KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2168 Kohtunik Triin Harak Kohtujurist Kristel Toots Kohtuis

) § 69 lg 3 rikkumise eest

§ 224lg 2 järgi Eero Tinnile karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 600 eurot ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Eero Tinni mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,46+-0,05 mg/l. Mõõtmist teostati mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0033, taatlustunnistuse nr TTRC-23-00004. Eero Tinni rikkus sellega

§ 69

lg 3 nõudeid, millega pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusalune isik on 02.07.2023 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2610,23,002424 määratud lisakaristuse tühistamist. Isik selgitab, et juhtimisõigust on tal töö jaoks vaja. Menetlusalusel isikul pole küll xxx, aga tal on kodus xxx laps, kellega peab aegajalt arstide juures käima. Töö juures üheks ülesandeks on teisi töötajaid tööle viia, teist isikut, kellel oleks juhtimisõigus ei ole. Kahetseb oma tegu südamest ning sai oma veast aru. 01.08.2023 kohtule saadetud e-kirjas märgib Eero Tinni täiendavalt, et selline rikkumine oli tal esmakordne, selliseid asju pole varem juhtunud ega juhtu ka tulevikus. Kui jääb lubadest ilma võib töö kaotada, mille alles sai. See muudab ka trahvi maksmise peaaegu, et võimatuks ja kahe lapse ülalpidamise raskeks. On nõus kasvõi maksimaalse trahviga kui lube ära ei võetaks, kuna siis jääb vähemalt sissetulek alles. Eero Tinni on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
2. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja on 30.06.2023 väärteootsuses selgitanud, millele tuginedes on ta väärteootsuses esitatud järeldustele jõudnud ja jääb seal toodud põhistuse juurde. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik Eero Tinn pani antud teo toime tahtlusega. Isik oma tegevusega seadis ohtu nii iseenda kui ka teiste liiklejate elud asudes juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Alkoholi tarvitatuna mootorsõiduki juhtimine on liiklusseaduse kõige raskem rikkumine. Arvestades isikul tuvastatud alkoholisisalduse määra (0,41 mg/l, mis on sisuliselt 0,82 promilli), pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Tegemist ei ole nn. alkoholi jääknähtudega. Teo toimepanemise ajal kahjuks menetlusalune isik ei mõelnud oma perele, tööülesannete täitmisele ning kaasnevatele võimalikele tagajärgedele. Karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Alkoholijoobes sõidukijuhtide süü tõttu on toimunud üliraskeid inimohvritega liiklusõnnetusi. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka, et menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga, kelle juhistaaži on alles 1 aasta. Selline isik peab olema liikluses väga tähelepanelik ja tundma hästi kehtestatud nõudeid ning ka neid järgima. Kaebaja poolt on kaebuses välja toodud asjaolu, et kodus on xxx laps, keda on aegajalt vaja arsti juurde viia. Kohtuväline menetleja leiab, et antud asjaolu ei too automaatselt 2 kaasa juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebajal on võimalik arsti juurde minekuid planeerida ja selle jaoks siis leida autojuht või pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole, kuivõrd KOV-i üheks kohustuseks on aidata oma elanikke toimetulekul. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsus väärteoasjas 2610,23,002424 karistuse osas on vastavuses väärteo toimepanemise asjaoludega ja mõistetud karistus on vastavuses isiku süüga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et jätta liiklusseaduse § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 järgi määratud karistus muutmata ja kaebus rahuldamata. 01.08.2023 kirjaga on kohtuväline menetleja andnud teada, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik Eero Tinn ja kohtuväline menetleja on kohtule kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses ning VTMS § 120 lg 2 alusel vajadust suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. 6.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 7. 03.06.2023 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis Eero Tinn 03.06.2023 kell 13.25 xxx linnas xxx, liikudes xxx tänava suunas mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 mg/l +/- 0,05 mg /l. Sellega rikkus Eero Tinn

§ 69

lg-t 3 ning pani toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Tunnistaja Rene Lippingu ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli ta koos patrullpolitseinik Karin Kuusiga 03.06.2023 patrullis kui said väljakutse sisuga joobes juht alustas xxx tänavalt sõitu, läksid piirkonda kontrollima. Kella 13.25 ajal märkasid xxx registreerimismärgiga xxx xxx tänaval. Andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, sõiduk peatus xxx juures. Juhi kohal oli Eero Tinn, ik
2. Indikaatorvahendisse puhudes näit 0,47 mg/l kohta. Tunnistas alkoholi tarbimist ja ei osanud väga põhjendada, miks sõitma läks üldse. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,41 mg/l.
3. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 03.06.2023 kell 13.39-13.42 alkoholisisalduseks 0,41 mg/l. Tõenduslik alkomeeter ARAF-0033 Dräger Alcotest 7110 EST on taadeldud 3 ja omab taatlustunnistust nr TTRC-23-
4. Seoses joobe tuvastamisega, kõrvaldati Eero Tinn mootorsõiduki juhtimiselt vastava otsusega.
5. Menetlusalune isik Eero Tinn tunnistab menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et oli enne sõitma asumist ära joonud pool pudelit viina. Sõitu alustas xxx aadressilt. Sõber tahtis väga ühe teise sõbra juurde minna ja tahtis ise sõita. Pärast kahte tundi pinnimist andis järele ja ütles, et läheb ise rooli, kuna sõbral polnud isegi juhtimisõigust. Jõudis sõita ainult ühe tänava edasi siis peatas ta juba politseipatrull. Kahetseb oma tegu ja enam autorooli ei istu kui on tarvitanud alkoholi. Karistuseks soovib rahalist trahvi, kuna juhiluba on tööalaselt vaja.
6. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik tarvitas enne 03.06.2023 sõitma asumist alkoholi. Seejuures kanget alkoholi - ta oli ära joonud pool pudelit viina. Isik andis sõbra kahe tunnisele palumisele järgi ja otsustas rooli istuda. Eero Tinn sõitis xxx maja juurest xxx juurde, kus politsei ta peatas.
7. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17-5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a otsus asjas nr 3-11-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.
10. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja Rene Lippingu ja menetlusaluse isiku ütlustega.
11. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Eero Tinn juhtis 03.06.2023 kell 13.25 xxx linnas xxx tänaval, liikudes xxx tänava suunas, mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti

§ 224lg 2 järgi. 15. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isiku joobeks mõõdeti 0,41 mg/l. Tegemist ei ole küll kriminaalsele joobele lähedase astmega, kuid siiski on see arvestatavalt üle lubatava piiri. Menetlusalune isik kinnitas omapoolsetes ütlustes peale sündmust, et oli enne sõitma minekut ära joonud pool liitrit viina. Seega teadis menetlusalune isik, et ei tohi autorooli istuda. 0,41 mg/l joobeastmes isik, eriti arvestades tema poolt tarvitatud alkoholi liiki ja kogust, pidi aru saama, et tal on joove. Et isik seda mõistis järeldub ka tema ütlustest, mille kohaselt asus ta rooli alles kaaslase survestamise järel, mõistes seega ise sisimas, et ta ei tohiks mootorsõidukit juhtida oma seisundis. Seega teadis Eero Tinn enne sõiduki juhtima asumist, et ta on enne tarvitanud kanget alkoholi ning mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olekus on keelatud, kuid sellest hoolimata otsustas ta siiski rooli asuda. Seega pani isik talle etteheidetava väärteo toime KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. 4

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Eero Tinni väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
3. Aset on leidnud tegu, milles Eero Tinni süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Eero Tinn on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistuse kohaldamisest 20.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 võimaldab kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem antud paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

1. Rahatrahvi menetlusalune isik vaidlustanud ei ole, kuid palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse mõistmise osas ehk siis palub mitte võtta temalt ära juhtimisõigust kolmeks kuuks.
2. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Rahatrahvi keskmine määr on antud rikkumise puhul 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Eero Tinnile määranud rahatrahvi täpselt keskmises määras 150 trahviühikut ning lisaks kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
4. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). 5
5. Eero Tinn tunnistas alkoholi tarbimist. Politseile ta ei osanud põhjendada, miks ta sõitma läks üldse. Ütlustes selgitas ta, et andis järgi sõbra kahe tunnisele pinnimisele ning istus rooli, et sõita ühe teise sõbra juurde. Sõita jõudis ta vaid ühe tänava edasi. Eero Tinn teadis, et ta oli eelnevalt ära joonud pool liitrit viina. Siiski otsustas isik teadlikult seadust rikkuda ning asus autorooli. Eero Tinn on täisealine isik, kes omas juhtimisõigust ja on läbinud juhtimisõiguse saamiseks ka autokooli. Seejuures seda võrdlemisi hiljuti kuivõrd juhtimisstaaži on tal alles 1 aasta. Seega peaks juhtimisõigust omav isik enesele teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav tegevus. Alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust. Eero Tinnil tuvastatud joove oli pisut alla vahemiku keskmise - 0,41 mg/l. Rikkumine on toime pandud xxx linnas ja päevasel ajal, mil tänavatel on liiklemas rohkem sõidukeid ja jalakäijaid kui nt öisel ajal või asulavälistel teedel. Samas ei nähtu materjalidest, et isiku sõidustiil oleks olnud väliselt üheselt tajutavalt kontrollimatu ning isiku ütlustest järelduvalt läbitud vahemaa pigem lühike – Google kaardirakenduse andmetel on vahemaa xxx ja xxx vahel eri marsruute pidi alla 2 kilomeetri
6. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kaebuses. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul isiku süü suurus keskmine.
7. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub üldreeglina õigustus. Menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo näidates oma suhtumist kehtivasse Liiklusseadusesse ning liiklusturvalisusesse. Karistusregistri andmetel puuduvad Eero Tinnil kehtivad karistused. Kaebuses toob Eero Tinn välja, et selline rikkumine on tal esmakordne, ta mõistab, et sai hakkama „lollusega“ ning südamest kahetseb oma tegu. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras summas 600 eurot eelkirjeldatud teo puhul põhjendatud.
8. Isikule, keda ei ole varasemalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on võimalik määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus ei nõustu siinkohal siiski kohtuvälise menetleja otsustusega kohaldada käesoleval juhul lisaks rahatrahvile Eero Tinni suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks.
9. Eero Tinn selgitas kohtule esitatud kaebuses, et tal on vaja juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ning kui ta lubadest ilma jääb võib ta töö kaotada. 15.08.2023 esitas menetlusalune isik kohtule tööandja poolt allkirjastatud tõendi, kus tööandja kinnitab, et Eero Tinnil on hädavajalik omada B-kategooria juhtimisõigust, et täita tööülesandeid. Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-10 p-s 7.3 selgitanud, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest 1 https://www.google.com xxx 6 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega töövaldkonna eripära ei saa muutuda lisakaristuse kohaldamist või määra ülemäära mõjutavaks teguriks, kuid teatud määral saab seda arvestada.
10. Kohtuvälise menetleja hinnangul on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Juhtimisõiguse äravõtmine peabki seadma piiranguid ja sundima isikut tegema ümberkorraldusi.
11. Riigikohus 13.12.
12. a otsuses nr 3-1-1-122-13 p-s 9 öelnud järgmist: „Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. “ Isegi korduvalt rikkumise toime pannud isikutele ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja eeltoodud põhimõtete vastu eksinud, sest lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest.
13. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-122-13 (täpsemalt p-s 11 avaldatu) kohaselt üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.
14. Kohtu hinnangul on antud juhul põhikaristus rahatrahvi näol eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Eero Tinni puhul on tegemist isikuga, kellel puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ning ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks isiku jaoks harjumusliku käitumisega. Isiku sõit enne kui ta politsei poolt tabati oli ütlustest järelduvalt lühiajaline, ta ei rikkunud muid liiklusnõudeid, ega põhjustanud liiklusohtlikku olukorda. Ta tunnistas kohe oma rikkumist ja kahetses tehtut. Seega puuduvad asjaolud, mis viitaksid piisavale tõenäosusele, et menetlusalune isik võib taas samalaadse rikkumise toime panna ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel oleks ilmtingimata vajalik ka lisakaristuse kohaldamine.
15. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-18-17 p 16 kohaselt olukorras, kus

§ 224

lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv (800 eurot) ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületas ka 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise määramisel põhi- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. Hinnates käesoleval juhul menetlusalust isikut 7 iseloomustavaid asjaolusid, sh ühiskonnaohtlikust, on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ka üksnes määratud rahatrahviga. Käesolevas asjas hindab kohus süü suuruse keskmiseks, millisele vastavas määras on talle ka põhikaristusena rahatrahv määratud. Seetõttu ületab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- ja lisakaristus kogumis isiku süü suurust ning kaalukaid eripreventiivseid argumente lisakaristuse kohaldamiseks kohus ei tuvastanud.

1. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Eero Tinni süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määratud põhikaristus keskmises määras ehk 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot. Lisakaristuse kohaldamine aga ületaks kohtu hinnangul süüdistatava süü suurust. Kaalukaid eripreventiivseid argumente lisakaristuse kohaldamiseks ei esine. Seetõttu kohus peab põhjendatuks tühistada lisakaristuse määramise.
2. Siiski peab kohus vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik nii põhikaristusena kui lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahv kui kergemaliigiline karistus on Eero Tinni puhul ammendumas. Kui menetlusalune isik käesolevast karistusest enda jaoks järeldusi ei tee, võib järgmine samalaadne rikkumine tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest tingida suure tõenäosusega ka juhtimisõiguse äravõtmise ning üksiku juhusliku eksimuse arvele isiku käitumist enam panna ei ole võimalik.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Eero Tinni kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja 30.06.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2610,23,002424 mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 8