lg 5 p 1 kohaselt hoida laskemoona kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. R. T.i relvaluba peatati 13.09.2022, kuna teda karistati 19.08.2022 NPALS § 151 lg 1 alusel (karistus täidetud 25.08.2022, praeguseks kustunud). 13.09.2022 R. T. andis politseile üle tulirelva ja 50 padrunit. Kuna R. T.i relvaluba peatati, tal ei oleks tohtinud enam käes olla laskemoona. Kuid seisuga 11.03.2023 leiti ta elukohas erinevaid padruneid. Tulirelva ekspertiisiakti 23E-TB0033 kohaselt on 168 Maxxtech kesktulepadrunit kal 9x19 mm laskekõlblik tulirelva laskemoon, 135 WLN 9mm Luger kesktulepadrunit kal 9x19 mm laskekõlblik tulirelva laskemoon, ning 12 kesktulepadrunit kal 9x19 mm laskekõlblik tulirelva laskemoon, mis on vähendatud kahjustusvõimega pihtamislaenguga harjustusrelva moon. Püstol Canik-TP-9 on kaliibriga 9x19, seega padrunid sobivad nimetatud relvale.
lg 5 p 1 kohaselt võib hoida laskemoona kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. R. T.i elukohas oli 303 padrunit ning 12 vähendatud kahjustusvõimega padrunit. Kuna ta relvaluba oli peatatud, siis tal puudus õigus padruneid käidelda. R. T.i on alust kahtlustada KarS § 418 lg 2 p 2 alusel selles, et tema, isikuna, kelle relvaluba vintraudsele püstolile Canik-TP-9 enesekaitse ja spordi eesmärgil, peatati 13.09.2022, misjärel tal puudus seaduslik alus selle relvaga seotud laskemoona käitlemiseks, ei andnud politseile üle selle kuupäeva seisuga tema käes olevat kogu laskemoona, vaid jättis endiselt enda elukohta Kohtla-Järvel Puru tee 35-39 hoiule 168 laskekõlblikku Maxxtech kesktulepadrunit kal 9x19 mm, 135 laskekõlblikku WLN 9mm Luger kesktulepadrunit kal 9x19 mm ning 12 laksekõlblikku kesktulepadrunit kal 9x19 mm.
lg 5 p 1 kohaselt võib hoida laskemoona kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. Kuna 13.09.2022 R. T. oli politseile üle andnud 50 padrunit, siis hoidis ta enda elukohas kuni 13.09.2022. aastal 50+168+135+12, kokku 365 padrunit, mis on 165 võrra suurem lubatud kogusest. Kuna 13.09.2022 relvaluba peatati, siis seisuga 13.09.2022, peale seda, kui T. andis üle politseile 50 padrunit, kuid jättis teised padrunid üle andmata, hoidis ta elukohas kuni 11.03.2023 kokku 315 padrunit. 2 KarS § 418 lg 1 p 2 on II astme kuritegu. R. T. ei vaielnud kahtlustusega. Praeguseks on tema relv ja laskemoon politseis hoiul. R. T.i relvaloa kehtivus on peatatud. 15.03.2023 jõustunud
välistab relva soetamisloa andmise välismaalasele, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. R. T. on kodakondsuseta, mis tähendab, et tal sisuliselt puudub tulevikus alus relva soetamisluba või relvaluba taotleda Eesti Vabariigis.
lg 1 p 6 sätestab, et relvaluba ei anta isikule, kes on karistatud karistusseadustiku §-s 911, 115, 116, 117, 118, 1181, 119, 1191, 120, 121, 151, 183, 185, 187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 4181, 4182, 419, 420, 4232 või 424 sätestatud kuriteo eest;
lg 1 p 61 sätestab, et relvaluba ei anta isikule, kes on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89, 90, 113, 114, 184, 231, 232, 233, 234, 2341, 2342, 235, 2351, 2352, 2353, 236, 237, 2371, 2372, 2373, 2374, 2375, 2376, 238, 239, 241, 244, 246, 274 või 302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
muudatuste valguses saab püstitada versioon, et kui kahtlustatav on tulevikus Eesti Vabariigi kodanik, tekib tal õigus taotleda relva soetamisluba ja relvaluba. Edasi saab püstitada versiooni, et kui tulevikus kahtlustatav on Eesti Vabariigi kodanik (või muu EL või NATO riigi kodanik) ja taotleb vastavat luba, siis karistatuse korral KarS § 418 lg 2 p 2 järgi talle neid lube ei väljastada, sest
lg 1 p 61 välistab talle relvaloa andmise isegi, kui karistus on kantud ja kustunud. Sellisel olukorras tuleb tõsiselt kaaluda, kas kahtlustatava näol on tegemist isikuga, kelle suhtes riik peab reageerima kriminaalmenetluses jõuliselt ja prokurör taotlema isiku süüdimõistmist kohtus, et kindlasti välistada tulevikus relvaloa taotlemise menetlust. Kahtlustatava kohta puuduvad andmed, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Praegu välistab tema lubade taotlemise juba asjaolu, et ta on kodakondsuseta. Kahtlustatav on varem karistamata kriminaalkorras. Tema suhtes ei ole pooleliolevaid muid menetlusi. Sellises olukorras prokurör leiab, et kahtlustatava süü ei ole suur. Ta ei ole ohtlik, relv ja laskemoon on ära võetud, mistõttu puudub avalik menetlushuvi. R. T. on mõistnud teo tähendust, nõustub laskemoonast loobumisega ning soovib hüvitada menetluskulud ja on nõus rahalise kohustuse täitmisega riigi tuludesse. R. T. on võimalik mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma karistust kohaldamata. Seega kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et R. T. on talle süüks pandava kuriteo toime pannud. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos, kui kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Selleks võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Samuti ei ole R. T. näol tegemist kuritegeliku eluviisi omandanud isikuga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega 3 tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid R. T. puhul tuvastatud ei ole. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Isik on saanud aru teo keelatusest ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et R. T. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks R. T. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et R. T. suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb prokuröri hinnangul lähtuda antud juhul sellest, et isik on nõus võtma endale kohustuse maksta riigituludesse 500 eurot ja hüvotama relvaekspertiisi tasu 420 eurot 5 kuu jooksul. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustuse – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. R. T.ile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt ka seda, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. R. T. on 5.10.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusel andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks (tl 158) ja nõustub hüvitama kriminaalmenetlus kulud 420 eurot relvaekspertiisi eest ning tasuma riigituludesse kindla summa 500 eurot. Taoluses on märgitud, et kahtlustatav ja tema kaitsja on taotlusega tutvunud ja sellega nõus, kinnitades selle digiallkirjadega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks R. T. suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. R. T. on võtnud endale kohustuseks tasuda kriminaalmenetlus kulud ja kindel summa riigituludesse 5 kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on kahtlustatava R. T. poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et kahtlustatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuse määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus R. T. kahtlustuses KarS § 418 lg 2 p 2 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. 4 Määrata R. T.ile kohustuseks tasuda riigi tuludesse kindel summa 500 eurot ja menetluskulud 420 eurot 5 kuu jooksul alates määruse tegemisest. Konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel Ida PPA hoiul olevad padrunid 306 tk. CD, mis on toimiku juures, jätta toimiku juurde. Kriminaalasja nr 23244050032 vaadeldud elektrooniliste andmekandjate/sidepidamisvahendite koopiafailid, raportfailid, analüüsitud failid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada (kustutada). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.