Obsah (11)

§ 657§ 164§ 173§ 654§ 651§ 456§ 423§ 459§ 652§ 237§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 164 lg 1). poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku 4 2-21-12205 2606,11 eurot (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023 eest kokku 1054,42 eurot või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023 eest kokku 2285,85 eurot ning juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis määrata, et tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh perioodil 01.08.2022 – 03.02.2023 tasutud 1231,43 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana uued tõendid.
2. Kostjale sai alles kohtuotsusega tutvumisel teatavaks, et 05.08.2021 on hageja oma nõuet täpsustanud ning nõuab elatist mh tagasiulatuvalt, s.o alates 01.07.
3. 05.08.2021 hageja täpsustusi ei tehtud kostjale e-toimikus nähtavaks. Seega puudus kostjal võimalus esitada oma vastuväide tagasiulatuva elatise nõudele perioodil 01.07.2021 – 03.08.
5. Kostja ei nõustu, et hageja on õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist. Hageja elas
6. aastal kostja juures osaliselt juulis ja osaliselt augustis ning kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult. Seetõttu oli kostja veendumusel, et hageja ei nõua
7. aasta juulikuu eest elatist. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12). Kohus ei ole välja selgitanud, kas hagejale on tekitatud
8. aasta juulis kahju elatise tasumata jätmisega ning kas hageja pöördus eelnevalt kostja poole elatise tasumise nõudega.
9. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mille kohaselt mõistis kohus kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2021 – 03.08.2021 eest ning teha selles osas uus otsus, millega asendada kostjalt väljamõistetud elatise periood perioodiga 04.08.2021 – 03.02.
10. Tulenevalt eeltoodust tuleb muuta ka elatise suurust, mis uue ajavahemiku (04.08.2021 – 03.02.2023) järgi on 4745,85 eurot. Kuna maakohtu arvestatud elatis, mida kostja on sel ajavahemikul tasunud, on kokku 2460 eurot, siis kuulub viidatud ajavahemiku eest kostjalt väljamõistmisele elatis 2285,85 eurot (4745,85-2460) 2606,11 euro asemel.
11. Maakohus ei lahendanud selgelt ja ühemõtteliselt hageja nõudeid ega sõnastanud resolutsiooni selliselt, et see oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus on jätnud kostjale selgitamata, et kohtuotsuse tegemisel mõistab kohus välja elatise kindla summana perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu puudus kostjal võimalus täiendavate tõendite esitamiseks tõendamaks, et ta täitis ülalpidamiskohustust ka 01.08.2022 – 03.02.
12. Kostja on tasunud elatist 1231,43 eurot (
13. aasta augustist kuni
14. aasta jaanuarini kokku 1210,00 eurot; 01.02.2023 – 03.02.2023 eest (200,00/28x3) 21,43 eurot). 01.08.2022 – 03.02.2023 tasutud elatis tuleb väljamõistetava elatisega tasaarvestada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmisele pööramisel 2606,11 euro saamiseks tuleb kostjal pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.
15. 23.08.2023 esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks seoses uute asjaolude ilmnemisega. Kostja selgitas, et hageja kolis alates 25.05.2023 alaliselt Eestisse ja elab kostja juures, olles üksnes kostja ülalpidamisel. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning hagi rahuldamise alus on ära langenud. Kostja esitas oma väidete kinnituseks 24.05 – 05.05.2023 lennupiletid (Tenerife – London – Tallinn), samuti XXX tõendi, et hageja on võetud vastu XXXsse 8.h klassi õppeaastaks 2023/
16. 5 2-21-12205 Vastustaja seisukoht
17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja selgitas, et
18. aasta juulis ja augustis viibis hageja Eestis hageja ema vanemate juures ning sõitis mitmeks päevaks ka Tallinnasse kostjale külla, kuid see ei ole elatise vähendamise aluseks. Hageja seaduslik esindaja on kostjat hoiatanud, et esitab nõude elatise saamiseks kohtule juba
19. aasta juulis. Seega ei saanud hageja nõue elatise tasumiseks
20. aasta juuli eest kostjale ootamatu olla.
21. Pooltele antud lõppseisukohtade esitamise tähtajaks (29.08.2023) hageja täiendavat seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest 1374,68 eurot ületavas osas (maakohtu resolutsiooni p 3) ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab sama perioodi eest kostjalt hageja kasuks välja 1374,68 eurot. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmist (

§ 164lg 1).

Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (

§ 173lg 1).

Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 24. Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest 2606,11 euro ulatuses (resolutsiooni p 3). Alates 04.02.2023, st edasiulatuvalt, kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.08.2026 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks elatise välja PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel (resolutsiooni p 4). Kostja vaidlustas Harju Maakohtu 03.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3 elatise 01.07.2021 – 03.02.2023 väljamõistmise osas. Seega on maakohtu otsus vaidlustamata osas, sh resolutsiooni p 4, jõustunud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu (

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4).

1. Ringkonnakohus lahendab esimesena kostja 23.08.2023 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja selgitab, et kuna alates 25.05.2023 kolis hageja (kostja poeg) alaliselt Eestisse ning elab kostja juures ja on tema ülalpidamisel, siis langeb hagi rahuldamise alus ära. Kostja on esitanud taotlusega koos 24.05.2023 – 25.05.2023 lennupiletid, mis tõendavad, et hageja lendas Tenerifelt läbi Londoni Eestisse. Samuti on kostja esitanud XXX tõendi, et hageja on võetud 2023/2024 õppeaastal XXX 8.h klassi. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 25.
2. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud Harju Maakohtu 03.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest. Isegi kui hageja asus kostja juurde elama ja kostja ülalpidamisele alates 25.05.2023, ei puuduta see uus asjaolu varasema perioodi eest välja mõistetud elatist, mistõttu puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks (

§ 423). 6 2-21-12205 25.2.

Mis puudutab maakohtu otsusega edasiulatuvalt, st alates kohtuotsuse tegemisest 04.02.2023 välja mõistetud elatist, siis – nagu eelnevalt p-s 24 märgitud – kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust selles osas ning maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 on jõustunud (

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4).

Ka uute asjaolude ilmnemine ei võimalda ringkonnakohtul arutada maakohtu otsust osas, milles see on jõustunud. Seega jääb kostja 23.08.2023 taotlus rahuldamata ning ringkonnakohus ei võta vastu taotlusega koos esitatud tõendeid (lennupiletid, XXX tõend), kuna neil ei ole käesoleva apellatsioonkaebuse piire arvestades tähtsust (

§ 651lg 1, § 238 lg 1 esimene lause).

25.3. Ringkonnakohus selgitab kostjale täiendavalt, et

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (vt ka RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9 koos edasiste viidetega varasemale kohtupraktikale).

1. Edasi lahendab ringkonnakohus esmalt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega oma SEB Panga arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2022 – 31.12.2022 ja 01.01.2023 – 15.02.2023 kohta. Kostja põhjendab tõendite ringkonnakohtule esitamist sellega, et maakohus ei selgitanud talle, et kohtuotsuse tegemisel mõistab kohus elatise 01.07.2021 – 03.02.2023 eest konkreetse summana. Kostjal jäid väidetavalt seetõttu tõendid elatise alates 01.08.2022 tasumise kohta esitamata, kuigi selliselt tasutud elatis tuleks tasaarvestada väljamõistmisele kuuluva elatise summaga. Kostja leiab, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab menetlusdokumendist nähtuma selgelt, millised nõuded ja millises ulatuses on sissenõutavaks muutunud (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930/96, p 18; RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16). Kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui maakohus oma otsuse resolutsioonis märkis, siis peaks ringkonnakohus tegema uue tasaarvestuse. Kostja märgib, et vastasel juhul tuleb kostjal täitemenetluses pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mille raames ta peab tõendama, et on 01.08.2022 – 03.02.2023 täitnud ülalpidamiskohustust 1231,43 ulatuses ning et selle summa ulatuses tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. 26.
2. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652

lg 1 p 1), kuna sisuliselt on ringkonnakohtu ülesanne kontrollida apellatsioonimenetluses, kas hageja maakohtule esitatud asjaolude alusel oli võimalik hageja nõuet rahuldada ning kas kostja esitatud vastuväited võisid tingida (ka osalise) hagi rahuldamata jätmise.

§ 652

lg 1 p 2 järgi saab ringkonnakohus võtta arvesse uusi faktilisi asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

§ 652

lg 3 p 1 alusel saab ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta.

§ 652

lg 3 p 2 alusel saab ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 652

lg 4 kohaselt peab tõendi lubatavust pool oma 7 2-21-12205 kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 26.2. Käesoleval juhul on kostja põhjendanud apellatsioonkaebuses uute tõendite esitamise vajadust, samuti seda, miks ta neid maakohtus ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on 12.08.2022 istungil (00:37:31) selgitanud, et „kohus mõistab otsusega välja elatise mingis konkreetses summas ja siis arvestab nende summadega, mis on juba tasutud ja eelduslikult otsuses on ka konkreetselt välja arvutatud, milline summa on veel vaja tasuda“ (I kd, tl 144). Siiski ei ole maakohus selgitanud, mis aja seisuga ta elatise konkreetse summana välja mõistab. Samuti ei oleks kostjal olnudki võimalik esitada elatise maksmise tõendeid kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.02.2023, kuna

§ 237

lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kogumiseks. Käesolevas asjas tuli kõik tõendid esitada hiljemalt 29.12.2022 ja kohus luges selle kuupäevaga eelmenetluse lõppenuks (I kd, tl 156). Maakohus ongi oma otsuse põhjendavas osas (otsuse p 18 viimane lause) märkinud, et kui kostja on tasunud elatist ka pärast 2022. aasta juulit, siis tuleb lahendi täitmisel arvestada, et selles ulatuses on kostja kohustus täidetud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

§ 442

lg 5 järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita (vt nt RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-64-15, p 10; RKTKm 18.02.2015, 3-21-146-14, p 19; RKTKo 26.05.2014, 3-2-1-44-14, p 10). Maakohtu otsuse resolutsioonis täpsustust selle kohta, et pärast

1. aasta juulit tasutud elatis tuleb lahendi täitmisel arvesse võtta, ei ole. Ringkonnakohus nõustub, et sellisel juhul võib lahendi täitmisel segadus tekkida. 26.
2. Käesoleval juhul on kostja esitanud ringkonnakohtule tõendid elatise hagejale tasumise kohta pärast
3. a juulit, et ringkonnakohus saaks elatise tegelikus suuruses tasumist arvesse võtta kuni maakohtu otsuse tegemise kuupäevani ja kohtuotsuse resolutsiooni selle võrra täpsustada. Hageja on küll apellatsioonkaebusele vastu vaielnud ning leidnud, et kohus arvutas elatise võla suuruse õigesti, kuid ei ole vaielnud vastu tõendite vastuvõtmisele ega sellele, et kostja tegelikult maksis perioodil 01.08.2022 – 03.02.2023 hagejale teatud ulatuses elatist. Seega ei ole hageja tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud (

§ 652lg 4).

Ringkonnakohus nõustub, et korrektse elatisesumma kohtuotsuse resolutsioonis märkimine – kui esitatud tõendid annavad aluse täiendava tasaarvestuse tegemiseks, mida kohus hindab allpool – aitaks vältida selles osas uute vaidluste tõusetumist täitemenetluses, sh peaks aitama vältida vajadust algatada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus (kõnealusel perioodil tasutud elatise osas). Kuna ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ja vajalikud asja õigemaks lahendamiseks, võtab ringkonnakohus koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid vastu (

§ 652lg 3 p 2).

27. Edasi arutab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust sisuliselt. Kostja on vaidlustanud: (

1. i)temalt hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt (01.07.2021 – 03.08.2021) väljamõistmise; (
2. ii)selle, et elatise arvutamisel ei ole arvesse võetud, et 2021. a juulis ja augustis viibis laps ka tema ja tema vanematega; (iii) selle, et välja mõistetud elatisest ei ole maha arvatud perioodil 01.08.2022 kuni otsuse tegemiseni 03.02.2023 juba tasutud elatist. Muus osas kostja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus vastab kostja apellatsioonkaebuse väidetele eelnevalt toodud järjekorras. 28. Maakohus mõistis kostjalt (isa) hageja (laps) kasuks välja elatise perioodi 01.07.202103.02.2023 eest kokku 2606,11 eurot. Kostja leiab, et kohus ei oleks tohtinud temalt elatist 01.07.2021 – 03.08.2021, st hagiavaldusele eelnenud perioodi eest välja mõista, kuna kostja ei saanud menetluses aru, et nõuet on täpsustatud ja elatist nõutakse alates 01.07.2021. Kostja 8 2-21-12205 väidab, et talle ei toimetatud hagiavalduse sellekohast (05.08.2021) täpsustust kätte. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. 28.1. Ringkonnakohus märgib, et 04.08.2021 esitas hageja Viru Maakohtule omakäelise hagiavalduse (I kd, tl 2). 04.08.2021 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja korrektselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks ja nõude suuruse täpsustamiseks (I kd, tl 10–11). 05.08.2021 esitas hageja arvutikirjas hagiavalduse taotlusega mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 2021. a juulist (I kd, tl 14, 15). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et hagiavalduse 05.08.2021 täpsustus on kostjale kätte toimetatud 16.09.2021. Seega on väär kostja väide, et talle hagiavalduse täpsustust kätte ei toimetatud. 28.2. Nõude täpsustust on arutatud ka 18.11.2021 istungil, mil kohus tõi välja, et hageja taotleb elatise väljamõistmist juulist 2021 (00:01:51, I kd, tl 49 jj). Lisaks oli kostjal alates 22.07.2022 lepinguline esindaja, kellel oli juurdepääs toimiku materjalidele. Maakohus on ka 12.08.2022 istungil, kus osales kostja lepinguline esindaja, selgitanud, et elatist nõuti alates 2021. a juulist ning et kostja saab konkreetselt välja tuua, millises summa ta on sellel perioodil ülalpidamist andnud (00:36:31). Kostja esindaja vastas, et kostja esitas selle kohta panga väljavõtte (00:36:54) (I kd, tl 142 – 144 pöördel). Panga väljavõte 2021. a kohta esitati 26.08.2022 (I kd, tl 154 ja pöördel) ning 2022. a (jaanuar kuni juuli) kohta 05.08.2022 (I kd, tl 138). 28.3. Eeltoodule lisaks nähtub maakohtu menetlusest, et kostja on läbivalt vaielnud vastu juuliaugusti 2021 elatise maksmisele põhjendusega, et laps oli siis tema või tema vanemate juures. Kostja väitis ja väidab, et kuna hageja oli sel perioodil tema ülalpidamisel, siis eeldas ta, et hageja ei nõua ja kohus ei mõista selle perioodi eest temalt elatist välja. Kostja sellekohane väide on vastuolus väitega, et ta ei teadnud, et temalt 2021. aasta juuli ja augusti eest kohtus elatist nõutakse. 28.4. Arvestades, et ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai 05.08.2021 hagiavalduse täpsustuse kätte, samuti et kostja vaidles maakohtu menetluses sisuliselt 2021. a juulis ja augustis elatise maksmise kohustusele vastu, st on tõendatud, et ta oli teadlik, et temalt nõutakse elatist ka lühikese perioodi eest enne hagiavalduse kohtusse pöördumist, siis ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lahendanud hagiavalduses esitatud nõuet algusega 01.07.2021, st käsitelnud ka lühikest elatise maksmise perioodi enne hagi esitamist (01.07.2021 – 03.08.2021). 29. Edasi analüüsib ringkonnakohus kostja sisulisi väiteid, et temalt ei oleks tohtinud juuli ja augusti 2021 eest elatist hagejale välja mõista, kuna sel ajal oli laps tema ja/või tema sugulaste juures; samuti põhjusel, et ta eeldas, et hageja temalt selle aja eest elatist ei nõua. Kostja väidab ka, et maakohus oleks pidanud hindama, kas hagejale on tekkinud kahju sellega, et ta 01.07.2021 – 03.08.2021 elatist ei maksnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 29.1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et mis puudutab elatise tagasiulatuvat nõudmist, siis annab selleks aluse PKS § 108. Käesoleval juhul on hageja taotlenud elatist tagasiulatuvalt ühe kuu ja kolme päeva eest, mis on seaduse järgi lubatud. Kostja väide, et ta oli veendumusel, et hageja temalt 2021. aasta juuli ja augusti eest elatist ei nõua, on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud, et neil oli hagejaga kokkulepe, et kostja ei pea sel perioodil elatist tasuma, kas seetõttu, et laps on mingid päevad kostja juures, või seetõttu, et ta ostab lapsele mingeid asju. 9 2-21-12205 29.2. Kostja väide, et ta ei pidanud vaidlustatud perioodil elatist tasuma, sest hageja oli tema ülalpidamisel, on tõendamata. Kostja on väitnud, et hageja oli tema juures ühe nädala juulis ja pool augustikuud, kuid ei ole tegelikult tõendanud, millal täpselt laps tema juures viibis. Hageja omakorda on väitnud, et laps oli kostja juures vaid neli päeva juulis ja kolm päeva augustis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asjaolu, kui hageja viibis kostja vanemate või teiste sugulaste juures, ei anna alust jätta kostjalt elatis välja mõistmata. Hageja võimalik viibimine kostja sugulaste juures ei ole võrdsustatav teise vanema ülalpidamisel olemisega. PKS § 101 lg 6 (alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni) kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks aasta jooksul olnud tema juures 7 – 15 ööpäeva kuus. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja oleks olnud juulis ja augustis 2021 tema juures 7 – 15 ööpäeva. Aga isegi kui hageja viibis kostja juures mingil perioodil juulis ja augustis 2021 ning kui ka kostja ostis talle siis mingeid asju, ei saaks seda arvestada vahetu ülalpidamisena PKS § 101 lg 6 tähenduses. Muu hulgas nähtub toimiku materjalidest, et hageja teine seaduslik esindaja (lapse ema), kelle juures hageja püsivalt Hispaanias elas, tasus lennupiletite eest (u 1000 eurot), et hageja saaks suveks Eestisse lennata, kuna kostja ei nõustunud seda kulu kandma. Seega ei saa väita, et lapse ema ülalpidamiskulud vähenesid ajal, mil laps oli Eestis. 29.3. Kostja väide, et maakohus on jätnud tuvastamata, kas hagejale tekkis seetõttu kahju, et kostja ei tasunud talle juuli ja augusti 2021 eest elatist, ei ole asjakohane. Kostja elatise maksmise kohustus tulenes seadusest (PKS) ning eraldi kahju tekkimist hagejale ei pidanud tuvastama. 29.4. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kostja pidi maksma hagejale elatist ka 2021. a juulis ja augustis, ega korda neid (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus lisab, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et käesoleval juhul paneks elatise lühikese perioodil eest tagasiulatuvalt väljamõistmine teda äärmiselt raskesse olukorda, mistõttu ei ole ka sel alusel põhjust jätta 01.07.2021 – 03.08.2021 elatist välja mõistmata (vt ka RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).

1. Kolmandaks leiab kostja, et maakohtu otsust tuleb muuta perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023 eest välja mõistetud summa osas, kuna maakohus võttis arvesse üksnes kostja poolt kuni
2. juulini (k.a) tasutud elatist, kuid tegelikult on kostja tasunud elatist ka
3. augustist kuni maakohtu otsuse tegemiseni 03.02.
4. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus elatisearvestust. 30.
5. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja soovib küll täiendavat tasaarvestust perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023 eest, kuid ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja elatisenõue kuulub väljamõistmisele alates hageja taotletud kuupäevast 01.07.
6. Seega tuleb elatise arvutamisel võtta aluseks periood 01.07.2021 – 03.02.
7. 30.
8. Maakohus on 01.07.2021 – 03.02.2023 elatise väljamõistmisel võtnud arvesse seda, et kostja on sel perioodil (kuni juuli 2022, k.a.) tasunud hagejale elatist kokku 2460 eurot. Maakohus lahutas elatisena juba tasutud summa perioodil 01.07.2021 – 03.02.2023 tasumisele kuulunud elatisesummast 5066,11 eurot ning mõistis kostjalt nimetatud perioodi eest hageja kasuks välja 2606,11 eurot (5066,11-2460). Maakohus võttis seejuures arvesse, et ajavahemiku 01.07.2021 – 31.12.2021 eest tasumisele kuulunud elatis on (6*292) 1752 eurot, 01.01.2022 – 31.03.2022 eest (3*243,44) 730,32 eurot, 01.04.2022 – 31.01.2023 eest (10*255,64) 2556,40 eurot, 01.02.2023 – 03.02.2023 eest (255,64/28*3) 27,39 eurot, st elatis perioodi 01.07.2021 – 10 2-21-12205 03.02.2023 eest on kokku 5066,11 eurot (1752+730,32+2556,40+27,39). Hageja ega kostja ei ole vaidlustanud eeltoodud arvestust (kostja on vaidlustanud üksnes elatise väljanõudmise algusaja, millega ringkonnakohus ei nõustunud), seega lähtub ringkonnakohus järgnevalt maakohtu arvutustest. 30.
9. Mis puudutab kõnealusel perioodil täiendavalt tasutud elatist, siis on ringkonnakohus võtnud vastu kostja apellatsioonkaebusega koos esitatud SEB Panga arvelduskonto väljavõtted, millega on tõendatud hagejale elatise tasumine ka 01.08.2022 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 03.02.
10. Sel perioodil on kostja hagejale elatist tasunud täiendavalt kokku 1231,43 eurot (01.08.2022 kuni 31.01.2023 – 1210 eurot ning 01.02.2023 kuni 03.02.2023 – 21,43 eurot (II kd, tl 5–6). Hageja ei ole vaielnud elatise neis summades laekumisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud perioodil tasutud elatis tuleb samuti võtta kohtuotsuse tegemisel arvesse. Ringkonnakohus on juba eelnevalt p-des 26.2 ja 26.3 märkinud, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Seetõttu kuulub maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmisele. 30.
11. Käesoleval ajal saab ringkonnakohus mõista perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest välja konkreetse elatise summa, milles on võetud ühelt poolt arvesse elatist, mida kostja pidi tasuma (5066,11 eurot, eespool p 30.2), ning teiselt poolt elatist, mille kostja sel perioodil on juba tasunude (st maakohtu arvesse võetud 2460 eurot ning ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtuv 1231,43 eurot, kokku 3691,43 eurot). Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning mõistab kostjalt hagejale välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku 1374,68 euro ulatuses (5066,11 – (2460 + 1231,43)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. 32. Riigikohtu praktika kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (

§ 164lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 11