Obsah (5)

§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2721 Määruse kuupäev 4. jaanuar 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 19. detsembri 2022. a käskkirja nr 11/115

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
3. detsembri
4. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.11., 1.
5. ja 1.
6. tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vanglal puudub õigus kohustada kaebajat põhjendama oma taotlust helistamiseks ja piirata kõneaega kuuekümne minutiga päevas. Samuti ei nõustu kaebaja nõudega, et lühiajalise kokkusaamise taotlus tuleb vanglale esitada vähemalt 8 tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Tartu Vangla
7. detsembri
8. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.11., 1.
9. ja 1.
10. kehtivus. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
11. X esitas
12. detsembril
13. a esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles taotleb keelata vanglal väljastada teda puudutavaid kõneeristusi teistele isikutele, sh juristidele.
14. Tartu Vangla esitas
15. jaanuaril 2023 kohtule vastusena kohtunõudele Tartu Vangla direktori
16. detsembri
17. a käskkirja nr 1-1/115 ja seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Vangla selgitab, et 60-minutiline päevane kõnelimiit rakendus vanglas
18. a oktoobris, kuid vangla kodukorda lisati nimetatud regulatsioon
19. detsembri
20. a käskkirjaga nr 1-1/
21. X ei ole kaebuses nimetatud kodukorra punkte vaidemenetluse korras 3-22-2721 vaidlustanud ning ei ole esitanud ka muid pöördumisi seoses eelnimetatud punktidega. Seetõttu ei ole nimetatud kodukorra punktide vaidlustamine kohtus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta läbi vaatamata. Vanglas ei ole hetkel pooleli ühtegi vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotluses märgitud ulatuses, mistõttu ei ole alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ka enne kohtumenetlust. Lisaks tuleb arvestada, et Xi taotlus keelata väljastada tema telefoni kõneeristusi teistele inimestele jääb väljapoole vaidluse eset. Samuti ei esine sisulisi aluseid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. KOHTU SEISUKOHT
22. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s

2. Tartu Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vangla direktori
3. detsembri
4. a käskkirja nr 1-1/115 punktide 1.11., 1.
5. ja 1.
6. peale vaiet esitanud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seega on kaebaja pöördunud tühistamisnõudega kohtusse ennatlikult. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla direktori
2. detsembri
3. a käskkirja nr 1-1/115 punktide p-de 1.11., 1.
4. ja 1.
5. kehtivuse peatamiseks ning taotluse täienduses palunud lisaks keelata väljastada teda puudutavaid kõneeristusi teistele isikutele. 8.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kaebaja ei ole Tartu Vangla direktori

1. detsembri
2. a käskkirja nr 1-1/115 punktide p-de 1.11., 1.
3. ja 1.
4. peale vaiet esitanud ning kohtumenetluses ei ole esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust, samuti ei ole kaebaja vaidlustanud kõneeristustega seonduvaid toiminguid kaebuses, siis ei toimu taotlusega seoses vaide- ega kohtumenetlust ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et kohtule esitatud materjalid ei kinnita ka sellise olulise kahjuliku tagajärje saabumise ohtu, mis õigustaks kodukorra vastavate punktide kehtivuse peatamist ning toimingu keelamist vaide- või kohtumenetluse ajaks. Igasugune riive, 2 3-22-2721 mis iseenesest annab aluse vaide või kaebuse esitamiseks, ei õigusta veel esialgse õiguskaitse kohaldamist. 9. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3