Väärteoasi nr.4-22-644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-644 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov, Raivo Seppo Kohtuasi J.E’e (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-22-644 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi 10.02.2022 otsus väärteoasjas nr. 2317,22,
- Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.
- a, 07.06.
- a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja J.E kaitsja Janar Urres kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindajad Katrin Vizel, Roman Rubinov RESOLUTSIOON Jätta J.E’e kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi 10.02.2022 otsus väärteoasjas nr. 2317,22,000573 muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja Janar Urres’e taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 912 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 09.09.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo uurija Katerina Voronova koostas 21.01.2022.a. väärteoprotokolli AB 1614973 J.E’ele selle eest, et tema, 21.01.2022.a. kella 18:53 ajal Harjumaal, Tallinnas, Endla 45, Kaupluses Biomarket, viibis sisetingimustes kaubandusettevõttes ja ei kandnud maski ja isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Nimetatud tegevusega rikkus J.E väärteoprotokolli kohaselt NETS § 28 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p 8, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NETS § 462 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Mari Kaljuste karistas J.E ’t väärteoasjas nr. 2317,22,000573 10.02.2022.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 462 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus t täies ulatuses. Kaebuses on kokkuvõtlikult märgitud, et maskikandmise kohustus on objektiivselt põhjendamatu, Vabariigi Valitsuse korralduse nr. 305 rikkumise korral kohustub Terviseamet/PPA rakendama haldussunnivahendeid, mitte alustama süüteomenetlust. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu, ka taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. Ka on kaebuses märgitud, et käesoleval juhul olnuks põhjendatud menetluse lõpetamine vähemalt otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et olukorras, mis maskikandmist saadab, ei ole põhjendatud reageerida maskikandmisele süüteomenetluse kaudu. Kaitsja hinnangul ei ole teadusuuringud jõudnud nii kaugele, et üheselt oleks tuvastatud, et mis on maskikandmise tagajärjed, kui palju see takistab viiruse levikut, millised on ohud pikkadele maskikandmiste perioodidele. Kaitsja märkis, et Vabariigi Valitsus korraldust nr 305 välja andes on andnud juhise, et korralduse rikkumisel tuleb reageerida haldusmenetluse raames ning haldusmenetlus annab võimaluse erinevate sunnimeetmete raames korraldus tagada. Kaitsja hinnangul ei olnud kaebuse esitaja jaoks ettenähtav, et maski mittekandmisel karistatakse teda väärteo korras, vaid talle sai ja pidi nähtav olema, et teda karistatakse haldusmenetluses raames ning see haakub ultima ratio-ga, ehk karistamine sellise teo eest ei olnud vältimatult vajalik. Kaitsja palus kaebuse rahuldada ning menetluskulud palus välja mõista Eesti Vabariigilt kaebuse esitaja kasuks. Kaebuse esitaja märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et ta läks poodi mahla ostma, mil ta peatasid 2 politseinikku, kes ütlesid, et peab maski kandma, konkreetse intsidendi puhul ta maski ei kandnud. Ka märkis, et ta ei teadnud, et maski mittekandmine on karistatav. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritava väärteo, see on tõendatud tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlustega, vormikaamera salvestusega. Ka märkis, et NETS näeb ette võimaluse rakendada rahalist karistust. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. 2 Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja J.E, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistaja A. P. Tulenevalt -d 1-3 ka kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust, täiendust lisadega /kohtutoimik tl 3-5, 20-22, 32, 92, 93-
- - kuludokumente /kohtutoimik tl 112-113, 144-146/. - kohtuvälise menetleja 10.02.2022.a. otsust väärteoasjas 2317,22,000573 /väärteotoimik lk 1-3; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 4/; - vastulauset /väärteotoimik lk 5/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 8/; Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist sündmuse kohta. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üldmenetluse otsus vaidlustati täies ulatuses. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis 21.01.2022 a. kella 18:53 ajal Harjumaal, Tallinnas, Endla 45 Biomarketi kaupluses ja isikul puudus kaitsemask. Seda kaebuse esitaja ka ei eita (tl 122). Antud asjaolu nähtus samuti kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt ja kaebuse esitaja enda ja ka tunnistaja A. P. ütlustest. Ka leidis kohtus eelnimetatud tõendite alusel tuvastamist, et tegemist oli Kristiine kaubanduskeskuses asuva kauplusega. Kaebuse esitaja väite sisu seisnes selles, et ta jah ei kandnud maski, kuid ta ei teadnud, et maski kandmine oli avalikes kohtades kohustuslik. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Kohus ei pea sellist väidet eluliselt usutavaks, et kaebuse esitaja ei teadnud, et avalikes kohtades oli maski kandmine kohustuslik, arvestades sel perioodil Eesti Vabariigis tehtud teavitustöö ulatust, samuti arvestades asjaolu, et tunnistaja A. P. selgitas, et Kristiine kaubanduskeskuses, kus antud kauplus asus, kõlarite kaudu pidevalt teavitati vastavast kohustusest ostjaid, ka väitis tunnistaja, et kaubanduskeskuse ukse juures jagas turvamees tasuta maske (tl 148), samuti selgitas tunnistaja, et kaupluse uksel oli silt maski 3 kandmise kohustuslikkusest, milline väide riimub ka kohtus vaadeldud videosalvestiselt nähtuvaga (silt uksel nähtav). Tunnistaja A. P.’i ütlustes puudub alus kahelda, kuna need riimuvad videosalvestisega ja ei ole tuvastatud, et ta oleks omanud kaebuse esitaja suhtes vihavaenu või oleks esinenud muid tema objektiivsust pärssivaid asjaolusid. Kohus peab tõendatuks asjaolu, et kaebuse esitaja oli teadlik maski kandmise kohustusest, seda teatud mõttes lisaks eeltoodule kinnitab ka kaebuse esitaja enda väide selle kohta, et mask oli tal siiski kaupluses kaasas, kuigi taskus. Ka märgib kohus, et kaebuse esitaja otsis erinevaid ennast õigustavaid argumente, millised olid aga vastuolulised. Nii väitis kaebuse esitaja kohtus, et ta ei teadnud, et mask oli sel ajal kohustuslik avalikes kohtades, et ta pikalt ei jälginud uudiseid. Kohus märgib, et videosalvestiselt nähtuvalt kaebuses esitaja kaupluses märkis, et ,,…just lugesin täna lugesin uudiseid…“. Ka märkis ta kohtus, et oli teadlik, et nakatunute arv läks kogu aeg üles (tl 123), ka märkis ta, et „…kuskil ikka hakkab kõrva, raadiost või nii“, järelikult ei saa väita, et isik asus infosulus või oli erak. Tunnistaja A. P.’i ütlusest nähtus ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei esitanud arstitõendit, mille kohaselt oleks tema tervislikust seisnudist olenevalt maski kandmine välistatud ja selle olemasolu ei väitnud ka kaebuse esitaja. Seega puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et isik oleks olnud vabastatud maski kandmisest tervislikel põhjustel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on eelrefereeritud tõenditega kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine J.E ’e poolt. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 21.01.2022.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 4). Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et väärteo toimepanemine J.E’e poolt toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. NETS § 28 lg 6 annab võimaluse Vabariigi Valitsusel oma korraldusega kehtestada meetmed ja piirangud, kui nende kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, millise alusel ka Vabariigi Valitsus võttis vastu 23.08.2021.a korralduse nr. 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
- augusti
- a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ p 10 alapunkt 8 kohaselt oli väärteo toimepanemise ajal sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal lubatud klientidel viibida mh, kui olid täidetud korralduse p-des 7-81 ja 9 sätestatud nõuded ning korralduse p 8 kohaselt oli avalikus siseruumis isikul kohustus kanda kaitsemaski. Piirangut ei kohaldatud kui isik oli alla 12- aastane või kaitsemaski kandmine ei olnud tervislikel põhjusel võimalik ning isik esitas nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja (p 81 ap-d 1, 2). Seega oli kaitsemaski kandmise kohustus seaduslik. Kaitsja targutused teemal, kas teaduslikud uuringud ikka tõendavad kaitsemaski tõhusust, ei ole asjakohased (kaebuse lk 2, tl 4). Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 rakendussätetes on piisava põhjalikkusega selgitatud meetmete rakendamise vajadust ja seda, et puudub igasugune kahtlus selles, et tervise kaitsmisel olid antud meetmed põhistatud. Kaitsja märkis, et poleks pidanud kohaldama süüteomenetlust, vaid oleks pidanud rakendama haldussunnivahendeid. Kohus märgib, et NETS § 462 lg 1 andis võimaluse nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, seega oli rahatrahvi kohaldamine õigustatud. Ka selgitas tunnistaja A. P., et kaebuse esitajale selgitati sündmuskohal trahvi tegemise õigust ja ta ka nõustus trahviga, kui see oleks olnud 12 eurot, seega mõistis kaebuse esitaja trahvimise õigust. 4 J.E ’e poolt toime pandud rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi. Kohus asub seisukohale, et J.E’e poolt NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Asjaolu, et isik keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli oli tema vaba valik. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. NETS § 28 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p 8 rikkumised on väärteprotokollis- ja otsuses õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi. Ka puuduvad väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus NETS § 28 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korraldus e nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteona vastavalt NETS § 462 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kumbagi nimetatud asjaolu. Isik ei saanud aru oma teo keelatusest, õigustas enda teguviisi ja sellised rikkumisel sel ajaperioodil oli laialdased ja teiste isikute tervist ohustavad. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et NETS § 462 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus keskmisest madalamas määras (30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot), leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. J.E ’e kaitsja Janar Urres on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 912 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23, § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1; § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 5