← Eesti

2-16-2954/191

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-2954 Kohtuasi Y hagi X vastu ühisvara jagamiseks ja X vastuhagi Y vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.05.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 10 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja/vastuhagis kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Beljakova Kostja/vastuhagis hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu 16.05.2022 otsuse resolutsioon muutmata, parandades resolutsiooni sõnastust vastavalt tervikresolutsioonis märgitule ja täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  4. Otsuse resolutsioon on tervikuna sõnastatud järgnevalt: 2.
  5. Jätta rahuldamata Y hagi X vastu ühisvara jagamiseks. 2.
  6. Rahuldada X vastuhagi Y vastu ühisvara jagamiseks. 2.
  7. Tuvastada, et korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn (registriosa nr XXXXXX), on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus 30.09.2015 kohtuotsusega poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud X ainuomandisse. 2.
  8. Tuvastada, et korteriomandi, asukohaga YYY Tallinn (registriosa nr YYYYYYY), on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus 2-16-2954 30.09.2015 otsusega poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud X ainuomandisse. 2.
  9. Kohustada Y andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) omanikukande kustutamiseks ja X ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 2.
  10. Kohustada Y andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) omanikukande kustutamiseks ja X ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 2.
  11. Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda. 2.
  12. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. 2.
  13. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Y poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 2000 eurot. 2.
  14. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 2000 eurot.
  15. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  16. Y (hageja) esitas 23.02.2016 X (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks, paludes lõpetada poolte ühisomand Tallinnas XXX ja YYY asuvatele korteritele (korterid), jätta need hageja ainuomandisse, asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, kustutada kostja omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja ning mõista hagejalt kostja kasuks välja enam saadud ühisvara eest hüvitisena 5 650,92 eurot. Hageja palus jätta tema kanda poolte laenukohustuse AS SEB Pank ees.
  17. Pooled sõlmisid 08.08.1998 abielu ja kolisid
  18. aastal püsivalt elama Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki (edaspidi Ühendkuningriik), kus nad on senimaani elanud. Poolte abielu lahutati Ühendkuningriigi kohtus 12.03.
  19. Ühendkuningriigi kohtuotsusega jagati poolte abielu kestel Ühendkuningriigis ostetud ühine eluase, kuid jagamata jäid Tallinnas asuvad korterid. Kinnistusraamatusse oli alates 24.04.2006 korterite omanikuna kantud kostja, 2 2-16-2954 kuid korterid kuulusid poolte ühisvara hulka, sest abikaasad ei sõlminud abieluvaralepingut, nende vahel kehtis varaühisuse varasuhe ning korterid soetati abielu kestel.
  20. Pooled sõlmisid 12.04.2006 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr L060012221, et korterid osta ja renoveerida. 23.02.2016 seisuga oli laenu põhiosa jääk 70 281,57 eurot. Abielu lahutamisest hagi esitamiseni tasus laenumakseid hageja, kuid see oli poolte ühine kohustus, mistõttu tuli kostjal hüvitada hagejale pool ehk 5 870,14 eurot. Kostja vastuväited
  21. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see tuleks jätta läbi vaatamata, sest Ühendkuningriigi kohtuotsusega jagati ka abikaasade Eestis asuvad korterid. Ühendkuningriigi kohus jättis Eestis asuvad korterid kostja ainuomandisse ja nende omandamiseks võetud laenukohustuse kostja kanda. Kõike arvesse võttes otsustas kohus jätta ka Ühendkuningriigis asuva kinnisasja kostjale ja anda hagejale õiguse saada kinnisasja väärtusest 30% hüvitist.
  22. Kui kohus siiski otsustab vaadata asi sisuliselt läbi, tuleks arvestada sellega, et poolte vahelistele varasuhetele kohaldub Ühendkuningriigi õigus, sest pooled kolisid sinna kohe pärast abiellumist ja elasid seal kogu kooselu kestel. Ühendkuningriigi õiguse kohaselt on poolte abieluvara jagatud. Kui kohus kohaldab sellele vaatamata Eesti õigust, on kostjal õigus saada hagejalt hüvitisena 72 082,08 eurot, mis vastab poolele nende kahe korteri keskmisest turuväärtusest. Menetluse edasine käik
  23. Maakohus rahuldas 28.02.2017 otsusega hagi osaliselt, lõpetas poolte ühisomandi Tallinnas asuvatele korteritele, jättis korterid hageja ainuomandisse ja kohustas hagejat hüvitama kostjale enamsaadud ühisvara eest 13 960 eurot. Maakohus tuvastas, et laenukohustus AS SEB Pank ees lasus poolte ühisvaral, ning jättis laenukohustuse 23.02.2016 seisuga poolte kui solidaarvõlgnike sisesuhtes hageja kanda.
  24. Ringkonnakohus tühistas 28.02.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Ühendkuningriigi kohtu 30.09.2015 otsusega on lahendatud ka poolte Eestis asuvaid korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud laenu puudutavad abielulahutuse varalised tagajärjed. Ühendkuningriigi kohtulahendiga on lahendatud abikaasade varaline nõue, mis vastab Eesti kehtiva õiguse järgi seadusjärgse varasuhte korral ühisvara jagamisele. Seega on maakohus vääralt hagi osaliselt rahuldanud, kuigi pidanuks keelduma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast või lõpetama TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi tsiviilasja menetluse.
  25. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu tõlgendus Ühendkuningriigi kohtulahendis öeldule ei pruukinud olla ekslik, kuid isegi juhul, kui võtta aluseks ringkonnakohtu tõlgendus, tuli möönda, et Ühendkuningriigi kohus ei pidanud võimalikuks lahendada korteriomandi omandiõiguse üleminekuga seotud küsimusi. Ühendkuningriigi kohtulahendist ei nähtunud, et seal lahendati korteriomandi omandiõiguse hagejale üleandmise ja sellega seotud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamise ja kande muutmise nõuded. Kuna Ühendkuningriigi kohus lahendas varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, mis said abikaasadel tekkida abielu lõppemise järel sealse riigi õiguse kohaselt, oli Eesti kohtul võimalik korteriomandite ühisomandi lõpetamise nõuet lahendades arvestada Ühendkuningriigi kohtulahendit. 3 2-16-2954
  26. Ringkonnakohus tühistas 30.01.2019 otsusega maakohtu 28.02.2017 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et selleks, et selgitada, kas Ühendkuningriigi kohus jagas poolte Eestis asuvaid kinnisasju ja arvestas 12.04.2006 laenulepinguga võetud kohustusi, tuleb tõlgendada Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsust. Kohtu pabertoimikus ei ole kostja poolt 16.06.2016 seisukohaga ühes esitatud kõiki tõendeid. Selgusetuks jääb, kas kohus võttis digitoimikus olevad tõendid vastu või keeldus tõlgete puudumisel nende vastuvõtmisest. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus jättis välja selgitamata, milliseid nõudeid Ühendkuningriigi kohus menetles. Maakohus ei selgitanud, et kaasomandi lõpetamise viiside valikul saab kohus lähtuda ainult nendest viisidest, mida on taotletud hagis või vastuhagis ning et kui kostja soovib, et kaasomandis olev asi jagatakse hageja taotletust erinevalt, peab ta esitama selleks vastuhagi.
  27. Kostja esitas maakohtu menetluses 03.04.2019 vastuhagi, milles palub asja lahendamisel arvestada Ühendkuningriigi jõustunud kohtulahendit poolte varalise seisundi tasakaalustamise osas ning jätta korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomand asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) kostja ainuomandisse selle eest hüvitist väljamõistmata ning kanda kinnistusraamatu II jakku märkus, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik. Alternatiivselt palub kostja tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomand asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse ja asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu II jakku märkuse sissekandmiseks otsusega, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik.
  28. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja esitas 06.08.2021 täpsustatud nõude hüvitise suuruse osas, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 10 703,68 eurot. 11.
  29. Alates 11.04.2017 kuni 20.06.2018 oli laen tasutud üürist saadud tulust summas 4 650 eurot. Hageja kulud laenude osas olid
  30. a märtsist kuni
  31. a augustini 2021 (05.08.2021 seisuga) 26 659,05 eurot (=31 309,05 – 4 650). Pool sellest summast pidi kostja maksma oma arvelt või summas 13 329,53 eurot. Alates
  32. a märtsist valdas kostja üksinda korteriomandit aadressil XXX, andes antud korterit pidevalt üürile. Üüri hind kahetoalise korteri eest on vähemalt 350 eurot kuus. Perioodil
  33. a märts –
  34. a august sai kostja üürituluna 10 500 eurot. Pool sellest summast on ka hagejal õigus saada tuluna, ehk siis 5 250 eurot. Ühisvara puhas hind arvestades laenujääki on 76 733,03 eurot (=129 000-52 266,97). Kummalegi poolele kulub ½ sellest hinnast või 38 366,52 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale pool laenu eest tasutud maksetest v.a üürist tasutud laen (märts 2013-august 2021) või 13 329,53 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama ka üüri eest saadud tulu 5 250 eurot. 11.
  35. Hageja soovib jätta korteriomandid kui ka laenu enda ainuomandisse ja sel juhul on kostjal õigus saada hüvitist
  36. augusti 2021 seisuga summas 19 786,99 eurot (= 38 366,52 – (13 329,53+5 250)). 11.
  37. Pooled taotlesid ja said laenu summas 93 370 eurot, lähtudes asjaõiguslikust lepingust maksid nad müüjale AS-ile Sampo Pank 32 388, 68 eurot, ülejäänud summa 60 981,34 eurot jäi kostja omandisse (raha oli SEB panga poolt üle kantud kostja kontole) mida ta kasutas enda huvides, investeeris seda raha oma äranägemisel. Hiljem kostja seda raha tagasi ei saanud. Hageja seda investeeringut ei toetanud ja oli vastu, pakkudes kostjale seda raha kasutada teisiti, kostja aga hagejaga ei nõustunud. Hageja arvamusel sõlmis kostja tehingu, mis vähendas ühisvara väärtust 60 981,34 euro võrra. Hagejal on õigus nõuda kostjalt antud summast ½ hüvitisena või 30 490,67 eurot. 4 2-16-2954 11.
  38. Kuna hageja peab kostjale hüvitama ühisomandi kaotuse eest 19 786,99 eurot, tal on aga õigus nõuda kostjalt 30 490,67 eurot, peab kostja lõppkokkuvõttes hüvitama hagejale 10 703,68 eurot.
  39. Kostja vaidles hageja muudetud nõudele vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
  40. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks ja rahuldas kostja vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks. Maakohus luges tuvastatuks, et korteriomandid asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse. Samuti luges maakohus tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Samuti luges maakohus tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYYY, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr YYYYYYY II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks.
  41. Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsuse resolutsioonist, kohtuotsuse põhjendavast osast ning apostilliga kinnitatud väljavõttest istungiprotokollist nähtub, et kohus on lahendanud nii rahalise toetuse kui ka varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, juhindudes MCA (Matrimonial Causes Act 1973) §-st
  42. Selleks on kohus mh tuvastanud kummalegi abikaasale kuuluva vara, sh Eestis asuvad kinnisasjad, nende väärtuse ja neid koormava hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse ning kokkuvõtvalt leidnud, et kokku on Eestis asuva väärtus koos kohustustega ligikaudu 15 500 Suurbritannia naela (otsuse p 10). Samuti on kohus leidnud, et Eestis asuvad korteriomandid on kostja omandis (otsuse p 24) ja mehel on käenduslaadne kohustus maksta tagasi laenu, kuigi ta ei ole kinnisasjade omanik, ning seda tuleb kindlasti otsust tehes arvestada (otsuse p 25). Ühendkuningriigi kohus võttis abikaasade abielulahutusest tulenevaid nõudeid lahendades arvesse ka kostja nimel olnud korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud laenukohustust (otsuse p-d 10, 24–25), mistõttu on Ühendkuningriigi kohtulahendiga lahendatud abikaasade varalised nõuded teineteise vastu ka neid varaesemeid puudutavalt. Ühendkuningriigi kohtulahendiga on lahendatud abikaasade varaline, mis vastab Eesti kehtiva õiguse järgi seadusjärgse varasuhte korral ühisvara jagamisele ning Eestis asuvad korteriomandid on jäänud kostja omandisse. Eelnenu alusel ei saa maakohus uuesti jagada ühisvarana korteriomandeid, mida asja lahendades arvestas Ühendkuningriigi kohus. Seega jäävad hageja esitatud nõuded rahuldamata.
  43. Küll aga tuleb maakohtul lahendada korteriomandite üleminekuga seotud küsimusi. Kohus luges tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandite omandiõiguse kostjale üle andmiseks ning kinnistusraamatus kostja kohta senise kande kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Apellatsioonkaebus
  44. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 5 2-16-2954
  45. Hageja ei nõustu maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude tõlgendusega ja tõendite hindamisega.
  46. Hageja leiab, et Ühendkuningriigi kohus mainis oma kohtuotsuses Eestis asuvat korteriomandit, aga pole seda jaganud ega eraldanud olulise osana kui otsustas ühisvara jagamise küsimusi. Ühendkuningriigi kohus võttis arvesse ainult kostja väiteid, et antud ühisvara kuulub vaid talle, viies sellega tahtlikult Ühendkuningriigi kohtu valele järeldusele, et korteriomandid on kostja ainuomand.
  47. Ühendkuningriigi kohtu otsuse punktis 24 esitatud väljend, et Eesti kinnisvara on antud kohtu jurisdiktsioonist väljas, ei tähenda ainult, et ta ei saa antud omandit üle anda ühelt poolelt teisele, vaid et Ühendkuningriigi kohus üldse pole pädev antud küsimust seoses Eesti korteriomanditega lahendama.
  48. Ühendkuningriigi kohus pole Eestis asuvaid korteriomandeid arvestanud ühisvara jagamisel, sest kaalutlusotsuses pole Eestis asuvaid korteriomandeid märgitud. Eestis asuvate korteriomanditega seoses pole Ühendkuningriigi kohus langetanud ühtegi MCA §-s 24 toodud korraldustest.
  49. Hageja leiab et korteriomandid ei saanud mõjutada hüvitise määramist, sest nende väärtus oli 10 korda väiksem kui Ühendkuningriigis asuva vara väärtus. Isegi kui arvestada, et Eestis asuvat vara võis olla arvestatud hüvitise määramisel, ei mõjutanud see vara jagamist, sest selle väärtus oli liiga madal.
  50. Kuna Ühendkuningriigi kohus pole Eestis asuvat vara jaganud, saab hageja taotleda ühisomandi jagamist Eestis.
  51. Ühendkuningriigi kohus pole laenukohustusi määranud. Eesti laenukohustusi pole kaalutlusotsuses ka mainitud ja kohtuotsuse punktis 25 ei märgita, et laenumakseid peab tegema ainult hageja. Kostja väitis Ühendkuningriigi kohtus, et laenukohustused on määratud kahele, Ühendkuningriigi kohus määras, et mehel on kohustus naise ees, aga pole määratud, mis ulatuses. Kuna laenukohustused on seotud korteriomandiga ja hageja taotleb korteriomandite jätmist tema ainuomandisse, siis ainult sel juhul hageja taotleb laenukohustuste enda kanda jätmist.
  52. Maakohus pole lahendatud ka hageja nõuet kostja vastu, mis oli esitatud kohtusse 06.08.
  53. Pooled taotlesid ja said laenu summas 93 370 eurot, lähtudes asjaõiguslikust lepingust maksid nad müüjale AS-ile Sampo Pank 32 388,68 eurot, ülejäänud summa 60 981,34 eurot jäi kostja omandisse (raha oli SEB panga poolt üle kantud kostja kontole), mida ta kasutas enda huvides, investeeris seda raha omal äranägemisel. Hiljem kostja seda raha tagasi ei saanud. Kostja vähendas seega ühisvara väärtust 60 981,34 euro võrra ja peab sellest pool hagejale hüvitama perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitisena seega 30 490,67 eurot.
  54. Kui eeldada, et Ühendkuningriigi kohtuotsuses on Eestis asuvat vara arvestatud (millega hageja ei nõustu), siis sellisel juhul peaks Eesti kohus tunnistama Ühendkuningriigi kohtu otsuse täidetavaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 621 alusel. Enne kui Ühendkuningriigi kohtuotsus on tunnistatud täidetavaks ei saa kinnistusraamatus kannet muuta. 6 2-16-2954
  55. Kuna kostja kasutab korteriomandit enda huvides, arvestamata hageja huvisid, soovib hageja täpsustada oma nõuet
  56. juuni 2022 seisuga ja esitab kahju hüvitise nõude 12 985,66 euro suuruses summas. Vastustaja seisukoht
  57. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, parandades resolutsiooni sõnastust ning täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
  59. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus jagada abikaasade ühisvara, sh kaks korteriomandit ja nende omandamiseks võetud laenukohustuse ning kostja vastuhagi sisuliselt vaidlusaluste korterite osas ainuomandiõiguse tunnustamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomandid aadressiga XXX Tallinnas ja aadressiga YYY Tallinnas, on Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse.
  60. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub ringkonnakohtu varasema (28.02.2018) ja vaidlustatud maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud arvesse kummagi abikaasa varalise seisundi, sh poolte ühisvarasse kuulunud Eestis asuvad korteriomandid ja Eestis võetud laenukohustuse. Ühendkuningriigi kohus on määranud nii neid kui ka kõiki teisi otsuses märgitud asjaolusid arvestades, et abikaasade ühise kodu omand tuleb kostjale üle kanda ning hagejal on õigus saada selle väärtusest 30% ulatuses hüvitist, kui saabub mõni otsuses märgitud tingimus, ning hageja peab maksma kostjale iga aasta 1 naela rahalist toetust kuni noorim laps saab 18-aastaseks vm otsuses märgitud tingimuse saabumiseni. Samuti on kohus välistanud poolte õiguse esitada teineteise vastu täiendavaid nõudeid MCA alusel (kohtuotsuse resolutsioon, I kd tl 11–13, tõlge tl 15–17). Samuti on Riigikohus leidnud käesolevat asja lahendades, et ringkonnakohtu tõlgendus Ühendkuningriigi kohtulahendis avaldatule ei pruukinud olla ekslik. Riigikohtu hinnangul lahendas Ühendkuningriigi kohus varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, mis said abikaasadel tekkida abielu lõppemise järel sealse riigi õiguse kohaselt, millest tulenevalt oli Eesti kohtul võimalik korteriomandite ühisomandi lõpetamise nõuet lahendades arvestada Ühendkuningriigi kohtulahendit.
  61. Maakohus järeldas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsuse resolutsioonist, selle põhjendavast osast ja istungiprotokolli väljavõttest nähtub, et kohus on lahendanud varalise tasakaalustamise nõuded, arvestades ka Eestis asuvaid korteriomandeid ja nendega seotud laenukohustust. Maakohus märkis otsuses küll viited tõenditele, millest maakohus on oma järeldused teinud, kuid pole esile toonud, millest nimetatud tõendites sisalduvast järeldub, et Ühendkuningriigi kohus on Eestis asuvat vara (korteriomandeid) ja kohustusi poolte varalise seisu tasakaalustamisel arvesse võtnud. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevaga. 31.
  62. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse resolutsioonis on kohus otsustanud, et kostja (käesolevas asjas hageja) annab 56 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuupäevast üle 7 2-16-2954 hagejale kõik enda õiguslikud ja kasutoovad huvid kinnisvaras NNN, mille eest tuleb õiguslikult tasuda pangale Santander Bank (UK) PLC , ja et see kinnisvara jääb tasustatavaks tasuga kostja kasuks 30% müügi netotulu ulatuses vastavalt edaspidi määratule tingimusel, et see tasu ei ole täitmisele pööratav kuni esimese alljärgnevalt loetletud sündmustest toimumiseni, nimelt: hageja surm; hageja uuesti abiellumine; noorim perekonna ülalpidamisel olnud laps (nimelt Q, sünniaeg XX.XX.XXXX, või C, sünniaeg XX.XX.XXXX) saab 18aastaseks või lõpetab hariduse täisajalise omandamise (piiratud bakalaureusetasemega) – kumb neist on hilisem; perekonna laste surm; täiendav kohtuotsus. Lisaks otsustas Ühendkuningriigi kohus sama otsusega, et kostja teeb perioodilisi makseid hagejale summas 1 nael aastas, kuni ajani, millal pere ülalpidamisel olev noorim laps saab 18-aastaseks või lõpetab hariduse täisajalise omandamise (piiratud bakalaureusetasemega) - kumb neist on hilisem - ja hagejal ei ole õigust taotleda selle tähtaja pikendamist
  63. a. abieluasjade seaduse paragrahvi alusel (I kd tl 11-13, tõlge I kd tl 15-17). 31.
  64. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ehkki kaalutlusotsuses (lahutuse korral kohaldatav rahaline leevendus - inglise keeles ancillary relief) pole Eestis asuvaid korteriomandeid märgitud ega Eestis asuvate korteriomanditega seoses pole Ühendkuningriigi kohus langetanud ühtegi MCA §-s 24 toodud korraldustest, pole Ühendkuningriigi kohus seda vara ülalmärgitud otsuse langetamisel arvesse võtnud. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et hageja (käesolevas asjas kostja) on esitanud taotluse rahaliseks heastamiseks ning abieluvara on järgnev: endine abikaasade ühine kodu aadressil NNN (p 8); samuti on olemas kaks kinnisvaraobjekti Eestis. Siinkohal ei ole vaidluse all, et need osteti abielu ajal. Naise sõnul on need üksnes tema omandis, kuid hüpoteek on mõlema poole nimel. Nendest varadest saadav kapital on ligikaudu 15 500 £ (p 10); kui liidame kogu varadest saadava kapitali kokku, on summa ligikaudu 140 000 £ (p 11); likviidseid varasid palju pole. Naise pangakontodel on ligikaudu 11 000 £, kuid tal on võlgu umbes 34 000 £ jagu . Tema sissetulek kõigist allikatest, sealhulgas riigi toimetulekutoetused, maksuvähendused ja lastetoetused, on umbes 26 000 £ aastas (p 12); mehel on samuti vähe varasid. Dokumentide ja tõendite kohaselt on tal väike summa raha. Tal on auto, mille väärtus on umbes 1 200 £ ning ta saab palgatulu tööst köögi- ja vannitoamööbli paigaldajana; kõige hiljutisema,
  65. aasta aprilli maksudeklaratsiooni kohaselt oli antud summa pisut vähem kui 12 000 £, kuid mehe antud ütluste kohaselt saab see nüüd eeldatavasti olema ligikaudu 18 000 £ aastas (p 13) (II kd tl 35-39, tõlge II kd tl 93-95). Seega on ringkonnakohtu hinnangul Ühendkuningriigi kohus poolte abieluvara kindlakstegemisel võtnud arvesse ka Eestis asuvat vara (korteriomandeid). Ühendkuningriigi kohus on märkinud, et kinnisasjadest saadav kapital on kokku 140 000 naela, võttes seejuures arvesse ka Eestis asuvate korterite netoväärtust (inglise keeles equity), mis saadakse, kui vara turuväärtusest võtta maha selle varaga seotud kohustused (hüpoteegisumma) ja eeldatavad vara müügikulud. 31.
  66. Seda, et pooled on soovinud Eestis asuva vara (korteriomandite) arvesse võtmist poolte varalise seisundi tasakaalustamisel, tõendavad ka poolte poolt Ühendkuningriigi kohtule esitatud varalise seisundi ülevaated, milles on ära märgitud Eestis asuvad korteriomandid (I kd tl 193A-14 – 193-15 ja I kd tl 193A-56 – 193-57). Nendes on hageja (käesolevas asjas kostja) märkinud korteriomandi, aadressil Tallinn, XXX, turuväärtuseks 48 000 naela ja netoväärtuseks 10 066 eurot ning korteriomandi, aadressil Tallinn, YYY, turuväärtuseks 40 000 naela ja netoväärtuseks 7560 naela. Kostja (käesolevas asjas hageja) esitas samuti poolte varalise seisundi ülevaates nimetatud korteriomandite kohta andmed, märkides korteriomandi aadressil Tallinn, XXX netoväärtuseks 3200 naela ja korteriomandi aadressil Tallinn, YYY netoväärtuseks -2800 naela (negatiivne netoväärtus). 8 2-16-2954 31.
  67. Seda, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud arvesse Eestis asuvat vara, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kohtuotsuse põhjendava osa punktis 24 toodud kohtu hinnang, et Eestis asuvad kinnisvaraobjektid on naise omand (II kd tl 35-39, tõlge II kd tl 93-95). 31.
  68. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seda, et Ühendkuningriigi kohtulahendiga on poolte abielulahutuse tagajärjed ammendavalt lahendatud, kinnitab ka kohtuistungi protokoll, millest nähtub, et kohtunik on otsuse kuulutamisel selgitanud, et tema hinnangul on sellel otsusel kõrgem juriidiline jõud kui mistahes Eestis järgnevalt tehtaval otsusel. Samuti on kohtunik avaldanud, et ta oleks väga üllatunud, kui abikaasa (käesolevas asjas hageja) üritaks esitada nende varaesemete kohta Eestis hagi ning kui see nii oleks, siis oli kohtunik kindel, et näidates seda otsust Eesti kohtus, peaks olema hageja nõuded välistatud (III kd tl 153-160, tõlge IV kd tl 134-139). Tõlgendust, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud arvesse Eestis asuvat vara, toetab ringkonnakohtu hinnangul ka Ühendkuningriigis perekonnaõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaadi kiri kostjale, milles vandeadvokaat märgib vaidlusaluse otsuse kohta, et Inglismaa kohtu lõpliku korralduse tegemisel on võetud arvesse Eesti kinnistuid ning märgib lisaks, et Inglismaa kohus võib teha otsustusi välismaa kinnistute osas, kuid ei saa teha muudatusi välismaa kinnistusregistrites (III kd tl 40, tõlge III kd tl 39). 31.
  69. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse põhjendava osa punktis 25 on kohus märkinud, et „Siiski on tõendite põhjal mehel siiani kohustus hüpoteegimakseid teha. Olen nõus, et antud kohustus sarnaneb kohustusele, mis on laenu tagajal kinnisvara suhtes, millele tal enam õigust pole. Leian, et mehel on kestev kohustus naise ees, millest ta justkui välja ei pääse. Pool on selgitanud ja mina nõustun sellega, et antud asjaolul on kaalu, kuna seda tuleb pidada jätkuvaks makseks naise kasuks, mida peab minu arvates kindlasti arvesse võtma.“ (II kd tl 3539, tõlge II kd tl 93-95). Kuna Ühendkuningriigi kohtuotsuse põhjendavas osas käsitleti punktile 25 eelnevas punktis 24 Eestis asuvat vara, siis on kohus punktis 25 käsitlenud selle varaga seotud laenukohustust. 31.
  70. Lõppkokkuvõttes on Ühendkuningriigi kohus leidnud, et: on õige, et aritmeetiline lähenemine pole antud küsimuses võimalik ega korrektne. Kohus peab lähenema asjale üldisemalt. Olen veendunud, et abielumehe pakutud 70/30 jaotus on täiel määral mõistlik ja asjakohane. See on läbimõeldud ja hoolikalt põhjendatud pakkumine. Antud tegureid arvesse võttes leian, et 70/30 jaotus on õiglane ja mõistlik lahendus. (II kd tl 35-39, tõlge II kd tl 9395). Seega, olles kaalunud kõiki poolte argumente ja andmeid varalise seisundi kohta, on Ühendkuningriigi kohus jõudnud lahendini, mis on toodud resolutsioonis. Seejuures soovis kostja (käesolevas asjas hageja) ise sellist lahendust, nagu on Ühendkuningriigi kohus langetanud ja resolutsioonis märkinud.
  71. Hageja viitab, et Ühendkuningriigi kohtu otsuse punktis 24 on märgitud, et Eesti kinnisvara on Ühendkuningriigi kohtu jurisdiktsiooni alt väljas, mis hageja hinnangul ei tähenda ainult seda, et kohus ei saa antud omandit üle anda ühelt poolelt teisele, vaid et Ühendkuningriigi kohus pole üldse pädev antud küsimust seoses Eesti korteriomanditega lahendama. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Märgitud kohtuotsuse punkti 24 tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista selliselt, et Ühendkuningriigi kohus ei saa Eestis asuvate korteriomandite omandit ühelt abikaasalt teisele üle anda ega korraldada vara realiseerimist abikaasade varaliste seisundite tasakaalustamiseks MCA § 24 tähenduses, kuna kinnisasjad asuvad väljaspool kohtu jurisdiktsiooni (Ühendkuningriigi territooriumi ja õiguskorda). Maakohus on õigesti märkinud, et eeltoodu ei tähenda aga seda, et Ühendkuningriigi kohus ei saaks ega peaks arvestama ka välisriigis asuvaid varaesemeid abikaasade varalist seisundit tuvastades ja abielulahutuse tagajärgede üle otsustades MCA § 25 lg 1 (a) järgi. Kuna praegusel juhul nähtub kohtuotsusest, et Ühendkuningriigi kohus võttis abikaasade abielulahutusest tulenevaid nõudeid lahendades 9 2-16-2954 arvesse ka kostja nimel olnud Eestis asuvaid korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud laenukohustust (otsuse p-d 10, 24–25), on Ühendkuningriigi kohtulahendiga lahendatud abikaasade varalised nõuded teineteise vastu ka neid varaesemeid puudutavalt.
  72. Hageja väitel Ühendkuningriigi kohus üksnes mainis oma otsuses Eestis asuvat korteriomandit, kuid pole seda jaganud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus, et Ühendkuningriigi kohus ei ole Eestis asuvaid kortereid kui ühisvara otsuse resolutsioonis jaganud. Samas ei tähenda see, et Eesti kohtus oleks käesoleval ajal võimalik ühisvaraks olnud korteriomandeid jagada. Erinevalt muudest, Kontinentaal-Euroopa riikidest, kus abielu üheks olulisimaks õiguslikuks tagajärjeks on see, et abielu sõlmimine toob endaga kaasa abieluvarasuhte (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe vms), ei too abielu sõlmimine Ühendkuningriigis endaga kaasa mingit abieluvarasuhet. Seega ei teki abikaasadel abielu ajal ühist omandit ega abielu ajal omandatud vara tasaarvestamise nõuet või muid varalisi õigusi ja kohustusi alates abielu sõlmimist. Küll aga on seaduses (MCA) sätestatud abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed, mille kohaselt saab varaliselt nõrgemas positsioonis olev abikaasa nõuda abielu lahutamise korral teiselt abikaasalt enda ja/või laste huvides rahalise toetuse määramist ja/või kummagi abikaasa varalise seisundi tasakaalustamist (inglise keeles property adjustment), sh vara ülekandmist ühelt abikaasalt teisele ja vara realiseerimist (MCA § 21, § 24). Kõik need nõuded lahendab kohus üheskoos kaalutlusotsusena, arvestades nii väljakujunenud kohtupraktikat kui ka seaduses sätestatud kaalutluspiire, sh kummagi abikaasa olemasolevat ja tulevikus tõenäoliselt omandatavat sissetulekut, sissetuleku teenimise võimalust, vara ja muid finatsallikaid (MCA § 25 lg 1 ja lg 2(a)). Tulenevalt sellest, et Ühendkuningriigi õiguse järgi ei teki abikaasadel ühist omandit ja kummalgi abikaasal on oma vara, ei pea ega saagi Ühendkuningriigi kohus otsustada iga abikaasadele kuuluva varaeseme omandi üle ega seda jagada, vaid teeb otsuse vara ülekandmiseks üksnes juhul, kui peab seda kõiki asjaolusid arvestades õiglaseks ning teeb seda vastavalt vajadusele üksnes mõne, mitte kõigi varaesemete suhtes. Sellest tulenevalt ei saa Ühendkuningriigi kohtulahendi resolutsioon lahutuse varaliste tagajärgede kohta sisaldada kõiki varaesemeid, mille kohta lahend tegelikult tehakse.
  73. Seega teeb Ühendkuningriigi kohus abielu lahutuse korra kõiki kaalutlusi arvestades õigluse põhimõttest lähtuva otsuse abikaasade kõigi lahutuse puhul esitatavate varaliste nõuete kohta nii abikaasade kui ka nende laste huve arvestades ega lahenda eraldi ülalpidamise ega varasuhtest tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ühendkuningriigi otsusest nähtub, et kohus on lahendanud nii rahalise toetuse kui ka varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, juhindudes MCA §-st
  74. Selleks on kohus mh tuvastanud kummalegi abikaasale kuuluva vara, sh Eestis asuvad kinnisasjad, nende väärtuse ja neid koormava hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse ning kokkuvõtvalt leidnud, et kokku on Eestis asuva vara väärtus koos kohustustega ligikaudu 15 500 naela (otsuse p 10). Samuti on kohus leidnud, et Eestis asuvad korteriomandid on kostja omandis (otsuse p 24) ja mehel on käenduse laadne kohustus maksta tagasi laenu, kuigi ta ei ole kinnisasjade omanik, ning seda tuleb kindlasti otsust tehes arvestada (otsuse p 25). Kuna Ühendkuningriigi kohus on Eestis asuvat vara arvesse võtnud, ei saa hageja taotleda enam selle vara osas ühisomandi jagamist Eestis. Vastasel juhul tekiks olukord, kus Eesti kohus lubamatult sekkuks Ühendkuningriigi otsustusse ja Ühendkuningriigi poolt määratud varalise seisundi tasakaalustamise tulemus tegelikkuses ei kehtiks.
  75. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et juhul, kui Ühendkuningriigi kohtuotsuses on Eestis asuvat vara arvestatud, siis sellisel juhul peaks Eesti kohus tunnistama Ühendkuningriigi kohtu otsuse täidetavaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 621 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Ühendkuningriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavaks 10 2-16-2954 tunnistamine praegusel juhul vajalik. Ühendkuningriigi kohus arvestas poolte vara ja kohustusi, sealhulgas arvestas Eestis asuvaid korteriomandeid ja Eestis võetud laenukohustust ning tasakaalustas kummagi abikaasa varalise seisundi (MCA § 21, § 24). Sellise otsuse täitmine toimub Ühendkuningriigis. Eestis saab kohus lahendada üksnes vara kostja ainuomandisse ülemineku küsimusi (millele on viidanud ka Ühendkuningriigi kohus). Sellise otsustuse tegemiseks ja Eestis tehtava kohtulahendi täitmiseks ei ole vajalik Ühendkuningriigi otsuse täidetavaks tunnistamine.
  76. Hageja väitel ei ole maakohus lahendatud hageja nõuet kostja vastu, mis oli esitatud kohtusse 06.08.
  77. Hageja esitas lisaks korteriomandite jagamise nõudele kostja vastu nõude hüvitada hagejale 10 703,68 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole seda nõuet lahendanud. Maakohus märkis otsuses, et hageja esitas 06.08.2021 muudetud nõude ja jättis hageja ühisvara jagamise hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 1). Hageja nõue hüvitada hagejale 10 703,68 eurot tulenes ühisvara jagamise nõude esemeks olevast korteriomandite jagamisest ja nende korterite hageja ainuomandisse jätmise nõudest. Seega ei pidanud maakohus otsuse resolutsioonis eraldi märkima, et rahuldamata jääb ka hageja hüvitise nõue. Mis puutub hageja poolt märgitud hageja õigusesse nõuda kostjalt PKS § 34 lg 3 alusel hüvitisena 30 490,67 eurot, siis sellist nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16). Selleks, et maakohus oleks saanud käesolevas asjas langetada otsuse ühisvara väärtuse vähenemise kohta, pidanuks hageja lisaks asjaolude kirjeldamisele väljendama selgelt, millises ulatuses on kostja tegevuse tulemusena ühisvara väärtus vähenenud ning nõudma samas ulatuses PKS § 34 lg 3 järgi hüvitist ühisvarasse ja (selles osas) ühisvara jagamist (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 18).
  78. Kostja palus vastuhagis tuvastada, et korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse ja asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu II jakku märkuse sissekandmiseks otsusega, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik. Maakohus luges tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYYY, kostjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr YYYYYYY II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus sõnastas kohtuotsuse resolutsioonis kostja vastuhagi nõuet rahuldades ebaõigesti kostja nõude tuvastusnõudena. Sisuliselt soovis kostja enda ainuomanikuna vaidlusaluste korteriomandite osas kinnistusraamatusse kandmist ja hageja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et see ei ole tuvastusnõue, vaid TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt sooritusnõue (RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.3). Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 5 ja 6 parandada ning sõnastada need järgnevalt: 1) kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva 11 2-16-2954 kohtuotsusega; 2) kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
  79. Maakohus luges otsuse resolutsioonis tuvastatuks, et korteriomandid asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse. Ringkonnakohus peab vajalikuks parandada ka selle otsustuse sõnastust. Lähtudes TsMS § 368 lõikest 1 on korrektne lahendada tuvastushagi kasutades mitte sõnu „lugeda tuvastatuks“, vaid sõna „tuvastada“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  80. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
  81. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 3000 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 12 tunni ulatuses tunnihinnaga 208,33 eurot (käibemaksuta) (koos käibemaksuga 250 eurot).
  82. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (maakohtu otsuse analüüs ja kliendile selgitamine, väljavaadete arutamine, apellatsioonkaebuse analüüs ja kliendiga arutamine, toimiku mälus värskendamine, vastuse koostamine, arutelu kliendiga, vastuse lühendamine) on vajalikud ja põhjendatud. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ajakulu kokku 12 tundi. Hageja apellatsioonkaebus ei ole mahukas ja sisaldab samu väiteid, mille ta esitas korduvalt ka varasemates menetlusetappides. Olukorras, kus kostja lepinguline esindaja on kostjat esindanud algusest peale, ei saanud hageja apellatsioonkaebusele vastamine olla ajamahukas. Ringkonnakohus leiab, et koos maakohtu otsusega tutvumise, kliendiga arutamise ja vastuse koostamisega on põhjendatud ajakuluks võimalik lugeda 8 tundi.
  83. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 208,33 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Arvestada tuleb seejuures menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, kas sama esindaja on menetlusosalist esindanud algusest peale (RKTKm 06.06.2018, 2-15-4981/106, p 21). Arvestades, et tegemist on vandeadvokaadiga ning tegemist on keeruka ja mahuka ühisvara vaidlusega, mis hõlmab välisriigi kohtuotsuse ja menetlusdokumentide tõlgendamist, on kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr põhjendatud ja vajalik. Käesoleval ajal ei ületa see ka oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  84. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 2000 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 12 2-16-2954 Vallo Kariler Kaija Kaijanen Maris Kuurberg 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.