lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav M.J isikukood: XXX; elukoht: xxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxxxxxxxx; töökoht: xxx xxxxxxxx xx; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega
lg 2 p 1, 2 järgi vangitusega 3 aastat ja 27 päeva
alusel 3 aastase katseajaga ning Viru Maakohtu 13.11.2015.a otsusega
lg 2 p 2 järgi 4 aastase vangistusega, neist 11 kuud ja 3 päeva
alusel 1 aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld on kohaldatud 13.02.2019.a. Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.J
2.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui M.J ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Käitumiskontrolli ajal on M.J kohustatud: 1 1-19-4494 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 10.10.2019.a, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 23.11.2017.a kella 17:29 ajal sisenes xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxx x x OÜ töökoja ruumi, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil x OÜ-le kuuluva sülearvuti Lenovo T430 i53320M/4/500W7P, seeria nr 394093 koos musta värvi sülearvutikotiga Targus CN414 14’’ kogumaksumusega 296 eurot, koos sülearvutisse 250 euro eest sisestatud mootorsõidukite diagnostika programmidega. Vargusega tekitas M.J x OÜ-le varalise kahju summas 546 eurot. 2. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdistatav M.J tunnistas, et võttis arvuti luba küsimata kaasa, kuid kannatanu on selle tagasi saanud. Tsiviilhagile vaidleb vastu, sest seade, mis arvutisse osteti, maksis 120 eurot. 2 1-19-4494 Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu
Prokurör palus M.J süüdi tunnistada
ja taotles tema karistamist kuuekuulise vangistusega, mis jätta täielikult täitmisele pööramata kui M.J ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning allub kriminaalhooldusele. Prokurör leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud ning palus kohustada Lauri Koljalit hüvitama tsiviilhagi ning tasuma menetluskulud hiljemalt ühe aasta jooksul. Kannatanu x OÜ (end x OÜ) esindaja jäi tsiviilhagi juurde, kuid M.J-i karistamist vajalikuks ei pidanud. Kaitsja hinnangul näitavad objektiivsed asjaolud seda, et 23.11.2017.a võttis M.J kaasa endisest töökohast sülearvuti koos diagnostikaseadmetega. Ta tegi oma vabast ajast E. L palvel autole diagnostikat, mille eest talle ei makstud ning tal võis tekkida ajend tegutseda omal viisil. Kohtul tuleb kaaluda, kas M.J arvuti tagastas. Kaitsja palub M.J õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. 3. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ning selle pani toime M.J.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Äriregistri väljatrüki kohaselt on kannatanu x OÜ nimi on alates 19.07.2019.a x x OÜ. Osaühingu juhatuse liige RP volitab EL esindama osaühingut kõigis küsimustes, mis puudutavad käesolevat kriminaalasja. / tl 14-19/. EL poolt esitatud süüteoteate kohaselt varastas M.J 23.11.2017.a x OÜ diagnostika arvuti Lenovo ligikaudse väärtusega 500 eurot / tl 20/. Arve- saatelehe nr. MA-L01196893 koopia tõendab, et x OÜ on 28.06.2017.a soetanud arvuti Lenovo koos kotiga maksumusega 296 eurot /tl 21/. Kannatanu esindaja EL kohtuistungil antud ütluste kohaselt soetas osaühing arvuti veoautode diagnostika tegemiseks mõned kuud enne vargust. See osteti spetsiaalselt M.J-ile töö tegemise jaoks. Arvuti osteti Tallinnast M.J-i antud aadressilt, selle eest tasuti sularahas. Siis, kui arvuti kadus, ta enam ettevõttes ei töötanud, kannatanu esindaja vabastas ta töölt paar päeva ennem. M.J läks omal soovil, põhjuseks oli eelnev vargus. Rahalisi probleeme tema ära lahkumisega seoses ei olnud, töötasu sai välja makstud. Arvuti jäi koos lisavarustusega kapi sahtlisse, selle pidi saama järgmine töötaja. Osaühingu territoorium on suletud, kuid sel päeval, kui arvuti kadus tegi M.J kannatanu esindaja palvel tööd. Pärast arvuti kadumist hakkas kannatanu esindaja valvekaameraid vaatama. M.J ütles algul, et tema arvutit ei võtnud, kuid valvekaamerad rääkisid teist juttu. M.J lubas asja korda ajada, et poleks politseisse avaldust vaja, aga ta ei teinud seda. Pärast vargust suhtles kannatanu esindaja M.J-iga paar-kolm korda, proovis leida lahendust, proovis kokkuleppele jõuda. M.J lubas ära klaarida, kuid ta ütles, et arvutit tagasi tuua ei saa. 15ndal detsembril M.J-iga ei kohtunud. x OÜ territooriumi valvekaamera videosalvestisest ja sellele lisatud fototabelist on näha, kuidas 3 1-19-4494 23.11.2017.a kell 17:28:33 siseneb hoone kõrvalruumi isik, kes lahkub kõrvalruumist kell 17:28:54 paremas käes sülearvuti kott /tl 23-31/. Kogumis kannatanu esindaja ütlusega tõendab eeltoodu, et M.J võttis 23.11.2017.a ajal osaühingu hoonest sülearvuti. Kohtuistungil tunnistas ka süüdistatav ise arvuti võtmist. M.J selgitas kohtuistungil, et 2017.a novembris, puhkuselt tulles süüdistas EL teda varguses, mida ei toimunud, ning ta lahkus töölt omal soovil. Kaks päeva hiljem sai ta teise firmasse tööle, kui EL helistas ja kutsus ühe masina viga parandama. Läks sinna, võttis mootori lahti, sisuliselt tegi haltuuraotsa. Kui oli töö ära teinud küsis selle päeva eest raha. EL vastas, et see raha läks juba Tallinnasse ära. Mingil hetkel võttis kaasa selle arvuti sealt ruumidest ja lahkus. Seda võis teha sellepärast, et päevaraha ei makstud. Ennem arvuti tagastamist suhtlesid sõnumite ja telefoni teel. Ei mäleta, kas 15ndal detsembril helistas temale Evõi tema E. Kokkusaamiseks oli valitud mingi ristmik, miks ta ei läinud E maja juurde ei tea, võib-olla sellepärast, et E maja vastas on garaaž ja seal kaamerad. Arvuti tagastamise kohta mingit paberit ei vormistatud. Selgitab, et arvuti osteti Tallinnast, kuid diagnostikaseade koos paigaldusega maksis 120 eurot. Tema edastas info E, kes tegeles asjaga edasi. See isik, kes neid asju müüs, elas Viljandis. Seadme eest maksti sularaha, selle kohta ei ole ühtegi paberit, neid müüakse internetis osta.ee keskkonnas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest ei nähtu suhtlust M.J-i kasutuses oleva abonentnumbri ja EL kasutuses oleva abonentnumbri vahel 15.12.2017.a või vahetult enne seda, lükkab ümber süüdistatava väite, et ta suhtles EL 15ndal detsembril enne kohtumist sõnumite ja telefoni teel ning kinnitab EL ütlusi, et nimetatud kuupäeval mingit kohtumist ja arvuti tagastamist ei toimunud. /tl 32 /. Kohus leiab, et vaidluseta on tõendatud see, et M.J võttis 23.11.2017.a kannatanu töökoja ruumist kaasa sülearvuti Lenovo, millesse oli sisestatud mootorsõidukite diagnostika programmid, koos musta värvi sülearvutikotiga. Kõnealune arvuti kuulus x OÜ-le, seega oli arvuti M.J-i jaoks võõras vallasasi. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et M.J võttis sülearvuti selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. M.J põhjendas arvuti võtmist sellega, et nn haltuura eest ei makstud päevaraha, mis viitab otseselt sellele, et süüdistatava eesmärk oli arvuti omastamine. Kohtul puudub vähimgi alus kahelda kannatanu esindaja ütlustes selle kohta, et sülearvutit ei ole tagastatud, seega on M.J selle enda kasuks pööranud. Eelnevaga on tõendatud kuriteo objektiivsete tunnuste esinemine M.J-i tegevuses, samuti ka subjektiivse koosseisu tunnused. Ta võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja pani teo toime kavatsetult, tema eesmärgiks oli sülearvuti ebaseaduslikult enda valdusesse saada, mille süüdistatav ka teoks tegi. M.Jegevus on õigesti
Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritav vargus on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 4 1-19-4494 Süüdistusaktis sisalduvatest andmetest nähtub, et M.J omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, mis on jäetud tingimisi kohaldamata. Temale mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning hoidnud M.J-ilt uue kuriteo toimepanemisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ei kanna endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et kuritegude toimepanemise jätkamine võib päädida kergeima karistusega. M.J-i poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmisest väiksemaks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokurör ettepanekuga selles, et lühiajalise vangistusega on karistuse eesmärke võimalik saavutada ning mõistab M.J-ile karistuseks kuus kuud vangistust. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning kohus peab võimalikuks M.J-i karistamist lühiajalise vangistusega nõustub kohus prokuröriga kas selles, et M.J-i võib karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Kuna M.J pani uue kuriteo toime kehtivate kriminaalkaristuste ajal tuleb ta allutada käitumiskontrollile, et kriminaalhooldusega toetada tema õiguskuulekat käitumist. 5. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 38 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning tsiviilhagis ei ole vaja korrata süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid. Tsiviilhagil peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega ning ta peab olema suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Käesolevas kriminaalasja esitatud tsiviilhagi vastab eeltoodud nõudele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. M.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Oma õigusvastase käitumisega tekitas M.J varalise kahju. Kannatanule kahju tekkimine ja M.J-i poolt kahju tekitamine nähtub kohtuotsuse p-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.