Obsah (7)
§ 477§ 138§ 143§ 144§ 175§ 218§ 1772-18-11131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 17. märts 2023, Narva kohtumaja
) § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
§ 477
lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
§ 138
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
§ 143
lg 1 kohaselt tõlgikulud on asja läbivaatamise kulud.
§ 144
p 1 ja p 2 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud ja menetlusosalise postikulud kohtuväliseks kuluks.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusega menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on jäetud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat
§ 218sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu menetluses oli juulis 2019 summas 110 eurot (lisandub käibemaks) ja edasises menetluses summas 100 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
§ 175lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus.
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18), 190 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Kooskõlas
§ 175lg 1 kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
§ 175
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille 5
(7)2-18-11131 väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Esmalt analüüsib kohus kostja menetluskulusid maakohtu menetluses Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud maakohtu menetluses 13 386,50 eurot. Sellest on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot, tõlkekulu 14 eurot ja ülejäänud on lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et kostja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot osas on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja esitas 11.11.2019 Viru Maakohtule määruskaebuse 23.10.2019 määruse peale ja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus 05.12.2019 määrusega jättis määruskaebuse läbi vaatamata ja hagejal puudub kohustus hüvitada kostjale riigilõivu tasumise kulu. Kohus, tutvunud hageja esindaja menetlustoimingutega, leiab, et vandeadvokaadi poolt teostatud toimingutele kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu. Kuna kostja esindaja on esitanud andmed tehtud tööst kuupõhiliselt ja ei ole lahti kirjutatud igale toimingule kuulunud aega, annab kohus hinnangu ka kuupõhiliselt osas, millega kohus ei nõustu. August 2019. Märgitud ajakulu (12,75 tundi) on ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti. Tema osales kohtuistungil kestusega 2 tundi ja tutvus hageja vastuväitega kohtu tegevusele ja selle kohta tehtud määrusega. Kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks kohtuistungile ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja dokumentidega tutvumiseks kokku 7 tundi. September 2019. Ei ole põhjendatud taotletud menetluskulu protokolli paranduse taotluse eest. Maakohus on seisukohal, et kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole kohtuistungite protokolli parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud ja vajalik
§ 175lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks hüvitama.
Kostja esindaja oli esitanud kohtule kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ja seisukohad hageja esitatud dokumentide suhtes (kokku sisuliselt 5 lehekülge). Kohus leiab põhjendatuks ajaks nende toimingute tegemiseks (hõlmab ka nõupidamised kliendiga ja dokumentidega tutvumine) mitte rohkem kui 7 tundi. Oktoober
- Põhjendatud on üksnes tutvumine kohtumäärusega menetluskulude tagatise osas, mis kohtu hinnangul on oleks 0,5 tunni ulatuses. Protokolli parandamisega seotud menetluskulu on põhjendamatu (põhjendus eespool). Kostja esitatud määruskaebus menetluskulude tagatise osas on jäetud läbi vaatamata, seega puudub hagejal hüvitamiskohustus. Aprill-august
- Täies ulatuses (30,24 tundi) on põhjendamatu. Kostja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks on Tartu Ringkonnakohtu 30.07.2020 määrusega jäetud rahuldamata. Riigikohus 09.11.2020 määrusega ei võtnud määruskaebust menetlusse. Hageja ei pea kandma põhjendamatu taotlusega seotud menetluskulusid. 6
(7)2-18-11131 Aprill
- Kostja esindaja esitas kohtu nõudel seisukoha hageja taotluse suhtes, et on nõus hageja asendamisega. Kohtu hinnangul hageja taotlusega tutvumisele, seisukoha esitamisele ja kohtumäärusega tutvumisele põhjendatuks ajakuluks mitte rohkem, kui 1 tund. Mai
- Kostja esindaja esitas vastuse kohtunõudele seoses tunnistajate ja kostja vande all ärakuulamisega, esitas tunnistajate kontaktandmed ja vastuse hageja 26.05.2021 taotluse osas (sisuliselt 2,5 lehekülge kokku). Muid kirjalikke dokumente ei ole kohtule esitatud. Kohus peab usutavaks, et kostja esindaja on teinud ka ettevalmistustööd seoses kohtuistungi ja tunnistajate ärakuulamisega, kuid sellele ei järgnenud kirjalikke dokumente, tõendamaks tehtud toimingute sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul võis vandeadvokaadil nende toimingute tegemiseks kuuluda mitte rohkem kui 10 tundi. Muud maakohtu menetluses tehtud kostja esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg on kohtu arvates põhjendatud. Kokku kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses on 81,75 tundi. Põhjendatud on dokumendi tõlkimise kulu 14 eurot. Kulude suuruseks on seega kokku 8236,50 (522,50 +7700 + 14) eurot, lisandub käibemaks 1647,30 eurot, seega on kokku 9883,80 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses Põhjendatud on kostja riigilõivu tasumise kulud apellatsioonikaebuse esitamise eest summas 2100 eurot
§ 138lg 2 alusel.
Kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja nendele kuulunud aeg on kohtu arvates põhjendatud taotletud ulatuses 41,75 tundi ja summas 4175 eurot, lisandub käibemaks 835 eurot, s.o kokku 5010 eurot. Seega on kostja menetluskulud apellatsiooni menetluses põhjendatud summas 7110 eurot. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 16 993,80 eurot.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2023 kohtumäärusega. 7
(7)