Obsah (7)

§ 120§ 189§ 193§ 192§ 198§ 14§ 125

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-166 Haldusasi Bürookeskus OÜ kaebus SA Pärnu H

) § 192 lg 3 p 7 alusel. 5. Tallinna Halduskohtusse laekus 21.01.2022 Bürookeskus OÜ kaebus järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et vastutaja/hankija toiming – sõlmida hankeleping enne kaebaja teavitamist hankija hankelepingu sõlmimise otsusest, enne vaidlustamiseks ettenähtud kolme tööpäeva möödumist ning enne kümnepäevase ooteaja (

§ 120

lg 2) möödumist – on vastuolus seadusega ja õigustühine; 2) tuvastada, et VAKO seisukoht, et kaebaja rikkus/ületas vaidlustamiseks ettenähtud kolme tööpäevast tähtaega ei ole õige ja on õigustühine.

1. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 24.01.2022 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kõrvaldada kaebuse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse nõudeid ja maksta täiendavalt riigilõivu. Kohtu arvates ei olnud vaja menetleda nõuet „tuvastada, et VAKO seisukoht, et kaebaja rikkus/ületas vaidlustamiseks ettenähtud kolme tööpäevast tähtaega ei ole õige ja on õigustühine“, kuna VAKO ei tuginenud vaidlustuse esitamise tähtaja ületamisele enda 11.01.2022 otsuse resolutsioonis. Samuti leidis kohus, et perspektiivikaks ei saa pidada hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kohtu arvates oli asjas võimalik esitada nõue kahju hüvitamiseks.
2. Kaebaja esitas 02.02.2022 kaebuse täpsustuse, milles andis teada soovist esitada nõue mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 3292,59 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hankelepingu sõlmimine enne kaebajat otsusest teavitamist on õigusvastane.

§ 189

lg 4 sätestab vaidlustuse tähtajaks kolm tööpäeva, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Sellega välistas vastustaja kaebaja õiguse vastustaja otsust vaidlustada. Seaduse mõtte järgi peab hankija andma võimaluse pakkujale hankija otsuse vaidlustamiseks kolme tööpäeva jooksul ning seadusandja mõte saab olla ainult, et hankija ootab ära ka VAKO seisukoha lepingu sõlmimise lubatavuse kohta

§ 193alusel.

Sõltumata sellest, kas

sisaldab keeldu enne vaidlustamise tähtaja möödumist hankeleping sõlmida, on selline tegu kaebaja vaidlustamisõiguse rikkumiseks igal juhul pahauskne ja seega ka ebaseaduslik. 2) Kaebaja kahju seisneb kulutustes õigusabile VAKO-le kaebuse esitamisel (585 eurot) ning saamata tulus, mida kaebaja oleks saanud, kui leping oleks sõlmitud kaebajaga (2707,59 eurot). Saamata jäänud tulu tõendamiseks on esitatud välisriigi tarnija hinnapakkumine hankemenetluses pakutud kaubale kokku summas 9274,65 €. Pakkumine hankemenetluses oli 12198 €. Lisaks, arvestades kaebuse p-s 22 toodud seletust, oli kaebaja/pakkuja tulumarginaal 2 2707,59 €. See ongi kaebaja saamata jäänud tulu õigusvastase teo tagajärjel sõlmimata jäänud hankelepingult. 3) Esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. Esiteks on väär hankija 06.01.2022 ekirjas esitatud väide, et kaebaja pakkumuses oli kogu maksumusest välja jäänud kaks viimast rida. Kaks viimast rida on välja jäänud hankija 14.12.2021 Toonerite pakkumuse esitamise ettepanek manuseks olnud dokumendis: „Excel formaadis tabel fail nimega Lisa 1 lepingule Toonerite tehniline kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm.xlsx“. Kaebaja esitas oma pakkumuse kõigi toodete peale, täites punktuaalselt hankija antud juhiseid: sisestas lisa 1 vormil sätestatud andmed ja hinnad. Lisa 1 tabelarvutusformaadis vormi poolt genereeritud tulemus: Kokku pakkumuse maksumus 12198,74 on kaebajale aktsepteeritav, sõltumata sellest, et kas ja kui palju hakkab hankija tagantjärgi peale pakkumise esitamist digitaalse dokumendi metaandmeid (summeeringu valemit) muutma. 4) Lisaks märkis hankija 06.01.2022 telefonikõnes, et avastas ka ise, et on saatnud kahele pakkujale vigased Excel failid. Antud kõne väljavõtte saab taotleda operaatorilt. Samas avastas ka hankija, et pakkuja oli enda kahjuks eksinud ühel real prinditavate lehtede arvuga (real „HP Laserjet P2015“, veerg 4). Pakkuja eksis enda kahjuks lehtede arvuga ‒ pakutud oli 600 lk, tegelikkuses trükib antud toode 6000 lk. Kui viia sisse ka see parandus, siis on kaebaja pakkumuse hind veelgi odavam ‒ kokku summas 11982,24 €. Sellist parandatud pakkumust soovis hankija saada ka oma telefonikõnes, mille ka pakkuja saatiski hankijale 06.01.2022 kirjalikult ja digiallkirjastatult. Kaebaja pakkumus oli kõige madalama maksumusega, mistõttu oleks see tulnud edukaks tunnistada. Seega on hankija otsustus „Kasseti Expert OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine“ vastuolus hanketingimusega. Kui hankija ei oleks rikkunud kaebaja

§-s 189 lg 4 sätestatud õigust vaidlustada hanketingimusega vastuolus olevat otsust, oleks hanketingimusega vastuolus olev otsustus tunnistatud kehtetuks ning hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga. 9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Hankelepingu sõlmimine enne kõigi pakkujate teavitamist hankija otsustest ei ole õigusvastane ega pahauskne.

ei näe ette kohustust esmalt teisi pakkujaid teavitada, kui puudub nn ooteaja kohustus ning alla lihthanke piirmäära riigihankes

ooteaega ette ei näe. Ka 14.12.2021 kaebajale edastatud pakkumise esitamise ettepanekus ooteaja nõue puudub. Pakkumise ettepaneku punkti 5.5 kohaselt kohustub edukaks tunnistatud pakkuja allkirjastama hankelepingu 5 tööpäeva jooksul. Pakkujaid teavitati samal päeval, mil otsus tehti ning ka hankeleping allkirjastati pakkumuse ettepanekus sätestatud tähtaja jooksul. Järelikult on vastustaja käitunud nii seaduse kui ka lepinguga kooskõlas, mistõttu ei ole tema tegevus õigusvastane ega pahauskne. Vastustaja ei ole oma kohustusi rikkunud. 2) Kaebajale ei ole tekitatud kahju. Kaebaja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist. Kaebaja väitel seisneb tema kahju õigusabikuludes (585 €) ning saamata jäänud tulus (2707,59 €), kuid vastustaja arvates ei saa kaebaja kahju seisneda ei ühes ega teises. VAKO jättis 11.01.2022 otsusega kaebaja vaidlustuse

§ 192

lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus.

§ 198

lg 7 alusel on kaebajal õigus nõuda VAKO-lt riigilõivu tagastamist, kui vaidlustust läbi ei vaadatud. Muid VAKO poole tulutu pöördumisega seotud kulusid kaebaja vastustajalt

-i järgi nõuda aga ei saanud ega saa ka halduskohtus. 3) Kaebaja on saamata jäänud tuluna nõudnud 2707,59 eurot, mis on parandatud pakkumuse ning tarnija hinnapakkumuse vahe (11 982,24 - 9274,65 = 2707,59 eurot). Kaebaja ei ole aga esiteks tõendanud, et tal oleks olnud võimalus hankest tulu teenida. Saamata jäänud tulu hüvitamiseks peab isik muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 3-2-1-55-11, p 12). Praegusel juhul ei saa kaebaja tõendada, et ta osutunuks riigihanke võitjaks, sest tema pakkumus koos kõigi hankes nõutud esemetega ei olnud kõige odavam ning hilisemat 3 pakkumust vastustaja ei oleks saanud arvesse võtta. Järelikult kaebajal puudus hankest tulu saamise võimalus, mistõttu kaebaja nõudel puudub alus. Ning teiseks, kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks kaotanud üleüldse tulu teenimise võimaluse selle tõttu, et ta ei saavutanud hankelepingut. Kaebaja saab samu kontoritarbeid, mis olid riigihanke esemeks, müüa turul täiesti vabalt ja seda mitte maksimaalselt võimalikult madala hinnaga, nagu riigihangetes tavapärane, vaid tavalise turuhinnaga või ükskõik millise kokkuleppelise hinnaga, mis peaks tagama isegi kõrgema marginaali kui vähempakkumisel kujunev marginaal. Saamata jäänud tulu nõue on järelikult tõendamata (turul vabalt müüdavate kontoritarvete puhul see ei olegi tõendatav) ega kuulu rahuldamisele juba ka ainuüksi sel põhjusel. 4) Isegi kui hanke tulemustest hilisem teavitamine oleks olnud õigusvastane (millega vastustaja ei nõustu), siis ei ole sellega kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja pakkumus oli kallim kui Kasseti Expert OÜ pakkumus, mistõttu ei oleks hilisem teavitamine hanke tulemust muutnud, sest puudus sisuline alus pakkumuse vaidlustamiseks. Parandatud pakkumus ei ole asjakohane, sest pakkumise ettepaneku punkti 2.2 kohaselt tuli pakkumus esitada hiljemalt 30.12.2021 kell 11.00. Kaebaja esitas parandatud pakkumuse 06.01.2022 st pärast pakkumusperioodi lõppu ja sellega ei olnud vastustajal enam võimalik arvestada. Kaebaja väitel on pakkumise ettepaneku vormi tabelarvutuse viga põhjuslikus seoses kahjuga seetõttu, et tabel ei liitnud lõpphinda esemete hinna summeerimisel automaatselt „OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“ hindu. Vormi viga aga hanke tulemust ei mõjutanud, kuna hankija arvestas tegelikku hinda ja kõiki kaebaja pakkumuse elemente. 5) Isegi, kui kaebajal oleks alus vastustajalt nõuda hüvitist (millega vastustaja ei nõustu), siis on kaebaja tulumarginaal 2707,59 eurot erakordselt kõrge. Mõlema variandi puhul oli tulumarginaal üle 20%, esialgse puhul koguni ligi 24%, mida võib pidada ebamõistlikult kõrgeks. Vastustaja hinnangul võiks mõistlikuks marginaaliks pidada maksimaalselt 10%, milleni kahjunõuet tuleks nii ehk teisiti vähendada. 6) Kaebuse punktis 10 on kaebaja asunud seisukohale, et

§ 189

lg 4 kohaldub otse, mitte analoogia korras, nagu VAKO oli asja lahendamisel leidnud. Vastustaja hinnangul ei oma

§ 189lg 4 kohaldamise küsimus kaebaja kahjunõude lahendamisel mingisugust tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Esmalt on vaidlus selle üle, kas hankija sõlmis õiguspäraselt hankelepingu, ootamata ära, kas kaebaja kasutab võimalust hanke tulemus vaidlustada, st kas hankija õiguspäraselt ei kohaldanud ooteaega. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul jäi hanke eeldatav maksumus alla lihthanke piirmäära (asjade hankelepingu korral 30 000 eurot, vt

§ 14lg 1 p 1).

Kaebaja on viidanud

§ 120

lg-le 2, mille kuni 04.05.2022 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli ooteaeg hankelepingu sõlmimiseks üldjuhul 14 päeva, riigihangetes, mille eeldatav maksumus oli väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldas hankija kümnepäevast ooteaega. Kohus selgitab, et alla lihthanke piirmäära jäävatele hangetele ei kohaldu

§ 120lg 2.

Ka lihthankemenetlus on

mõttes erihanke kord, millele kohalduvad erireeglid (lihtsustatud kord). Lihthankemenetluses on kehtestatud ooteajaks viis tööpäeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teate esitamisest (

§ 125

lg 9).

ei reguleeri aga alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise korda, alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord tuleb sätestada hankija kehtestatavas hankekorras (

9 lg 4 p 3). „Hankija võib hankekorras reguleerida ka seda, kas teatud rahalisest väärtusest arvates kohaldatakse hankelepingute sõlmimisele vabatahtlikku lühendatud ooteaega (nt 3‒5 tööpäeva). Hankija võib seeläbi võtta vabatahtlikult kohustuse suurendada riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust ning anda pakkujatele ooteaja kaudu täiendava õiguskaitsevõimaluse allapoole lihthanke piirmäära jäävas otsustusmenetluses 4 tehtavate otsuste vaidlustamiseks.“ (M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019. § 9, kommentaar nr 47, lk 126). Seega on ooteaja kehtestamine alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul hankija diskretsiooniline otsus ja vastav kord tuleks sätestada hankekorras. Pärnu Haigla „Riigihangete korraldamise juhendis“1 (hankekord) ega selle alusel antud „Ostude teostamise protseduuris“ ega ka „Lepingute vormistamise juhendis“ (kuna menetlusosalised ei ole neid dokumente haldusasja juurde esitanud, võtab kohus need dokumendid ise asja juurde) ei ole sätestatud, et alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb kohaldada lepingu sõlmimisel ooteaega. Säärast korda ei näinud ette ka hanke alusdokumendid (nt „Otsustuskorras ost „Toonerite ostmine“ pakkumuse esitamise ettepanek/hankedokumendid“). Seetõttu polnud hankijal kohustust hankelepingu sõlmimisega oodata kolm ega rohkem arv tööpäevi veendumaks, kas kaebaja soovib tema otsust VAKO-s vaidlustada. Sellise ooteaja kohaldamise kohustust ei saa tuleneda VAKO praktikast, mis lubab alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid analoogselt lihthangetega vaidlustada

§ 189lg-s 4 toodud tähtaja jooksul.

Kuna vastustaja on järginud õigusakte, enda kehtestatud hankekorda ja hanke alusdokumente, ei saa hankija otsust sõlmida hankeleping 05.01.2022 pidada õigusvastaseks. Kohtu arvates pole ka alust pidada hankija tegevust pahauskseks. Kohus märgib, et

-s puudub alus tunnistada hankija antud haldusaktid kehtetuks hea usu põhimõtte eiramise tõttu. Haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse eeldused on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, antud juhul valdkondlikus eriseaduses ‒

-s.

1. Teiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas edukaks tunnistatud pakkumus oli kaebaja esitatud pakkumusest madalama hinnaga. Kaebaja väidab, et just tema esitatud pakkumus oli soodsama hinnaga. Kohus sellega ei nõustu. Vaidlust pole selles, et pakkumus tuli esitada lisa 1 vormil „Toonerite kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm“ (tabelarvutusformaadis, soovi korral lisades pdf-formaadi), millel tuli kajastada pakutavate toodete tehniline kirjeldus ja hinnad. Pakkumus pidi sisaldama kõiki küsitud tooteartikleid. Kaebaja on väitnud, et hankija esitatud lisa 1 vormil „Toonerite kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm“ oli kaks rida puudu, kuid esitatud dokumendid seda väidet ei kinnita. Hankija esitatud lisa vorm 1 langeb kokku kaebaja täidetud vormiga. Kaebaja esitatud pakkumuses oli lisa 1 täidetud vormil kõigi tarnitavate kaupade kogumaksumuseks 12 198,74 eurot. Vastustaja lähtus enda otsustamisel aga sellest, et esitatud kogusumma ei kajastanud adekvaatselt kõiki vormil esitatud kaubaartikleid, arvesse võtmata olid jäänud vormi kaks viimast rida „OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“. Kõiki pakutud tooteid ja nende maksumust kokku liites tulnuks pakkumuse kogusummaks vastustaja arvutuste järgi 12 514 eurot. Kuna Kasseti Expert OÜ pakkumuse kogumaksumuseks oli 12 263,94 eurot, tunnistas vastustaja edukaks just viimati minitud pakkumuse kui hinnalt soodsama.
2. Kohtu arvates on vastustaja käitunud õiguspäraselt. Kohtu jaoks on ilmne, et vastustaja pidi arvesse võtma kaebaja pakkumuse korrektset kogumaksumust, mis kujunes üksikute kaubaühikute liitmise tulemusena (kohus sai kaebaja täidetud lisa 1 vormi veergude 7 ja 8 korrutamise ja kõigi kaubaühikute liitmise tulemusena summaks 12 565,36 eurot, mis vähesel määral erineb vastustaja saadud tulemusest ‒ kohus tuvastas, et kaebaja esitatud pakkumuses 9 veerg ei kajastanud 5 juhul korrektselt veergude 7 ja 8 korrutist). Vastustaja ei oleks saanud lähtuda ekslikust lõppsummast, mis tulenes erinevate kaubaühikute hindade valest kokku liitmisest. Oluline pole see, kas arvutusviga tekkis kaebaja süül või sisaldus viga vastustaja saadetud lisa vormil sisalduvas valemis. Kaebaja oleks pidanud veenduma selles, et tema pakkumuse maksumus on kokku arvestatud korrektselt. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et tema esitas soodsama pakkumuse ja tema pakkumus oleks tulnud edukaks tunnistada. 1 Vt https://www.ph.ee/sites/default/files/2022-01/Riigihangete%20korraldamise%20juhend_1.pdf 5 Seetõttu pole vastustaja otsus tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus ka sisuliselt õigusvastane.
3. Kaebaja on asunud kohtumenetluses väitma, et 06.01.2022 telefonivestluses olevat hankija möönnud, et saatis kahele pakkujale vigased failid. Samuti olevat hankija avastanud, et kaebaja eksis enda kahjuks lehtede arvuga ‒ täidetud vormi real 6 „HP LaserJet P2015“ oli kaebaja kajastanud ühe tooneriga prinditavate lehtede arvuks 600, tegelikkuses trükib antud toode aga 6000 lk. Kui viia sisse vastav parandus, siis on kaebaja pakkumus tema hinnangul veelgi odavam ‒ kokku summas 11982,24 €. Sellist parandatud pakkumust soovis kaebaja väitel saada hankija oma telefonikõnes ning mille kaebaja hankijale ka 06.01.2022 kirjalikult saatis. Kohus märgib, et kaebaja väited on tõendamata. Kohus ei pea usutavaks seda, et hankija, olles eelneval päeval sõlminud teise pakkujaga hankelepingu, palus kaebajal saata enda korrigeeritud pakkumuse. Kui ka kaebaja väljatoodu õigsust eeldada, siis kohtu arvates olnuks tegemist sisulise pakkumuse muutmisega, mis hankemenetluses ei ole lubatud. Esitatud pakkumuse korrektsuse eest vastutab pakkuja ise ning vastustaja ei pidanud kahtlema selles, kas mingid tehnilised parameetrid (prinditav lehekülgede arv tooneri kohta) on pakkumuses kajastatud õigesti. Tegemist polnuks tehnilise puuduse kõrvaldamisega, vaid sisulise pakkumuse korrigeerimisega. Kui vastav viga algses pakkumuses ka sisaldus, on see etteheidetav kaebajale. Pakutava toote tehnilisi parameetreid, mis omakorda mõjutavad tarnitava kauba koguseid ja seeläbi pakkumuse maksumust, pole peale pakkumuste esitamise tähtaega võimalik muuta. See poleks kooskõlas hankemenetlus üldpõhimõtetega (läbipaistvus, osalejate võrdne kohtlemine). Seega pole alust väitel, et vastustaja jättis kõrvale soodsama pakkumuse.
4. Kuna vastustaja tegevus hankemenetluse läbiviimisel on olnud õiguspärane, ei ole vaja analüüsida, kas teised kahju hüvitamise eeldused oleksid täidetud. Pole vaja hinnata ka seda, kas kaebajale põhjustati kahju ulatuses, nagu ta on väitnud. Kaebus tuleb jätta igal juhul rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotleb 12.05.2022 menetlusdokumendis õigusabikulude väljamõistmist summas 3425,16 eurot (käibemaksuga). Kaebaja leiab, et vastustaja esindaja tunnihind 280 eurot on liialt kõrge, tunnustatud mõistlik tunnihind oleks 180 eurot. Kohus peab vastustaja menetluskulusid mõnevõrra ülepaisutatuks. Kohtu arvates ei ole haldusasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud hüvitada vastustajale õigusabikulusid 13,49 tunni ulatuses (võrdluseks ‒ kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist üksnes ühe töötunni eest). Samuti nõustub kohus kaebajaga, et ühe vastustaja esindaja (vandeadvokaat Arne Ots) tunnitasu hind 280 eurot (käibemaksuta) on vastaspoolelt väljamõistmiseks ebamõistlikult kõrge. Kohtu arvates ei saa vastustaja mõistlik ja põhjendatud menetluskulu ületada 2500 eurot. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja kasuks välja viimase kantud menetluskulud summas 2500 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) 6