lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist. Asjaõigusseaduse (
) § 212 lg 1 sätestab, et kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kasutusvaldus (isiklik kasutusõigus) kinnistule registriosa nr 287235 on selle õiguse omaja Vxxxx Pxxxxxxx jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Tema terviseseisund ei võimalda sellest õigusest kasu saada ja olukorra muutumiseks puudub perspektiiv. Seetõttu on põhjendatud, et Vxxxx xxxxxxxx kasuks seatud isiklik kasutusõigus xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn kinnistule (registriosa nr 287235) lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse, on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist (
). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi ja kohustab kostjat andma nõusoleku xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linnas,xxxxxxxxxxxvallas, xxxxxx maakonnas asuvale kinnisasjale seatud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendab Vxxxx Pxxxxxxx tahteavaldust käesolev kohtuotsus. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab eestkostetava nimel tehingute tegemiseks eestkostjal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5, 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Eestkostja ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks eestkostetava nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet (p 10). Eestkostja on tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Põltsamaa Vallavalitsuse 01.08.2023. a seisukohast tulenevalt annab kohus eestkostjale nõusolek Vxxxx Pxxxxxxx kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamise lepingu sõlmimiseks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat käesolevas menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hageja õigusabikulude suurus kohtule esitanud ei ole. Kohus jätab hageja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.