KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 9. oktoober 2023. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Mrek Vahing Väärteoasja number 4-23-3176 Väärteoasi Vahur Karnioli kaebus Jõgeva Vallavalit

§ 79lg 3 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) § 191 p 12 alusel ei saa määruskaebust esitada kohtumäärusele, mis on väärteomenetluse seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahur Karniol esitas 15.05.
2. a Jõgeva Vallavalitsusele väärteoteate, milles avaldas, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on ehitatud üks ca 600 m2 suurune ja ca 3 m sügavune saarega tiik ja kolm üksteisest eraldatud valli kogupindalaga ca 700 m2 ja kõrgusega 3 m. Ehitatud tiik kvalifitseerub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 2 ja EhS lisa 1 muuks vee-ehitiseks, mille ehitamine on ehitusloakohustuslik. Ehitatud vallid so pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega, kvalifitseerub vastavalt EhS § 4 lg 1 ehitiseks, mille ehitamine on samuti ehitusloakohustuslik. Ehitatud tiik on põhjaveehaare. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal, mis on väga reostusohtlik. Ehitise konstruktsioon on ohtlik.
3. Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja xxxxxxxxxxxx koostas 30.05.
4. a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse. Kohtuvälise menetleja ametnik tegi kindlaks, et teostades riiklikku järelevalvet, tuvastati paikkonna vaatlusel, et xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul on teostatud olemasoleva niisutus- ja kuivendusrajatiste ümberehitamist, milleks tuleb koostada ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis. Rikkumise menetlemiseks algatatakse Jõgeva Vallavalitsuses haldusmenetlust haldusasjas. Määruse järgi jäeti väärteomenetlus xxxxxxxxxx suhtes alustamata

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

1. Vahur Karniol esitas 08.06.
2. a Jõgeva Vallavalitsusele kaebuse 30.05.
3. a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse peale. Kaebuse esitaja V. Karniol taotleb Jõgeva Vallavalitsuselt väärteomenetluse alustamist väärteoteates nimetatud väärteo toimepanijate ja osavõtjate suhtes. Kaebuses on välja toodud, et väärteoteade ei ole esitatud mitte olemasoleva vana väikese tiigi ümberehitamise kohta, vaid uue suure tiigi ja vallide ebaseadusliku ehitamise kohta kinnistul, mille toimepanijad omandasid kinnistu piiride muutmise läbi. Tulenevalt sellest, et haldusmenetlust ei käsitata süüteomenetlusena, siis võib väärtegude kohtuväline menetleja, so Jõgeva Vallavalitsus viia läbi haldusmenetluse paralleelselt väärteomenetlusega.
4. 16.06.
5. a kaebuse lahendamise määrusega jättis Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanem vallavanema ülesannetes xxxxxxxxxxxxxxxx Vahur Karnioli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Määruses tuvastati, kuna niisutus- ja kuivendussüsteemi ümberehitaine ei ole ehitusloa kohustuslik, ei ole võimalik lisaks alustada väärteomenetlust kellegi suhtes, kuna teos puuduvad ehitusseadustikust tuleneva väärteo tunnused.
6. 30.06.
7. a edastas Jõgeva Vallavalitsus tulenevalt

§ 78lg 4 sätestatust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale Vahur Karnioli 23.06.2023.

a kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 16.06.

1. a kaebuse lahendamise määrusele koos kaebusele lisatud dokumentidega.
2. Tartu Maakohtu 07.07.2023 määrusega rahuldati kaebaja kaebus ja tühistati kaevatav määrus.
3. 23.08.2023 kaebuse lahendamise määrusega jättis vallavanem Taavi Aas Vahur Karnioli kaebuse taas rahuldamata. Määruses leitakse, et arvestades EhS § 12 asub Jõgeva Vallavalitsus seisukohale, et vaidlusaluse tiigi puhul on tegemist isiklikuks kasutuseks loodud rekreatsioonirajatisega, millele ei kohaldu ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse nõue ning mille rajamine peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Kaasomanikud peavad kooskõlastama tegevuse Põllumajandus- ja Toiduametiga.
4. 04.09.
5. a edastas Jõgeva Vallavalitsus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale Vahur Karnioli 31.08.
6. a kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse vallavanema Taavi Aasa kaebuse lahendamise määrusele 23.08.2023 nr 1815-24 koos kaebusele lisatud dokumentidega.
7. Tartu Maakohtu 11.09.2023 määrusega rahuldati kaebaja kaebus ja tühistati kaevatav määrus, sest määrus oli osaliselt põhistamata ja rikkus seeläbi kaebaja õigusi.
8. 22.09.2023 kaebuse lahendamise määrusega jättis vallavanem Taavi Aas Vahur Karnioli kaebuse taas rahuldamata. Määruses leitakse, et arvestades EhS § 12 asub Jõgeva Vallavalitsus seisukohale, et vaidlusaluse tiigi puhul on tegemist isiklikuks kasutuseks loodud rekreatsioonirajatisega, millele ei kohaldu ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa 2

§ 79

lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on

§ 79lg-s 1 märgitud kaebuse saamise ajaks käesoleval juhul 02.10.2023.

a ning kaebuse läbivaatamise tähtajaks 09.10.2023. a. KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 79

lg 3 kohaselt saab kohtunik kaebust lahendades jätta selle 1) rahuldamata, 2) rahuldada täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist, 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg 4 annab kohtule õiguse vaidlustatud määrus või menetlustoiming peatada. 13.

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Seega on viidatud sätte alusel kaebeõigus kohtusse piiratum kui näiteks kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile

§ 76

alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab seega mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt

§ 76

kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust

§ 78järgi.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 märkinud, et arvestades

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. 15. Kohus rõhutab, et praeguses menetluses saab kohus hinnata vaid kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust, mitte analüüsida väärteokoosseisude olemasolu kellegi tegevuses, s.t antud kaebust lahendades ei ole kohtul pädevust analüüsida kellegi tegevuse seaduslikkust, vaid ainult seda, kas kohtuvälise menetleja juhi otsusega rikutakse kaebaja enda õigusi ja vabadusi. Teisisõnu,

§ 79

raames kaebuse esitaja kaebust lahendades on kohtu ülesandeks hinnata, kas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse raames on olnud seaduspärane või mitte. 16. Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (

§ 114

) ei toimu asja väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette

§ 123lg 2.

Kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (

§ 76

-80) eesmärk on tagada esitatud kaebuste kiire läbivaatamine (

§ 79

lg 1 järgi 5 päeva jooksul), mistõttu erineb see oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (

§ 114), kus kohtul on ab ovo kohustus vaadata asi läbi täies ulatuses algusest peale.

Seetõttu puudub kohtul kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse korral võimalus kaebuse käiguta jätmiseks ning seeläbi kaebuses esinenud puuduste 3

§ 79lg 2).

1. Kaebuses heidab kaebaja sisuliselt Jõgeva Vallavalitsusele ette, et viimase kaalutlused otsuste vastuvõtmisel ei ole olnud õiged. Need on olnud kallutatud ja vallatud, kantud korruptsioonist.
2. Järgnevalt võtabki kohus seisukoha kaebuses toodud väidete osas.
3. Esmalt korruptsioonist. Kohus meenutab kaebajale, et juba Tartu Maakohtu 07.07.2023 määruses kohus põhjalikult sellel teemal peatus ja andis kaebajale juhised käitumiseks. Kuivõrd kohtu seisukohad olid ammendavad, ei pidanud Tartu Maakohus kaebaja järgmist kaebust lahendades 11.09.2023 vajalikuks võimalikul korruptsioonil Jõgeva Vallavalitsuses enam peatuda. Kohus ei peatu sel teemal seetõttu ka praegu.
4. Nii nagu kohus viitas, kontrollib kohus vaid seda, kas kohtuväline menetleja on käitunud õiguspäraselt. Eelmistel kordadel nägi kohus puudusi määruste põhistustes ja rahuldas kaebaja kaebused. Sel korral tuleb nentida, et kohtuvälise menetleja kaalutlused mitte alustada menetlust on jälgitavad.
5. Kaebajale selgituseks veelkord seda, et kohus ei saa sekkuda kohtuvälise menetleja kaalutlustesse sisuliselt. Seda saab teha halduskohus. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et kohalik omavalitsus kedagi karistab. Kellegi karistamata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Teisisõnu, kui kohalik omavalitsus, praegusel juhul ka kohtuväline menetleja, leiab, et väärteokoosseis puudub ja ta ei eksi formaalsete nõuete, sh põhjendamiskohustuse vastu, ei ole kaebajal õigus menetlust nõuda.
6. Seega jääb kaebaja kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4