Obsah (14)

§ 226§ 116§ 77§ 217§ 208§ 14§ 29§ 218§ 114§ 223§ 188§ 189§ 113§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2023, Tallinn Kohtuasj

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu pooltevahelisest kirjavahetusest, kas ja millist konkreetset aeda hageja soovis ehitada. Seega ei pidanud kostja täiendavalt hagejale selgitama kauba kasutusotstarvet ja sobivust ning uurima, millist aeda soovib hageja ehitada. Maakohus asus seisukohale, et erikokkulepped poolte vahel puudusid ning kaup pidi vastama kostja kodulehel olevale kirjeldusele (

§ 226lg 1).

3.

1. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ostetud postid ei vastanud kostja kodulehel olevale kirjeldusele. Seejuures ei ole painduvus, tugevus ja vastupidavus sünonüümid. Kodulehel avaldatud kauba kirjelduses ei ole viidatud sellele, et kaup oleks paindumatu ning võrdväärne puiduga. Märgitud on üksnes see, et kaupa saab kasutada puidu asemel kohtades, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. Asjatundja arvamus sisaldab eeldust, et kostja müüs hagejale poste plankaia ehitamiseks kõrgusega 1,5 m ja postivahe pikkusega 2,5 m. Hageja ei ole tõendanud, et kaup ei sobiks mitte ühegi aia ehitamiseks. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
3. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud asjaolusid, millele pooled menetluses tuginenud ei ole. Nii on maakohus asunud seisukohale, et kaup peaks olema vähemalt keskmise kvaliteediga olukorras, kus kostja ei ole sellekohast vastuväidet kohtule esitanud ega ka tõendanud, et kaup vastas keskmisele kvaliteedile. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 5 sätestatud põhimõtet menetleda hagi poolte esitatud asjaolude alusel. 4.
4. Ka on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, jättes hageja vastuväited ja tõendid otsuses arvestamata. Nii on hageja esitatud asjatundja arvamusega tõendanud, et kaup ei sobinud aiapostina kasutamiseks ning toode on painduv. Sama asjaolu on hageja tõendanud ka kostja juhatuse liikme ÜJ
5. juuli
6. a e-kirjaga. Maakohus on jätnud 3 viidatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Seejuures on maakohus ilmselgelt tuginenud kostja esitatud fotodele, kus on küll kujutatud prussid, kuid mille näol ei ole tegemist hagejale müüdud asjaga. Ka ei hinnanud maakohus hageja väidet, et kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 4.
7. Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja ei pidanud tõendama, et müüdud kaubaga ei ole võimalik ühtegi aeda ehitada. Kostja pidanuks tõendama, et kaubast on võimalik vähemalt keskmise kvaliteediga aeda ehitada või vähemalt seda, et sellest on üleüldse võimalik aeda ehitada. 4.
8. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et arvestades hageja
9. mai
10. a e-kirja sisu, millele vastuseks saatis kostja kauba kohta kodulehe lingi, sai hageja eeldada, et kostja kinnitas, et kaup sobib kasutamiseks aiapostina. Seejuures on kostja oma tootekirjelduses võrrelnud kaupa puitpostiga, seda just tugevuse ja erilise vastupidavuse tähenduses. Müügilepingu esemeks oleval tootel puudus puidule omane tugevus, postid paindusid niivõrd, et neid ei olnud võimalik aiapostina kasutada. Seega ei vastanud kaup lepingutingimustele. 4.
11. Erinevalt maakohtust leiab hageja, et aiaposti kontekstis on omadussõnad painduv, tugev ja vastupidav koondatud ühe ühise nimetaja alla ja seda saab üheselt kokku võtta tugevusena. Keskmiselt mõistlikult inimeselt ei saa eeldada, et nähes aiaposti kirjelduses viidet tugevusele, tekiks kahtlus, kas see hõlmab endas ka painduvuse puudumist. Seega jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 226lg 1 sätestatu.

Maakohus on rikkunud ka

§ 116

lg-t 1 ja § 116 lg 2 p 1, sest on jätnud olulise lepingu rikkumise tuvastamata, kuigi hageja tõendas, et kaup ei vasta kirjeldusele ning et hagejal ei olnud võimalik kaubast aeda ehitada. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
3. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja on hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud, kas kostja vastutab rikkumise eest ning kas hagejal oli seetõttu õigus müügilepingust taganeda. Kolleegiumi hinnangul on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 5 lgt 1, põhjendamatu. Maakohus on küll oma otsuse p-s 4 viidanud õiguskirjandusele, sh

§le 77, kuid leidis kokkuvõttes, et erikokkulepped asja omaduste kohta pooltel puudusid, lähtudes kvaliteedi hindamisel kodulehel olevast kauba kirjeldusest (vt maakohtu otsuse p 5). Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui maakohus oleks tuvastanud, et pooled ei leppinud kokku täitmise kvaliteedis ning kohaldanud kohustuse täitmise kvaliteedi hindamisel

§ 77, siis seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (Ts

MS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). 4 Küll aga nõustub kolleegium hageja väitega, et maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), jättes hageja esitatud väited ja tõendid hindamata, mis mõjutas asja lõppjäreldust. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. 8. Hageja on põhjendanud hagis enda taganemisõiguse olemasolu asjaoluga, et ta lähtus kauba ostmisel kostja interneti kodulehel olevast kauba kirjeldusest ning kostja teadis, et hageja soovib poste kasutada aiapostidena, milleks need ei sobi. Maakohus leidis, et kaup vastas kostja kodulehel olevale kirjeldusele ning hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja väidete ja esitatud tõenditega arvestamata, mis viis ebaõigesti hagi rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohus selgitas pooltele õiguslikku olukorda ning andis võimaluse esitada avaldusi ja seisukohti TsMS § 640 lg 1 p 7 järgi (tl-d 138–139). Ennekõike tekkis ringkonnakohtul küsimus

§ 217lg 2 p 2 kohaldamise võimalikkuse üle.

9. Poolte vahel on

§ 208

lg 1 mõttes sõlmitud müügileping.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 järgi ei vasta asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2). 9.

1. Hageja on tõendanud, et enne müügilepingu sõlmimist pöördus ta
2. mai
3. a e-kirjaga kostja poole ning soovis teada postide pikkust, hinda ja laojääki (tl 9 pöördel). E-kirjale vastas kostja, et „3m kohe olemas“ ning lisas juurde kauba kirjelduse kohta lingi kodulehele (https://interbauen.ee/pruss-plastrex-95x50-mm-jm.html). Kaupa kirjeldati järgmiselt: PlastRex-i post on kõrgtehnoloogiliselt toodetud vastupidav plastikprofiil, mida saab kasutada puidu asemel kohtades, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. PlatsRex postid lasevad igaühel rakendada oma fantaasiat ja ehitada omale eluaegne aiakuur, aed, kasvulava, veranda alus jne. Hooldusvaba – ei vaja täiendavat kaitsetöötlust; vastupidav – ilmastiku- ja UV – kindel ning ei kaota oma värvi; 100% taaskäideldav; töödeldavus – materjali on võimalik töödelda sarnaselt puidule; piiramatult võimalusi; eluaegne; 26 aastat garantiid (tl-d 12–13). 9.2.

§ 226

täiendab

§ 217

regulatsiooni, sätestades täiendava aluse müüdud asja lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel. Näidise, mudeli või kirjelduse omadused loetakse sisuliselt kokku lepitud omadusteks

§ 217

lg 2 p 1 tähenduses, müüdud asja nõutava kvaliteedi määramisel on aluseks näidise, mudeli või kirjelduse kvaliteet, mitte

§ 77lgtes 1 ja 2 sätestatud keskmine kvaliteet.

Samuti on viidatud säte erinorm

§ 116

lg 2 suhtes, sätestades sisuliselt täiendava olulise lepingurikkumise aluse (

§ 226lg 1 teine lause).

Praegusel juhul oli kauba kohta avaldatud üldised omadused ning kasutusotstarve, sh sobisid postid aia ehitamiseks. Kirjelduses ei ole märgitud, et postid sobivad aiapostideks. Sellist järeldust ei saa teha ka kirjelduse osast, milles tuuakse välja, et poste saab kasutada puidu asemel, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. Ennekõike annab kirjeldus mõista, et kaupa saab kasutada aiakuuri, aia, kasvulava, veranda aluse jne ehitamise ühe komponendina. Kostja väide, et poste saab kasutada aia ehitamise materjalina (horisontaalselt), on fotodega tõendatud (tl-d 57–60). 5 10. Vaatamata eeltoodule on maakohus teinud kolleegiumi hinnangul vale järelduse, et kaup vastab kokkulepitud tingimustele ning kostja ei ole müügilepingut rikkunud. 10.1. Maakohus on jätnud asjas alusetult arvestamata poolte lepingueelse suhtlusega ning analüüsimata

§ 14lg 2 esimese lause võimaliku rikkumise (tl-d 9–10).

Kuigi praegusel juhul oli tegemist ehitusmaterjalide e-poest kauba ostmisega, siis enne müügilepingu sõlmimist pöördus hageja täiendavate küsimustega kostja poole, avaldades mh ka kauba kasutamise eesmärgi („soovime osta 60 halli aiaposti“). Selle asjaolu arvestamata jätmise tõttu jäi maakohtul kohaldamata

§ 14lg 2 ja § 217 lg 2 p 2.

Kolleegiumi hinnangul ei saa praegust asja lahendada

§ 226

lg 1 alusel, vaid kauba lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel tuleb lähtuda üldnormidest (

§ 217). 10.2. Kostja kodulehel oleva kirjelduse kohaselt sobivad Plast

Rex-i postid aia ehitamiseks. Hageja väidab, et lugedes kauba kirjeldust, sai ta aru, et postid sobivad ka vertikaalpostidena aia ehitamiseks. Kostja väidab omalt poolt, et tema ei tea, millist aeda soovis hageja postidest ehitada ning kauba kirjelduse kohaselt sobivad nad aia ehitamiseks, kuid seal ei ole kirjas, et nad sobivad aiapostideks (vt ka e-kirjavahetus, tl-d 28 ja pöördel, 42–45 pöördel). Kolleegium leiab, et hageja pöördumisest enne postide ostmist kostja poole sooviga „osta 60 halli aiaposti“ pidi kostja aru saama, millisel eesmärgil soovib hageja poste kasutada. Kostja ei vaidle vastu, et postid ei sobi aiapostideks. Seega tulnuks kostjal hagejat informeerida, et postid ei sobi aiapostideks. Kostja seda ei teinud. 10.3. Riigikohus on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 14lg-test 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 92 lg-test 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel lisaks üldisele kohustusele mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga, hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710/105, p 25.1). Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Sellisel juhul saab lepingu pool tugineda lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku lepitu rikkumisele kui lepingueelsete läbirääkimiste järel sõlmitud lepingu rikkumisele (vt RKTKo 19.11.2007 3-2-1-111-07, p 14). Ka

§ 14

lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda (vt RKTKo 27.05.2015 3-2-1-43-15, p 14). 10.4. Hindamisel, kas kostja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, milliseks otstarbeks hageja kaupa vajas, tuleb mh arvestada poolte kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste käigus (

§ 14). 10.

mai 2021. a hageja e-kirjas on hageja selgelt avaldanud postide ostmise eesmärgi. Hinnates seda koosmõjus kauba kohta avaldatud üldise kirjeldusega, pidi kostja mõistliku isiku positsioonilt aru saama, et hageja ostab postid selleks, et kasutada neid vertikaalselt aiapostidena (

§ 29lg 4).

Seega pidi kostja lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja soovib poste kasutada spetsiifilisel otstarbel ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja kui ehitusmaterjale müüva isiku erialastele teadmistele. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka väitnud, et hagejal võis aedade ehitamise valdkonnas olla eriteadmised. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt

§ 14

lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu 6 teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb

§ 14

lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega. 11. Kolleegium leiab, et kostjal müüjana pidi asjaoludest tulenevalt, sh hagejalt kui ostjalt saadud teabe põhjal, tekkima kahtlus, et hageja võib vajada asja kasutusotstarbeks, mis ei ole käsitatav sellise asja tavapärase kasutusotstarbena. Sellest tulenevalt tekkis kostjale

§ 14

lg-test 1 ja 2 kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevale müüjale kohustus küsida hagejalt asja soovitava kasutusotstarbe kohta lisateavet. See on nii eelkõige juhul, kui asja otstarbest võivad sõltuda võimalikud riskid, millest võib sõltuda asja vastavus ettenähtud eesmärkidele ja ostja vajadustele, ning millest ostja informeerimist saab müüjalt tema erialaseid oskusi ja teadmisi arvestades mõistlikult oodata (vt

§ 14lg 2 teine lause, § 217 lg 2 p 2).

Nende asjaolude vastu on ostjal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi

§ 14lg 2 esimese lause tähenduses.

Kui müüja jätab asja spetsiifilise otstarbe välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi

§ 217lg 2 p 2 tähenduses teadma, et ostja vajab asja selleks otstarbeks.

Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et hagejal oli äratuntav huvi kauba aiapostidena kasutamise osas ning kostja rikkus

§ 14lgst 2 tulenevalt teavitamiskohustust.

12. Hageja on tõendanud, et ostetud postid ei sobinud aiapostidena kasutamiseks. Asjatundja arvamuse kohaselt ei sobi postid oma läbipainde tõttu standardse aia ehitamiseks (tl-d 80–85). Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei vastanud üleantav asi lepingutingimustele (

§ 217lg 1).

13.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 4 sätestab, et müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on välistatud, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Selleks saab pidada olukorda, kus ostja teadlikult valib variandi, mis asja teatud eriliseks otstarbeks ei sobi. Müüja vabaneb vastutusest juhul, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist ostjale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud ostja tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning ostja jääb müüja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks. Praeguses asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et tema vastutus on välistatud seetõttu, et ta juhtis hageja tähelepanu kauba aiapostidena kasutamisega kaasnevatele riskidele. Seega ei saa ka kostja väita, et hageja tegi ise vale valiku ning kostja selle eest ei vastuta. Kolleegiumi hinnangul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid. 14.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116lg-s 2 on sätestatud mitteammendav loetelu olulistest lepingurikkumistest.

Praegusel juhul puudub kohtul vajadus hinnata, kas tegemist oli

§ 116

lg 2 p-s 2 kirjeldatud olukorraga, sest hageja on andnud kostjale

§ 114järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt hageja 15.

juuli

1. a hoiatus; tl-d 26 ja pöördel). Kolleegium märgib lisaks, et enne
2. jaanuari
3. a kehtinud

§ 223

lg 3 sätestas, et

§ 223

lg-s 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib mh lepingust taganeda.

§ 223

täiendab

§ 116

lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise aluste loetelu täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale. 7 15.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja väitel sai ta kauba kätte

1. mail 2021 ning ta hakkas sellest aeda ehitama
2. juulil 2021, mil selgus, et postid ei sobi aia ehitamiseks.
3. juuli
4. a kirjaga andis hageja kostjale teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest ning täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (tl-d 26 ja pöördel). Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on hageja teate
5. juulil 2021 kätte saanud (tl-d 28 ja pöördel). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud (kostja vaidles kauba mittevastavuse väitele vastu), taganes hageja müügilepingust
6. augusti
7. a avaldusega (tl-d 35–36 pöördel). Kostja on avalduse samal päeval kätte saanud (tl 38). Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole sellele tuginenud, et hageja oleks õiguse lepingust taganeda kaotanud. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.
8. Hageja tasus kostjale kauba eest 1320 eurot (tl-d 17–18). Seoses lepingust taganemisega nõuab hageja kostjalt tasutud ostuhinna tagastamist. 16.
9. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe

§ 189

lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka nt RKTKo 20.06.2011 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo 8.11.2011 3-2-1-104-11, p 25). Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool

§ 189

lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled

§ 189

lg 1 teise lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. Müügilepingu tagasitäitmise korral on ostja kohustuseks anda müüjale üle kaup, müüja kohustuseks on tagastada ostjale kauba müügihind. Hageja on kostjat teavitanud kauba hoiustamisest (tl 40). 16.

1. Kuigi kostja on oma viimases menetlusdokumendis avaldanud, et talle on kauba asukoht ja seisund teadmata, ei ole pooled kohtumenetluses esitanud TsMS § 365 lg 1 kohast nõuet menetlusosalisele kohustuse täitmiseks või teo tegemiseks tähtaja andmiseks ega TsMS § 445 lg 1 kohast taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg. Otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlemine menetlusosalise poolt on vajalik eeldus selleks, et kohus saaks kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra (vt ka RKTKo 19.12.2012 3-2-1-165-12, p 68). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ega korda. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostjalt 1320 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Hageja nõuab kostjalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kolleegiumi hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel rahuldamisele. TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 230,46 euro suurune viivis alates 4. oktoobrist 2021 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk 8. septembrini 2023 (viivitatud päevi kokku 705). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1320 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 9.

septembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus

1. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 8 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
2. Hagi rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 9