang, kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus küsida enda käitumise õiguspärasuse järele või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel on toimepanijaga sarnased teadmised ja elukogemus. Ennekõike väljaspool mõnd spetsiifilist tegevusvaldkonda on keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel oluline teo sotsiaaladekvaatsus. (vt Riigikohtu otsus nr 1-21-7336, p16).
  4. Käesoleval juhul leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et Aleksei Skorodumov pöördus korduvalt enda tööandja esindaja poole selgitamaks välja, kas tema Eesti Vabariigis töötamiseks vajaminevate dokumentidega on kõik korras. Seega kohtu hinnangul on ta täitnud hoolsuskohustuse ning tal ei olnud seoses enda töötamisega Eesti Vabariigis põhjust kahelda selle ebaseaduslikkuses. Seda ka seetõttu, et ta ei ole Eesti Vabariigis töötades olnud n-ö peidus. Tema töötamine on TÖR-is registreeritud (tl 20) ning tal oli ka kehtiv riiklik ravikindlustus, mis eeldab seda, et tööandja on tasunud tema eest ka Eesti Vabariigile sotsiaalmaksu. Seda, et Aleksei Skorodumovil oli kehtiv riiklik ravikindlustus tõendavad tema enda ütlused: „Tööle asumise järel käisin perearsti juures, kes kinnitas mulle, et ma olen süsteemis nähtav. Ma palusin seal kinnitamist“. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kaebuse esitaja ütluste tegelikkusele vastavuses, sest need on ka eluliselt usutavad, mida kinnitavad TÖR-i andmed (tl 20).
  5. Seega kohtu hinnangul on objektiivse mõistliku kõrvalseisja, kellel on sarnased teadmised ja elukogemus kaebuse esitajaga, aspektist tekkinud olukorda hinnates põhjendatud jaatada seda, et Aleksei Skorodumov oli keelueksimuses, mis oli temale vältimatu, sest töövõtja, kes on töösuhtes nõrgemaks pooleks, usaldab seda, et pikaajaliselt tööjõuturul tegutsenud äriühing, mille äritegevus on ka laiahaardeline, s.o ei piirdu ühe linnaga, täidab töötajat tööle võttes kõiki kohustusi korrektselt ning põhjendatud ei ole eeldada seda, et töötaja hakkaks kontrollima enda tööandja tegevust seadusest sätestatud kohustuste täitmisel. Seda, et Aleksei Skorodumovi usaldus enda tööandja seaduskuulekuse osas oli põhjendatud ning et ta tõesti oli keelueksimuses kinnitab E-äriregistri väljatrükk, mille kohaselt S OÜ (reg nr XXX) on registrisse kantud juba 13.08.
  6. Seda, et Aleksei Skorodumov kui välismaalane oli keelueksimuses kinnitavad ka tunnistajate V. P ja V. V ütlused, kes mõlemad kinnitavad enda ütlustes, et ka nemad ei olnud 9
(11)4-23-2189 teadlikud sellest, et vajalik on lisaks Aleksei Skorodumovi töötamise registreerimine Politseija Piirivalveametis. Seega ei saa pidada põhjendatuks ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta, mille kohaselt oli Aleksei Skorodumovil võimalik pöörduda lisaks S OÜ poole pöördumisele ka PPA poole. Seda seetõttu, et seadusliku alusega Eesti Vabariigis viibides ning olles ametlikult tööle vormistatud ning omades ka riiklikku ravikindlustust ei ole põhjendatud eeldada, et õiguskuulekusele orienteeritud tavaline lihttööline tuleb selle peale, et peab veel lisaks pöörduma PPA poole kontrollimaks, kas tema tööandja, kes on töösuhtes tugevamaks pooleks, on kõik enda kohustused täitnud. Aleksei Skorodumovi kehtivad karistusregistri andmed (tl 42) kinnitavad seda, et varasemalt ei ole tal olnud mingit kokkupuudet kohtuvälise menetlejaga mõne süüteomenetluse raames ning tegemist on õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, kelle puhul on põhjendatud eeldada seda, et ta ei tule selle pealegi, et peaks pöörduma PPA poole kontrollimaks seda, kas tema tööandja täidab tal lasuvat seadusest tulenevat kohustust. Eeltoodut kinnitab ka see, et tulenevalt politsei ja piirivalveseaduse § 1 lg-st 2 on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine. Aleksei Skorodumov oli teadlik, et tal on seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks perioodil 01.02.2023-11-05-2023, kuna vaidlus puudub selles, et tal oli kehtiv viisa ning põhjendatud ei ole eeldada seda, et ta oleks pidanud tulema selle peale, et ka tema töötamine peab olema registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis, sest ta oli tööandjale üle andnud kõik vajalikud dokumendid enda ametlikult tööle vormistamiseks ning allkirjastanud ka töölepingu 01022023 (tl 21-22), kust nähtusid tema õigused ja kohustused. Seega ei olnud tema tegevuses, s.o töölepingu alusel töötades ja omades ka kehtivat riiklikku ravikindlustust, mitte midagi tavapäratut ning sellise tegevusega ei kaasnenud ka mitte mingisugust riski üldteadaolevalt kaitstud õigushüvedele (teiste inimeste elu, tervis, vara, avalik kord, riigi julgeolek vmt), mis oleks pidanud Aleksei Skorodumovile andma signaali, et tal kui abikokal, tuleks pöörduda PPA poole kontrollimaks seda, kas tööandja on täitnud enda seadusest tuleneva kohustuse ja registreerinud tema kui välismaalase töötamise Eesti Vabariigis. 30. Seega puudus kaebuse esitajal õigusvastast tegu toime pannes süü ja tema karistamine on

§ 304alusel välistatud.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Aleksei Skorodumovi kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.06.2023 tehtud otsuse väärteoasjas nr 240323000314 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ja lõpetab väärteomenetluse Aleksei Skorodumovi suhtes

§ 304järgi etteheidetud väärteo toimepanemises.

Kohtu seisukoht menetluskulude hüvitamise taotluse osas 31. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimuses peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu 07.04.2003 otsuse nr 3-1-1-37-03 p-s 12.2 öeldule: „/…/otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses 10

(11)4-23-2189 väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. /…/ õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.“
  1. Kaitsja palus kohtul VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Skorodumovi kasuks välja valitud kaitsjale advokaat Aleksei Forstimanile makstud kaitsjatasu summas 1470 eurot (sh käibemaks) (tl 53-55). Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja on selles väärteoasjas teostanud järgmised toimingud: 03.07.2023 kaebuse koostamine (4 tundi); 14.08.2023 ettevalmistus kohtuistungiks (kaebuse esitaja õigusnõustamine, tunnistajate jaoks küsimuste koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 1, 75 tundi) ja 15.08.2023 osalemine kohtuistungil 3 tundi.
  2. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Taotlustes märgitud toimingud on olnud vajalikud ja tehtud toimingutele kulunud aega saab pidada põhjendatuks, v.a kohtuistungi kestuse osas, sest kohtuistungi protokolli järgi kestis kohtuistung kell 09:0011:
  3. Seega vähem kui kolm tundi.
  4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku Aleksei Skorodumovi kaitsja Aleksei Forstimani taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab välja Aleksei Skorodumovi kasuks mõistliku suurusega õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1414 eurot Eesti Vabariigi eelarve vahenditest. Ülejäänud osas, s.o summas 56 eurot jääb kaitsja taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.