← Eesti

2-23-119358/7

Obsah (4)§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-119358 Tsi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on AS-i I ja kostja vahel 07.01.2021 sõlmitud leping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 197,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Samuti sõlmisid AS I ja kostja 24.12.2021 väikelaenu lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt. 28.03.2023 ütles AS I lepingud üles. 29.03.2023 loovutas I AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Nõude aluseks on ka P OÜ ja kostja vahel 14.09.2021 sõlmitud leping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 1487,89 eurot; 16.09.2021 sõlmitud leping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot ja 19.09.2021 sõlmitud leping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot. Kostja kohustus laenud tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt. 25.01.2023, 28.01.2023 ja 30.01.2023 ütles P OÜ lepingud üles. 31.01.2023 loovutas P OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (676 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 560 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.