Obsah (5)

§ 371§ 667§ 133§ 5§ 392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-114653 Tsiviila

§ 371

lg 2 p-i 2 alusel, sest hagis esitatud asjaolusid ja nõudeid ning neis endiselt esinevat ebaselgust arvestades ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus selgitas, et hagimenetlus on võistlev menetlus, mis muuhulgas tähendab seda, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus on pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemise aluseks olevate asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohus ei otsi hagiavaldusele lisatud tõenditest asjaolusid, millega hageja nõuet põhistada. Kohus ei saa ka eeldada, et on olemas asjaolud, millele hageja hagiavalduses ei tugine. Hagiavalduses esitatu põhjal jääb samuti endiselt ebaselgeks, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, s.h kas hageja esitatu põhjal leppisid pooled kokku ka täiendavates töödes, millised tööd kostja tegelikult tegi ja millised kokkulepitud tööd jättis kostja tegemata või tegi puudustega ning kuidas see seondub hagejal tekkinud kahjuga. Hageja on puuduste kõrvaldamisena tasunud kokku riigilõivu summas 385 eurot (tsiviilasja hind jääb vahemikku 2501-3000 eurot). Seega ka muude puuduste mitteesinemisel tuleks hageja viivisenõude menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 10 alusel, s.o hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ja saata see lahendamiseks Jõhvi kohtumajja. Hageja palus taastada täiendava riigilõivu tasumise aeg suurendatud nõudelt. Hageja on nõuded selgelt esitanud, maakohus on neid refereerinud ka määruses. Hagejal ei ole kohustust pöörduda õigusteadmistega isiku poole. Esitatud tõendid tõendavad nõuet. Maakohtu määrus on ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667lg 2 alusel ja saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 5. Esmalt hindab ringkonnakohus, kas maakohus võis jätta hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 10 alusel põhjusel, et sellelt ei ole riigilõivu tasutud.

Täiendatud hagiavalduse taotlusest nähtub, et hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2622 eurot ja seadusjärgse viivise põhinõudelt 851,27 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla ulatuses. Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (

§ 133lg 1).

Põhinõue on 2622 eurot.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja ei nõua sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtuotsuse jõustumisel, vaid nõuab viivist osaliselt põhinõudest (arvestatuna 851,27 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb hagihinna arvestamisel kohaldada

§-i 367.

§-s 367 sätestatud viivis on 95,79 eurot arvestatuna 851,27 eurolt ühe aasta eest. Järelikult on hagihind 2717,79 eurot (2622+95,79), millelt tuleb RLS-i lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 385 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot, ei saa hagi menetlemisest keelduda

§ 371lg 1 p 10 alusel.

6. Iseenesest on õige, et hagimenetlus on võistlev menetlus, mis muuhulgas tähendab seda, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus on pandud pooltele ning et kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid. Samas on hagist selle alus piisavalt arusaadav – pooled sõlmisid töövõtulepingu ja osad tööd olid hageja väitel puudustega, millest tekkis kahju. Seejuures on hagi ese arusaadav – hageja soovib kahjuhüvitise 2622 euro kostjalt väljamõistmist, samuti soovib hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest 851,27 eurolt arvestatuna seadusjärgses määras.

§ 5

lg 1 alusel ei pea hageja nõudma sissenõutavaks muutunud viivist, samuti viivist kogu põhivõlalt. Eeltoodu väljendab dispositiivsuse põhimõtet hagimenetluses. Hagi menetlusse võtmisel ei hinnata tõendeid. Hageja ei pea hagi esitamisel ka tõendeid hagile lisama, kuivõrd ei ole veel teada, kas kostja vaidleb hagile vastu või võtab selle õigeks. Menetlusse võtmisest keeldumisel ei olnud kohtule teada, millised asjaolud vaidluse alla tulevad ning mida on vaja hagejal tõendada. Kohus peab eelmenetluses (

§ 392

lg 1) selgitama välja, mis on vaidluse all ning millega pooled soovivad enda väiteid tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

7.

§ 371

lg 2 p-i 2 alusel võib keelduda hagi menetlemisest üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kuna hageja tugines lepingu rikkumisele, on kahju hüvitamist õiguslikult võimalik nõuda VÕS § 115 lõike 1 alusel. Võttes arvesse eeltoodut, saadab ringkonnakohus hagi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist maakohtus. 8. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3