1-15-3740/37

1-15-3740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.

1. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–15-3740 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Kalju Nurm Kaitsja Toomas Pilt Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna ametniku Raili Nugise erakorraline ettekanne S.P-le Harju Maakohtu 29.05.
2. a kohtuotsusega mõistetud ning tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisel ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusalune S.P (ik: xxxxxxxx; elukoht: xxxx; viibib xxxx) Vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.05.
3. a kohtumäärusega. Katseaja algus oli 25.05.
4. a, lõpp on 02.12.
5. a. Kohtuistungi toimumise aeg, 27.10.
6. a, kaugkohtuistung Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
7. KarS § 76 lg 7 alusel pöörata täitmisele S.P-le Harju Maakohtu 29.05.
8. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 6 (kuus) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.
9. S.P karistuse kandmise aluseks lugeda 26.10.
10. a.
11. KrMS § 180 alusel mõista S.P-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse S.P-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada S.P-le, prokurörile, Tallinna Vanglale ja IdaHarju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.05.
12. a kohtumäärusega vabastati S.P Harju Maakohtu 29.05.
13. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.12.
14. a ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusosakonna ametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 p 1 – 6; lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud tingimustel käitumiskontrollile. Kohtumäärus jõustus 25.05.
15. a. Kriminaalhooldaja esitas 28.07.
16. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb S.P karistuse täitmisele pööramist. Taotluse kohaselt S.P on rikkunud kohtu poolt talle määratud kontrollnõudeid – ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel. Kriminaalhooldusalune käis registreerimisel 14.06.
17. a ja pidi uuesti ilmuma 22.06.
18. a, kuid isik ilmus alles 13.07.
19. a, kui ametnik oli talle meelde tuletanud, millised on mitteilmumise tagajärjed. Sel korral määrati uueks registreerimise ajaks 19.07.
20. a, kuid S.P rohkem registreerimisele ei ilmunud kuni erakorralise ettekande koostamiseni. Kriminaalhooldusaluse telefon on välja lülitatud ning 19.07.
21. a ametniku poolt läbiviidud kodukülastus ebaõnnestus, kuna isik sel ajal kodusel aadressil ei viibinud. Kriminaalhooldusalune põhjendas oma registreerimisele mitteilmumist unustamisega, hiljem perekondlike probleemidega ning 19.07.
22. a hoidis ta väidetavalt last Vääna-Jõesuus ja töötas seal, mistõttu ei ole võimalik registreerimisele ilmuda. Järgmiselt tegi ametnik ettepaneku ilmuda registreerimisele 22.07.
23. a või 25.07.
24. a, kuid kriminaalhooldusalune nendele kutsetele reageerinud ei ole. Kriminaalhooldusalusele määratud 9 kohtumisest on toimunud vaid 4 ning V. Makarovile ei ole senini koostatud riskihindamist ega ka hoolduskava. Isiku käitumine on sarnane tema eelmise kriminaalhooldusega, kus isik ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S.P ei suuda nõuetekohaselt täita talle kohtumäärusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 15.08.
25. a kohtumäärusega kuulutati S.P tagaotsitavaks ja ta peeti selles kriminaalasjas kinni 26.10.
26. a. 2 Kriminaalhooldaja teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele S.P-le Harju Maakohtu 29.05.
27. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud kohustusi – ei ilmunud määratud ajal registreerimistele kriminaalhooldusosakonda, tarvitas katseajal narkootikume ja vahetas oma elukohta kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata. Ta on katseaja kestel jõudnud vaid 4-korral registreerimisele. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil tema poolt ärakandmata karistuse mitte täitmisele pööramist. Tal hakkas just elu normaliseeruma, ta ei taha vanglasse minna. Ta ei ilmunud
28. juulikuus registreerimistele, kuna kartis ilmuda. Ta tarvitas suvel narkootikume ning on selle eest ka karistatud. Taotles võimaldada tal reaalse vangistuse asemel teha üldkasuliku töö tunde või saata ta rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Ta leidis omale töökoha ning tal on toetav elukaaslane. Lubab edaspidi kõiki nõudmisi korralikult täita ja ta väga kahetseb, et rikkumisi toime pani. Kaitsja taotles kohtuistungil S.P karistuse mitte täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalusel on elukaaslane, kes teda toetab ja töökoht ning kindel elukoht. Ta on teinud enda jaoks järeldusi ja lubab kõik korralikult täita. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.P-le Harju Maakohtu 29.05.
29. a kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.05.
30. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna S.P, kes vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Tõendamist on leidnud, et S.P rikkus kohtu poolt talle määratud kontrollnõudeid – ilmuda registreerimistele kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel. Kriminaalhooldusalune käis registreerimisel 14.06.
31. a ja pidi uuesti ilmuma 22.06.
32. a, kuid isik ilmus alles 13.07.
33. a, kui ametnik oli talle meelde tuletanud, millised on mitteilmumise tagajärjed. Sel korral määrati uueks registreerimise ajaks 19.07.
34. a, kuid S.P rohkem registreerimistele ei ilmunud. Kriminaalhooldusaluse telefon oli välja lülitatud ning 19.07.
35. a ametniku poolt läbiviidud kodukülastus ebaõnnestus, kuna isik sel ajal kodusel aadressil ei viibinud. Järgmiselt tegi ametnik ettepaneku ilmuda registreerimisele 22.07.
36. a või 25.07.
37. a, kuid kriminaalhooldusalune nendele kutsetele ei reageerinud. Kriminaalhoolduse määratud 9 kohtumisest on toimunud vaid 4 ning S.P-le ei ole senini koostatud riskihindamist ega ka hoolduskava. Isiku käitumine on sarnane tema eelmise kriminaalhooldusega, kus isik ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S.P ei suuda nõuetekohaselt täita 3 talle kohtumäärusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. S.P ei ilmunud ka korduvalt kohtuistungitele ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kohtu hinnangul on S.P rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kriminaalhooldusalusega on alates
38. a maikuust toimunud vaid 4 kohtumist, mistõttu ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik isikuga riskihindamist ega muud sisulist tööd läbi viia. Kriminaalhooldaja kohtus viimati kriminaalhooldusalusega 13.07.
39. a ehk siis üle 3 kuu tagasi. S.P tunnistas ka narkootikumide tarvitamist
40. a suvel, kuigi talle on kohtumäärusega pandud lisakohustus – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Asja materjalide kohaselt kriminaalhooldusalune tarvitas 30.06.
41. a narkootikume, mille eest mõisteti talle 25.07.
42. a NPALS § 151 järgi väärteoasjas nr 2315,16,007019/7 karistuseks rahatrahv 300 €. Lisaks sellele vahetas kriminaalhooldusalune oma elukohta, kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata ja isegi teda sellest informeerimata. Mistõttu oli kriminaalhooldusaluse faktiline elukoht ametnikule teadmata. Kohtuistungil selgitas S.P, et ametnikul ei õnnestunud teda ka telefoni teel leida seetõttu, et ta vahetas oma mobiiltelefoni numbri ega teatanud seda ka kriminaalhooldajale. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse S.P rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohtul ei ole tekkinud usaldust, et isik vabaduses olles jällegi ei jätkaks talle pandud käitumiskontrolli kohustuste ja nõuete rikkumist. Lisaks S.P ei reageerinud ka kohtu kutsele ning oli ka kohtu poolt üle 2 kuu tagaotsitav. Kriminaalhooldusalune ei saa käitumiskontrolli nõuete mittetäitmist vabandada ka kohustuste täitmise esmakordsusega, kuna kriminaalhooldusalune vabastati ka oma eelmises kriminaalasjas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ja kohus oli sunnitud ärakandmata karistuse täitmisele pöörama, kuna isik ka sel korral rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuistungil taotles S.P asendada talle mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku töö tundide tegemisega, kuid seadusandja ei ole ette näinud sellist võimalust, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisel oleks süüdimõistetul karistuse uuesti täitmisele pööramisel võimalik teha üldkasulikku tööd ja mitte kanda vangistust. Samuti ei ole kohtul võimalik pikendada ka S.P katseaega, kuna see on talle niigi määratud katseaja lõpuni. Kohus on seisukohal, et S.P suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb S.P-le Harju Maakohtu 29.05.
43. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 6 kuud ja 7 päeva vangistust - KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et S.P suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4