Obsah (10)

§ 66§ 68§ 657§ 654§ 415§ 3111§ 171§ 175§ 218§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Triin UusenNacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. september 2023 Tsiviilasja number 2-22-8347 Tsiviila

§ 66

kohaselt ei ole juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kooskõlas

§ 68

lg-tes 1 ja 2 sätestatuga oleks kostja pidanud koos kajaga esitama maakohtule ka tähtaja ennistamise taotluse, mida kostja aga kohtule ei esitanud. Kaja tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaja on esitatud peale kaja esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kuna kaja jääb läbi vaatamata, ei ole kostja osalemine kaja menetluses edukas. Kostja ei vaja menetlusabi kaja esitamise eest tasumiseks. Maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada (sh menetlusabi andmata jätmise osas) ja menetluse taastada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige kohtu seisukoht, et käesolev kohtuasi on perspektiivitu. Vaidluse all olev võlg on juba teises tsiviilasjas menetluses (võlgade ümberkujundamise menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3570) ja selles asjas on määratud nõustaja. Kuna võlgade ümberkujundamise protsessis oli käesolev nõue arvestatud juba kinnitatud kavva, siis on hageja eraldi asja algatamisega eksitanud kostjat. Vastaspool oli teadlik võla ümberkujundamise protsessist, mistõttu paralleelne kohtuasja algatamine on ka lubamatu. Maakohus ei ole määruskaebuse esitajale isiklikult dokumente esitanud. Seega esineb menetluse taastamise alus. E-toimiku süsteemi üldised teavitused ei edasta dokumente. Maakohus on rikkunud menetlusnorme. Kostja ei ole isiklikult enda allkirja kuhugi andnud, s.o tähtkirjaga pole saanud. Kohtulahend on ebaõiglane ja ausa õigusmõistmisega vastuolus. Kostjal on keelebarjäär kui ka kohtuvaidlemise kogenematus. Maakohus oleks pidanud kaaluma, kas antud juhtumi korral võisid esineda veel muud kaalukad asjaolud, mis kajas võisid olla märkimata, sh et enne kohtumääruse tegemist oli teises tsiviilasjas kõiki võlanõudeid arvestatud. Kohtul on selgitamiskohustus, määruskaebuse esitajal on õigus olla ära kuulatud. 3 Kuivõrd võlgade ümberkujundamise kavas on teiste võlausaldajate andmed, siis seda ei saa määruskaebuse esitaja vastaspoolele avalikult edastada, kuid kohtule tutvumiseks on see võimalik istungil näidata.
2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu kostjaga, et kohus ei ole isiklikult kostjale dokumente esitanud. Maakohus tuvastas, et tagaseljaotsus on kostjale isiklikult
3. juulil AET-i kaudu kätte toimetanud. Kostja toodud väited ei ole mõjuvaks põhjuseks

mõttes. Hageja ei ole kostjat eksitanud. Hagejat on ümberkujundamisest teavitatud

1. detsembril 2022 e-kirja teel kohtunõude edastamisega tsiviilasjas nr 2-22-
2. Ametlikes Teadaannetes on ümberkujundamise menetlusest teade avaldatud
3. juunil
4. Hageja hagi on esitanud enne ümberkujundamise menetluse algatamise teate avaldamist. Seega ei saanud hageja mitte kuidagi teada, et kostja on esitanud ümberkujundamise kava taotluse kohtule. Mh on kohus
5. juuni 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-22-3570 punktis 8 märkinud, et kohus kaasab menetlusse võlausaldajad ning edastab neile menetlusse võtmise määruse pärast ümberkujundamiskava kohtule esitamist. Hageja on kaasatud tsiviilasja nr 2-22-3570 menetlusse alles
6. detsembrist 2022 e-kirjaga. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 16 lg 3 p 1 alusel võib kohus peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-22-3570 algatamise määrusele
7. juunil 2022 on kohus otsustanud peatada vaid täitemenetlused, mitte aga jooksvad kohtumenetlused. Samuti ei oma käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et asjas on tehtud kohtulahend. Hagejale nähtuvalt on
8. juulil 2022 koostatud ümberkujundamiskavas sees hageja praeguses tsiviilasjas tulenev nõue. Juhul kui kohus 2-22-3570 menetluses ümberkujundamiskava selliselt kinnitab (mida hagejale teada olevalt ei ole käesolevaks ajaks tehtud), siis õiguslik tagajärg kehtib ka käesoleva tsiviilasjast nr 2-22-8347 tuleneva nõude osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

8. Tagaseljaotsuse kättesaamisel oli kostjal võimalik

§ 415lg 2 esimese lause kohaselt 30 päeva jooksul esitada tagaseljaotsuse peale kaja.

Kajas tuleb esitada kas menetluses osalemata jätmist põhjendav mõjuv põhjus

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt või tugineda

§ 415

lg 1 teise lause alustele, mis võimaldavad kaja esitada ilma mõjuva põhjuseta, sh alusel, et isikule ei ole isiklikult kätte toimetatud hagimaterjale.

§ 3111

lõige 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjale on 5. juuli tagalsejaotsus kätte toimetatud elektrooniliselt AET-i vahendusel 29. juulil 2022. Kostja on kaja esitanud 3. septembril 2022. Seega ei ole kostja järginud kaja esitamisel

§ 415

lg 2 esimese lauses sätestatud tähtaega, mille kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. 4 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud koos kajaga tähtaja ennistamise avaldust.

§ 68

lg 2 ei välista õigust esitada tähtaja ennistamise avaldust pärast menetlustoimingu tegemist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus, tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13). Asjas aga ei nähtu, et kostja oleks esitatud kaja tähtaja ennistamise taotluse ka pärast kaja esitamist. Maakohus on seega õiguspäraselt leidnud, et kui kaja ei ole esitatud

§ 415

lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul ning esitatud ei ole tähtaja ennistamise taotlust, tuleb jätta kaja läbi vaatamata. 10. Kuna kaja ei ole esitatud tähtaegselt, ei pea kohus hakkama sisuliselt hindama, kas antud vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega ning kas esineb alus menetluse taastamiseks (

§ 415lõige 1).

Ringkonnakohus peab aga vajalikuks siiski märkida, et määrus hagi menetlusse võtmise kohta ning hagiavaldus koos lisadega on kostjale kohtute infosüsteemi andmetel kätte toimetatud isiklikult

1. juunil 2022 AET-i kaudu, mitte aga
2. juulil 2022 AETi kaudu nagu on ekslikult märkinud maakohus.
3. Kostja esitas koos kajaga maakohtule menetlusabi taotluse. Kuna maakohus on jätnud kaja õiguspäraselt läbi vaatamata, ei ole kostja osalemine kaja menetluses ka edukas ning menetlusabi taotlus tuli jätta rahuldamata.
4. Tsiviilasjas nr 2-22-3570 ei ole võlgade ümberkujundamise kava kinnitatud ega tsiviilasja menetlust peatatud.
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja on maakohtu

1. aprill
2. a määrusega vabastatud riigilõivu 50 euro tasumisest määruskaebuse esitamisel. Ülejäänud riigilõivu osa 20 eurot tasus kostja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hageja esitamiseks määruskaebemenetluses 2 tundi, mis koosneb
3. veebruari 2023 ja
4. veebruari 2023 määruskaebusega tutvumisest, analüüsist ja määruskaebuse koostamisest. Esindaja tunnitasu on 169 eurot. Kokku on hageja kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid kokku 338 eurot, ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Hagejat on määruskaebusmenetluses esindanud OÜ Julianuse Õigusbüroo jurist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja määruskaebusmenetluse õigusabi maht vaidluse olemust arvestades veidi üle paisutatud. Hageja esindaja tunnitasu on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu arvates on hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu määruskaebusmenetluses kokku 1,5 tundi tunnitasuga 169 eurot, kokku 253 eurot 50 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6