1-15-8957/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8957 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu A.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ja lõpp 09.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.01.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista A.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 158,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700087623, selgitusse märkida: „1-15-8957, A.N, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Matti Reinsalu Advokaadibüroo kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu A.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, A.N-ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. A.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.12.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 4, § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning KarS § 64 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistas A.N vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis A.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.02.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla A.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung A.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes võtta ennast kohe töötukassas arvele ja asuda tasuma võlgasid. Arvas, et uusi kuritegusid toime panema ei hakka ja teda aitab kriminaalhooldaja ning elektrooniline valve. Tunnistas, et eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus ning et tema probleemide peamiseks põhjuseks on alkohol. Selgitas, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise on katkestanud ning vabaduses ei hakka nendega uuesti läbi käima. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad reaalsed ja tingimisi mõistetud karistused ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, seega ei ole A.N puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ka ei ole ta osanud hinnata ega õigustanud talle viimati antud võimalust oma karistust vabaduses kanda rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes katseajal toime 2 uusi varavastaseid kuritegusid. Prokurör märgib, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad A.N õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, seega saab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist hinnata probleemseks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning alkoholi kuritarvitamisele. Kaitsja on seisukohal, et minevikku muuta ei saa, vaadata tuleks tulevikku ja seetõttu tuleks A.N vabastada ennetähtaega, kuna isikul on olemas soov mitte rikkuda seadust ja halbade sõpradega mitte suhelda, ka on isikul olemas kindel elukoht. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.N käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv: toime on pandud nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid, millede ühiseks jooneks on ettevalmistatus ning kavandatus. Varavastaseid kuritegusid paneb isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja kõikide kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse korterisse xxxx. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 1toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema elab naaberkorteris. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka A.N lähedasi suhteid oma emaga. Ema tunneb poja pärast muret ja on valmis olema pojale moraalseks toeks. Samas suhtub kinnipeetav ema püüdlustesse olukorra muutmiseks ükskõikselt. A.N on vanglas osalenud erinevatel majandustöödel ning käesoleval ajal töötab pesumajas. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ka on kinnipeetav omandanud vangistuses riigikeele A2 tasemel. Seega on kinnipeetav vanglas viibimise aega kasutanud otstarbekalt. 3 Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades isiku korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid, kellest enamik elab kriminaalhooldusametniku andmetel xxxx. Kriminaalse taustaga on ka tema ema ja noorem vend. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist arvestades asjaoluga, et kinnipeetav võib olla mõjutatav. Samas oskab A.N ise ka teistega manipuleerida. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (algharidus) ja puudub soov edasi õppida, aga samuti puudub tal praktiliselt töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud pole, sissetuleku moodustas toimetulekutoetus ning kuritegelikul teel saadu. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust vabaduses. Materiaalselt toetavad lähedased kinnipeetaval puuduvad, kuna A.N ema sissetulekuks on samuti toimetulekutoetus. Kuna kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol, siis on A.N ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, konflikti situatsioon ning alkoholi kuritarvitamine. Oht suureneb ka siis, kui isik on rahalistes rakustes. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata nõudeid üle 7800 euro ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav olla impulsiivne ja ettearvamatu, probleemide lahendamise ning teiste inimeste seisukohtade mõistmise oskus on puudulik. Enda poolt toimepandud kuritegudesse puudub enesekriitiline suhtumine, isik ei näe ega tunnista oma eluviisi ja kuritegude vahelisi seoseid, ei hooli kannatanu tunnetest ega tunne kannatanu suhtes empaatiat, andmed kahetsusest puuduvad, süüd tunnistab osaliselt, kuna püüab oma tegusid vabandada ning õigustada mitmesuguste asjaoludega, mis omakorda viitab kuritegelikele hoiakutele. Oma tahtmise saamiseks võib isik kasutada vägivalda. Pikaajalised eesmärgid puuduvad, kinnipeetav elab põhimõttel üks päev korraga. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole A.N-ile mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A.N puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. 4 Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Viru Maakohtu
6. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.
7. Süüdimõistetu A.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused jätta rahuldamata.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu A.N-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
9. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulud välja A.N-ilt. Süüdimõistetul A.N tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 24.01.2017 kohtumäärus 1-15-8957 jõustus
10. märtsil
11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5