← Eesti

3-22-634/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-634 Määruse kuupäev 21. märts 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 25. veebruari 2022. a

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla direktori
  2. veebruari
  3. a käskkirjaga nr 1-1/22 muudeti Tartu Vangla direktori
  4. veebruari
  5. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorda“. Sealhulgas nägi
  6. veebruari
  7. a käskkirja nr 1-1/22 punkt 1.10 ette, et muudetakse kodukorra punkti 7.1.39 kolmandat täpploendit ja see sõnastatakse järgmiselt: „viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks“. Eeltoodu tõi kaasa selle, et kinnipeetavad ei saa vanglas enam kasutada kilekotte ning neile on lubatud paberkotid. Käskkirjas on piirangu kehtestamist põhjendatud sellega, et vangla praktikas on sagenenud kilekottidest keelatud esemete valmistamine (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms) ja isevalmistatud nööre kasutatakse enesevigastuste tekitamiseks, mistõttu on vajalik sätestada sellekohane piirang ning lubada alternatiivvariandina paberkotte.
  8. Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi ka taotleja) esitas
  9. märtsil 2022 Tartu Vanglale vaide (registreeritud vanglas
  10. märtsil 2022 nr-ga 1-11/85-1), milles märgib, et ta ei nõustu Tartu Vangla direktori
  11. veebruari
  12. a käskkirja nr 1-1/22 punktiga 1.
  13. X leiab vaides, et kilekotte ei saa asendada paberkottidega, sest need on liiga nõrgad, lasevad vett sisse ja ei ole kindlad. Kilekottide piirang ei muuda mitte midagi, sest kes tahab endale vigastusi tekitada, teeb seda ikka. Kilekotid on ohutud ja kehtestatud piirang on tarbetu ning tekitab põhjendamatuid ebamugavusi.
  14. Peale vaide esitamist esitas X
  15. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tartu Vangla
  16. veebruari
  17. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 3-22-634 1.10 kehtivuse kuni asja lahendamiseni kohtus. Taotluse kohaselt rikub kilekottide keelamine taotleja õigusi, sest piirang on mõttetu ja tarbetu. Kilekottidega seonduvalt ei ole vanglas olnud julgeolekuprobleeme ning kinnipeetavad saavad enesevigastamiseks kasutatavaid esemeid valmistada ka muudest asjadest. Vaidlusalune piirang ei lahenda probleemi, vaid tekitab taotlejale üksnes ebamugavusi. Taotleja leiab, et ta ei pea kannatama teiste kinnipeetavate tegevuse tõttu. Paberkotid on liiga nõrgad, lasevad vett sisse, ei ole kindlad ega säilita asju. Kilekotid on igapäevased tarbeesemed ja nende sees on vaja hoida näiteks leiba. Samuti kaitsevad kilekotid asju tolmu ja mustuse eest. Vangla kohaldab liiga palju piiranguid julgeoleku kaalutlustel. Kilekottide keelustamine tekitab taotlejale lisamuret ja stressi. Taotlusest nähtub, et vaidlusaluse käskkirja punkti 1.10 kehtivuse peatamist soovib taotleja võimalusel kõikide kinnipeetavate suhtes, et ei tekiks vihavaenu.
  18. Tartu Halduskohtu
  19. märtsi
  20. a määrusega jäeti Xi esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning taotlejale anti taotluse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivus summas 20 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) tähtaeg 3 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Taotluse esitamise eest tasuti seejärel riigilõiv kokku summas 20 eurot.
  21. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
  22. märtsil 2022 kohtule Tartu Vangla
  23. veebruari
  24. a käskkirja nr 1-1/22 ja Tartu Vangla direktori
  25. märtsi
  26. a käskkirja nr 1-1/23 (ilmse ebatäpsuse parandamine käskkirjas nr 1-1/22). Lisaks edastati kohtule taotleja vaie nr 1-11/85-
  27. Vangla teatas, et vaiet ei ole veel lahendatud. See edastatakse lahendamiseks Justiitsministeeriumile
  28. märtsil
  29. KOHTU SEISUKOHT
  30. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

  1. Taotleja soovib praeguses asjas esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
  2. veebruari
  3. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 kehtivuse peatamist kuni asja lahendamiseni kohtus. Arvestades seda, et taotleja on nimetatud käskkirja vaidlustanud vaidemenetluse raames, siis on esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja saab esialgse õiguskaitse taotlust esitades kaitsta üksnes enda huve (st taotlust ei saa esitada teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks).
  4. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. juuni
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  7. Taotleja soovib, et vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajaks peatataks Tartu Vangla
  8. veebruari
  9. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 kehtivus. Nimetatud punkti kehtestamine tõi kaasa selle, et kinnipeetavatele on vanglas kilekotid keelatud. Nende asemel lubatakse kasutada paberkotte. Taotleja viitab taotlust põhjendades sellele, et kilekotid on 2 3-22-634 igapäevased tarbeesemed, tal on neid vaja asjade säilitamiseks/hoiustamiseks ning nende keelustamine tekitab ebamugavusi.
  10. Kohus leiab, et Xi esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kaasnevad talle sellega, kui ta peaks vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse kestel kasutama kilekottide asemel paberkotte. Taotleja viitab vaid sellele, et paberkottide kasutamine tekitab talle ebamugavust, kuid pelgalt ebamugavustunde vältimine ei ole piisav põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Toiduaineid ning muid asju on taotlejal võimalik säilitada ja hoida ka paberkotis, mis analoogselt kilekotiga kaitseb neid ka võimaliku mustuse ja tolmu eest. Paberkotti ei pea asetama vee lähedale ega vette. Selliselt säilitab paberkott oma omadused ega tõmba niiskust sisse. Kohus märgib, et kilekottide keelustamise sisulise õiguspärasuse osas võetakse seisukoht vaidemenetluse või pärast võimaliku kaebuse esitamist, kohtumenetluse raames ning kui taotleja vaie või hilisemalt kohtule esitatav kaebus peaks olema edukas, siis taastub taotleja õigus kasutada vanglas kilekotte. Asja materjalidest ei nähtu, et kilekottide kasutamine oleks taotlejale vältimatult vajalik enne asjas lõpplahendi tegemist. Kohus märgib, et kui taotlejale ei piisa viiest paberkotist, mis on Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.39 kohaselt kinnipeetavale lubatud, siis võimaldab sama kodukorra punkt taotleda vanglalt täiendava koti lubamist või väljastamist.
  11. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna taotlus jääb rahuldamata, siis jäävad taotleja võimalikud menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.