Obsah (4)

§ 396§ 397§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 396

lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

§ 397

lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist. Kohtule on esitatud tõendina 31.05.2018 kuupäeva kandev laenuleping nr 31052018-1, mille kohaselt Eestivili AS andis võlgnikule laenu 28 577,20 eurot, ning sama kuupäeva kandev tasaarvelduse akt nr T.20187577, millega tasaarveldati vastastikused nõuded ja kohustused 31.05.2018 seisuga summas 230 506,23 eurot ning lepiti kokku, et Eestivili AS-i nõue võlgniku vastu 31.05.2018 seisuga summas 28 577,15 eurot vormistatakse 31.05.2018 laenulepinguna. Vaidlus puudub selles ning hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega on tõendatud, et Eestivili AS on teinud võlgnikule ülekanded kokku summas 148 930 eurot: 05.06.2018 summas 23 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 05062018-1“; 08.06.2018 summas 1430 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 08062018-1“; 26.06.2018 summas 1700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 26062018-1“; 21.08.2018 summas 1200 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 21082018-1“; 22.08.2018 summas 17 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 22082018-1“; 24.08.2018 summas 5000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 24082018-1“; 29.08.2018 summas 700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 29082018-1“; 31.08.2018 summas 17 600 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 31082018-1“; 11.09.2018 summas 10 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 21082018-1“; 26.10.2018 summas 15 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 26102018-1“; 28.12.2018 kolme ülekandega kokku summas 14 800 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 28122018-1“; 03.01.2019 summas 6500 eurot, selgitusse märgitud „antud laen 03012019-1“; 04.01.2019 summas 32 000 eurot, selgitusse märgitud „Antud laen 04012019-1“; 24.01.2019 summas 3000 eurot, selgitusse märgitud „laenu tagastus“. Kohtule on esitatud tõendina ka ülekannetega samasid kuupäevasid kandvad laenulepingud, numbritega vastavalt 05062018-1, 08062018-1, 26062018-1, 21082018-1, 22082018-1, 24082018-1, 29082018-1, 31082018-1, 11092018-1, 26102018-1, 28122018-1, 03012019-1, 04012019-1 ja 24012019-

1. Ülekannete selgitused, välja arvatud 24.09.2019 ülekande puhul, viitavad kohtu hinnangul samal kuupäeval laenu andmisele. 5 08.02.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Eestivili AS kõik ülaltoodud laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. 02.03.2021 määruse alusel on laenulepingute suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit (v.a laenulepingul 31082018 allkiri Rainer Puhki nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt, kuid kas see on toimunud
2. või
3. aastal, esitatud võrdlusmaterjali põhjal tuvastada ei ole võimalik. Maakohus luges eksperdiarvamusega tõendatuks, et laenulepingud on allkirjastatud samaaegselt, st mitte laenulepingutes näidatud ajal. Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja raamatupidaja M.T. tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta selgitas, et tavaliselt sõlmitigi grupisisesed lepingud varasemalt suuliselt ja kirjalikult vormistati hiljem. Seega oli grupisiseste laenulepingute hilisem vormistamine tavapärane. Laenulepingu nr 31052018-1 aluseks oleva tasaarvestuse kohta ei ole kostja selgeid vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited on puudutanud tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et tegemist oli laenu andmisega, ning kostja arvates võib tegu olla ka Eestivili AS-i või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust sellisele seisukohale asuda. Kostja esile toodud põhjendused selle kohta, kuidas Eestivili AS ja võlgnik kuulusid laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi ja olid mõlemad Rainer Puhki kontrolli all, hageja on loobunud Agritrading SIA-lt omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest, grupisiseseid laenulepinguid vormistati süsteemselt tagantjärele, lepingus kokkulepitud intressimäär ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, võlgniku
4. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda, Rainer Puhk on ise kinnitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes
5. aastal, Rainer Puhk ei ole esitanud pankrotihaldurile küsitud raamatupidamisdokumente ning lepingupoolte ja Rainer Puhki suhtes on alustatud kriminaalasi, ei võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et tegemist ei olnud laenu andmisega. Ülekannete selgitused (välja arvatud 24.01.2019 ülekanne) ning kirjalikud laenulepingud, kuigi need ei ole allkirjastatud laenulepingutes näidatud ajal, kinnitavad, et tegemist oli just laenu andmisega. Arvestades et laenulepingu nr 24012019-1 alusel laenu ülekandmise kohta on esitatud maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud „laenu tagastus“, ei ole nimetatud laenulepingu alusel laenu üleandmine kohtu hinnangul tõendatud. Maakohus luges hageja põhinõude tõendatuks 174 487,20 euro ulatuses (177 487,20 eurot – 3000 eurot). Nimetatud laenulepingu alusel on hageja arvestanud intressi 738 eurot ja viivist 162 eurot. Hageja nõuete arvutuskäigu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega intresside osas on hageja nõue põhjendatud 49 542,10 euro ulatuses (50 280,10 eurot - 738 eurot) ja viivise osas 31 993,50 euro ulatuses (32 155,50 eurot - 162 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud seega 256 022,80 euro ulatuses. 6 Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, mistõttu kuulub tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele teise järjekoha nõudena ehk muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (nõue jääb tunnustamata 1,5% ulatuses), asjaolu et hagi osalisel rahuldamata jätmisel ei arvesta kohus kostja põhjendusi selle kohta, miks kostja hinnangul ei olnud tegemist laenu andmisega, hagi osaline rahuldamata jätmine ei olnud seotud kostja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemustega ning riigilõivu suurus ei sõltunud esitatud nõude suurusest, pidas maakohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1, 169 lg 3 alusel kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kui maakohus oleks hinnanud kostja esitatud asjaolusid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid (hagivastusele lisatud kirjalikud tõendid ja dokumendiekspertiisi akt vaidlusaluste laenulepingute koostamise kohta) objektiivselt, olnuks välistatud hagiavalduse rahuldamine. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ülekannete näol oleks tegu laenu andmisega Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis). Kostja hinnangul võib tegu olla hoopis Eestivili AS või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hagiavalduse lisaks olevatel maksekorraldustel näidatud maksed on ka reaalsuses tehtud. Samas ei ole kostja tõendanud ega selgitanud, millistel muudel alustel väidetavalt siis kandeid teostatud on. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et maakohtu menetluses on kostja vastuväited puudutanud ainult pankrotivõlgnikule tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et tegemist oleks olnud laenu andmisega. Asjaolu, et ülekanded ei ole tegelikult laenud, kinnitab ka asjaolu, et Eestivili AS antud laenud võlgnikule ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Hageja nõudeavalduses näidatud laenulepingud ei tõenda tegelikult pooltevahelist laenusuhet. Ekspertiisiakt kinnitas, et laenulepingud on koostatud üheaegselt.
7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on lahendis õigesti märkinud, et vaidlus puudub selle üle, et kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et Eestivili AS on teinud võlgnikule ülekandeid kokku 148 930 eurot. Nimetatud maksekorralduste ja kannete toimumise üle vaidlus ka puudub. Kostja on küll üritanud väita, et nimetatud maksete näol ei olnud tegemist laenu andmisega, vaid tegu võis olla mingite muude maksetega, kuid maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust asuda sellisele seisukohale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
9. Maakohus kostja vastuväiteid ei kvalifitseerinud ega viidanud, milliste materiaalõiguse normide alusel tuleks üldse kostja vastuväiteid hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kostja vastuväidetest, et tehingute võimaliku tühisuse alusena on kõne all nii TsÜS § 86 lg 1 kui ka TsÜS § 89 lg 1 kohaldamine. Esmalt tuleb hinnata näilikkust ning heade kommete vastasust tuleks hinnata juhul, kui tehing ei ole näilik (st tehing ei saa olla samal ajal heade kommete vastane ja näilik) (vt nt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7090/106, p 12). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata. Kostja saab pankrotimenetluses nõudele vastuväite esitanud võlausaldajana tugineda hageja ja võlgniku (vajadusel ka teiste isikute) vaheliste tehingute näilikkusele, kuigi ei ole võlasuhete pool (Riigikohtu
12. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9790, p 14.1). Avaldatud tahte näilikkust peab tõendama pool, kes tugineb tehingu näilikkusele, st käesoleval juhul kostja (vt lisaks nt Riigikohtu
13. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11 teine lõik). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kostja seisukoht, et hageja peab tõendama, et ülekannete näol oli tegu laenu andmisega Altmonte Kaubandus AS-ile (pankrotis). Praeguses asjas palus hageja tunnustada laenusuhtest tulenevat nõuet. Hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendas hageja kirjalike laenulepingute ja Altmonte Kaubandus AS-ile ülekantud rahasummade kohta esitatud maksekorraldustega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laenulepingutes märgitud rahasummad on pankrotivõlgniku arvele laekunud. Maakohus jõudis tõendeid hinnates põhjendatud järeldusele, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Kostja väitel ei soovinud pooled laenulepingut sõlmida, kuid ei ole tõendanud, milline oli väidetavalt poolte tegelik tahe laenulepingute sõlmimisel ja raha ülekannete tegemisel. Ringkonnakohus möönab, et kostjal on keeruline oma väiteid tõendada. Kostja hinnangul võib tegu olla Eestivili AS-i või kolmanda isiku laenu tagasimaksega, varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Kostja ei täpsustanud esitatud väiteid, ega seda, millised tahteavaldused on tehtud ilma õigusliku tagajärje soovita ja/või millised on tehtud eesmärgiga varjata mõnda muud tehingut. Ebaselge on ka see, kas ja kui, siis millist tehingut lepingupooled kostja arvates varjasid. Kostja esitatud väited ei ole piisavad selleks, et järeldada tehingute näilikust ja tuvastada Eestivili AS-i poolt laenuna ülekantud raha tegelik eesmärk oli muud kui kokku lepiti, sh laenuandja või kolmandate isikute laenude tagasimaksmine. Nii tuleb eeldada, et hagejale loovutatud nõude puhul tehingu poolteks olnud seotud isikud võisid ja soovisid oma õigusi ja kohustusi käsutada nii, nagu seda kajastavad vaidlusalused lepingud.
15. Kostja esitatud asjaoludel võivad hageja nõude aluseks olevad tehingud olla heade kommete vastased (TsÜS § 86 lg 1). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et esile toodud asjaolude alusel on selgusetu Eestivili AS-i ja pankrotivõlgniku vaheliste laenusuhete majanduslik sisu. Samas isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (

§ 396lg 2).

8 Ringkonnakohus märgib, et laenulepingute hilisem vormistamine ei too kaasa nende tühisust, samuti on kontsernisiseselt tehingute tegemine lubatav ning seotud isikud saavad sõlmida kehtivaid tehinguid. Eeltoodut arvestades ei ole kostja väited piisavaks aluseks, et tuvastada hageja nõude aluseks olevate tehingute heade kommetega vastuolu.

1. Kostja viited sellele, et seotud isikud olid pankrotivõlgnikule võlgu, saaks olla alus nõuete esitamiseks võlgnike sh pankrotimenetluses nõude esitanud isikute vastu. Kui tehingud ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, siis annab see aluse pankrotihaldurile kaaluda tagasivõitmise võimalusi.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja taotleb ringkonnakohtus kostjalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 816,67 eurot, millele lisandub käibemaks 163,33 eurot ehk kokku 980 eurot. Hageja esindaja osutas õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, 5 tunni ja 50 minuti ulatuses. Ringkonnakohus loeb hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 980 eurot, sh 163,33 eurot käibemaks. /digitaalselt allkirjastatud/ 9