Obsah (7)

§ 263§ 202§ 65§ 121§ 64§ 69§ 75

1-19-3620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019, Narva Kriminaalasja number 1-19-3620 (18233001365) Kohtunik Merit Bobrõšev Koht

§ 263

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav A.O isikukood XXX; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 11.03.2016 Viru Maakohtu otsusega

§ 202

lg 1 järgi rakendades

§ 65

lg 1, § 73 lg 1, 3 sätteid vangistusega 5 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat tõkend – elukohast lahkumise keeld kaitsja osavõtuta Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, § -st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada A.O süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Tunnistada A.O süüdi

§ 121

lg 2 p -de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista A.O-le vangistust.

liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 1 1-19-3620

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohu 11.03.2016 kohtuotsusega mõistetud täielikult ärakandmata karistusega, s.o 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa ) päeva pikkuse vangistusega. Mõista A.O-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada A.O-le mõistetud täielikult kandmata karistus, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust , 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (ü ks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada A.O üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi.

A.O on kohustatud:

1. elama alalises elukohas aadressil xxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi;
8. osalema sotsiaalprogrammis. A.O-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: - toimikus asuv andmekandja, so plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista A.O-lt Eesti Vabariigi kasuks: - sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest 150 (ükssada viiskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab A.O tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja menetluskulude näol kogusummas 960 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700023418 ning selgitus „A.O , 1-19-3620, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-19-3620 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A.O süüdistatakse selles, et ta 14.1 0.2018 kella 16.40 paiku, viibides alkoholijoobes Narvas Kose 3 asuva Narva 2 piiripunkti juures, s.o avalikus kohas, tõukas vasaku käe lahtise peopesaga oma abikaasat E L vastu alalõua piirkonda, mille tõttu E L kukkus selili asfaldile. Sellise tegevusega tekitas A.O oma abikaasale E L füüsilist valu ja kehavigastusi – selja alaosa ja vaagna kontusioon, kriimustused selja alaosas. A.O vägivaldsest käitumisest oma abikaasa E L suhtes oli häiritud piiripunkti juures taksoteenust osutanud taksojuht D Z, aga ka kriminaalmenetluse käigus tuvastamata vanem naisterahvas, kes pöördus abi saamiseks PPA Ida prefektuuri Narva 2 piiripunktis töötava piirivalvuri G M poole, teatades talle, et õues mees peksab naist. Seega A.O rikkus oma käitumisega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sel moel pani A.O toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse A.O selles, tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.06.2015 kohtuotsusele kriminaalkorras karistatud, 14.10.2018.a kella 17.30 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, lõi oma abikaasat E L rusikaga vastu roideid. Sellise tegevusega tekitas A.O oma abikaasale E L füüsilist valu ja kehavigastusi – rindkerekontusioon. Sel moel pani A.O toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas A.O , tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkin vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus A.O süüdimõistmist

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör karistuse mõistmist 9 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. Seejärel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, Viru Maakohtu 11.03.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes A.O-le karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendada 478 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. A.O on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid

§ 75lg 1 p-de 1-6 ja lg 2 p 2, 8 alusel.

A.O-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 3 1-19-3620

1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku ko kkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4