← Eesti

2-21-10886/59

Obsah (8)§ 134§ 135§ 171§ 179§ 123§ 116§ 124§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10886 Kohtuas

) § 123 lg-st 1 tulenevalt lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lapse parimate huvide väljaselgitamisel tuleb hinnata lapse kõiki huvisid ning hinnata kogumis, mis on lapse jaoks konkreetsel juhul parim lahendus. Kahtlemata on lapse huvides olla oma vanemate seltsis, kuid keskkond, kus laps kasvab, peab olema lapse jaoks turvaline ja tema arengut toetav. Vanemal on kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda. Lapsevanemad peavad teostama oma vanemlikke õigusi lapse parimaid huve 3

(21)2-21-10886 silmas pidades. Kui vanem seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu lapse elu ja tervise, on lapse paremates huvides olla vanemast eraldatud ning sellisel juhul on alust võtta vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Kohus võib

§ 134

alusel kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid.

§ 135

lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. 3.

  1. Kohus kuulas
  2. oktoobril 2022 telefoni teel ära avaldaja esindaja, kes kinnitas, et vanem laps elab asenduskodus ja asus PPP õppima audiovisuaalmeedia erialal. Lapsel on võimalus oma ema külastada, aga ta eelistab kohtuda emaga avalikes kohtades ning ei ole väljendanud soovi tagasi ema juurde elama minna. 3.
  3. Kohus kuulas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus telefoni teel ära vanema lapse, kes ei eitanud, et laste emal oli tema ja venna kasvatamisega probleeme, aga ta püüdis kohtu ees vähendada probleemi olemust ja suurust. Vanem laps muretses oma väiksema venna pärast ja soovis, et vend saaks vajalikku ravi ja teenuseid, ning oli valmis neid ema asemel organiseerima ja taotlema. 3.
  4. Avaldaja esindajalt saadud informatsiooni kohaselt elab ka noorem laps asenduskodu teenusel. Tema tervislik seisund on paranenud, sest asenduskodus ei anta talle neid (piimavalku sisaldavaid) toiduaineid, mis tekitasid tal seedimisprobleeme ja kõhulahtisust. Lasteaiast saadud info kohaselt olevat mõnel korral siiski püksi roojamise probleemi esinenud, kui noorem laps tuli oma ema juurest. See tõendab, et ema ei suuda siiani valida lapsele õiget toitu. Ema on seni kokkulepetest kinni pidanud ja lastekaitsega koostööd teinud, kuigi ta on bravuuritsenud ja piire kombanud. 3.
  5. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud võtta laste emalt hooldusõigus tervikuna ära. 3.5.
  6. Kohtule esitatust nähtuvalt ei ole laste ema täiel määral ja vastutustundlikult täitnud vanema kohustusi oma laste ees. Avaldaja
  7. juuli
  8. a ja
  9. veebruari
  10. a avaldustes ning nende lisades toodu tõendavad, et laste ema ei ole laste eest tavapärasel määral hoolitsenud, ohustades lapsi oma tegevuse või tegevusetusega. Laste emal on tõenäoliselt alkoholisõltuvuse probleemid ning võimetus või oskamatus täita vanema kohustusi. Ema keeldub enda ja laste probleeme tunnistamast või vähendab neid, keeldub pakutud abist, valetab sotsiaaltöötajatele ning ei täida spetsialistide soovitusi laste ravi ja terviseküsimuste kohta. Ema soovimatus tegeleda laste terviseprobleemidega tekitab lastele täiendavaid terviseprobleeme ning takistab nende normaalset füüsilist ja vaimset arengut. Tallinna linn on pakkunud laste emale korduvalt abi, et aidata tal probleemidest üle saada ja vanemaoskusi õppida, kuid laste ema ei ole pakutud võimalusi kasutanud. 3.5.
  11. Maakohus ei pidanud usutavaks laste ema avaldatut, et sotsiaaltöötajad teda sõimavad ja halvasti kohtlevad. Menetluses esitatust ei saa järeldada, et kohalik omavalitsus ei sooviks lapsi ja nende ema aidata. Perele on pakutud mitmeid teenuseid, mis peaks aitama perel iseseisvalt toime tulla. Kahjuks ei ole pakutud abi laste ema tegevusetuse tõttu efektiivseks osutunud, mistõttu peab kohaldama laste ema õigusi kõige enam piiravat meedet. 4

(21)2-21-10886 3.5.
  1. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole ema käitumisest (laste terviseprobleemide tähelepanuta jätmine või nende ravimisega viivitamine, kooli omaosalustasu mittemaksmine, koostöö mittetegemine sotsiaaltöötajatega või erialaspetsialistidega, lastele sobiva elukeskkonna mitteloomine) tulenevalt võimalik ära hoida laste huvide edasist kahjustamist. Kohtu hinnangul ei ole ema võimeline võimaldama poegadele igapäevast hoolitsust ning stabiilsust elukorralduses ega otsustama nii enda kui ka lastega seonduvaid küsimusi, mis tagaksid laste heaolu, turvalisuse ja tervise. Sisuliselt on lapsed ema poolt hooletusse jäetud. Laste vanemliku hoolitsuseta jätmine ohustab laste kehalist ja vaimset heaolu. Seega esineb reaalne ohtu laste huvidele ning see tingib vajaduse võtta laste emalt hooldusõigus ära. Kohus ei pea õigeks, et põhikooli lõpuklassis õppiv laps peab muretsema oma väikevenna heaolu pärast ning võtma endale vanema rolli seetõttu, et lapse vanem ei suuda oma kohustusi täita ja keeldub talle pakutud abi kasutamisest. 3.5.
  2. Maakohus möönis, et lapsevanema hooldusõiguse äravõtmine piirab vanema õigusi, kuid arvestades avalduses ja selle lisades toodut ning ema suutmatust täita nõuetekohaselt vanemakohustusi, ei saaks teiste, vanema õigusi vähem piiravate abinõude abil kõrvaldada ohtu lapse heaolule, tervisele ja turvalisusele. Mitmed varasemad abinõud ei ole positiivset tulemust toonud. Sellest saab järeldada, et toetavate abinõude rakendamisest ei piisa vanemast lähtuva ohu ärahoidmiseks lastele. Avalduses toodud asjaolud ning neid kinnitavad dokumentaalsed tõendid näitavad, et laste heaolu on olnud ohustatud väga pikka aega ning olukorra muutumine paremuse poole ei ole usutav. Laste ema väited selle kohta, et ta pöördub abi saamiseks vajalikesse asutustesse ning on valmis muutma oma käitumist ja elustiili, on paljasõnalised. Lapsed peavad olema hoitud, hooldatud ja järelevalve all igas vastutustundlikus peres ning laste arengut ei saa panna pausile seniks, kuni vanem end kokku võtab ja vastutustundliku vanemana käituma hakkab. 3.5.
  3. Kohtu hinnangul on seega praeguse menetluse ning lastekaitse- ja sotsiaalametnike poolt perega läbi viidud menetluse käigus leidnud kinnitust, et emal puuduvad vanemlikud ressursid mõista laste vajadusi ja oma kohustusi laste vajaduste tagamisel ning laste eest hoolitsemisel ja vanemliku vastutuse võtmisel. Vanema tahe oma laste eest hoolitseda on pigem deklaratiivne, sest tahet väljendavad teod on kas liiga vähesed või tehtud liiga hilja. Lapsed on olnud pidevas emotsionaalses, vaimses ja füüsilises hooletuses. Ema on oma käitumisega hooldusõigust ilmselgelt kuritarvitanud. Vanema hooldusõiguse äravõtmata jätmisel satuksid lapsed tagasi keskkonda, kus puudub arusaam nende (eri) vajadustest, puudub õppimist ja arengut toetav taristu ning üks laps peab võtma endale rolli, mida tegelikult peaks kandma tema vanem. 3.5.
  4. Eeltoodu kogumis tõendab, et laste eest ei ole tavapärasel määral hoolitsetud. Kohus ei pidanud laste huvidega kooskõlas olevaks nende tagasisaatmist nende bioloogilise ema juurde. Vanema võimetus nõuetekohaselt laste eest hoolitseda võib laste suhtes kaasa tuua negatiivse tagajärje, mis võib lapsi negatiivselt mõjutada terve edasise elu, nagu tõendab noorema lapse bronhiidi ravimata jätmisega seotud kõnepuue ja toiduallergiast tulenevad seedimisprobleemid. Seega puuduvad eeldused lapse ema hooldusõiguse piiramiseks selle äravõtmisest vähemäärmuslikul viisil. Konkreetsel juhul on laste huvidega kooskõlas lastele eestkostja määramine ning lastele normaalse arengu- ja kasvukeskkonna tagamine, et lastest kasvaksid täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. 3.5.
  5. Lähtudes eeltoodust pidas kohus põhjendatuks laste emalt noorema lapse ja vanema lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võtta. 3.
  6. Laste emalt hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub lastel seaduslik esindaja.

§ 171

lg 1 kohaselt määratakse alaealistele eestkostja, kui lapse esindusõigust ei ole kummalgi vanemal. Kohus leidis, et nii nooremale lapsele kui ka vanemale lapsele tuleb määrata 5

(21)2-21-10886 eestkostja. Maakohus viitas

§ 179lg-le 1, §-le 172 ning § 174 lg-tele 1–4.

Maakohtu hinnangul ei ole laste vanaema C võimeline nõuetekohaselt täitma eestkostja kohustusi. Teisi füüsilisi isikuid, kes võiks olla laste eestkostjaks, kohtule teada ei olnud. Seetõttu tuli noorema lapse ja vanema lapse eestkostjaks määrata kuni nende täisealiseks saamiseni Tallinna linn. 3.

  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  2. Vanem laps esitas talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. 4.
  3. Vanem laps ei ole nõus sellega, et tema eeskostjaks jääb Tallinna linn ja tema emalt võetakse hooldusõigus täies ulatuses ära. Vanem laps soovib kasvada oma kodus. Kohus leidis ebaõigesti, et vanema lapse perest eraldamine ja emalt hooldusõiguse äravõtmine vastab lapse huvidele. Vanema lapse hinnangul on lastekaitse tema ja tema venna perest eraldamisega üle reageerinud. 4.
  4. Vanema lapse hinnangul on tema bioloogilises peres kõik normaalne ja pereliikmete omavahelised suhted on head. Vanemale lapsele jääb arusaamatuks, milles lastekaitse nende pere süüdistab ja miks peret kiusatakse. Vanem laps ei usalda lastekaitsetöötajaid. Kõik avalduses ja kohtumääruses toodud väited vanema lapse koduse olukorra kohta põhinevad Tallinna linna lastekaitsetöötajate väidetel. Emal on lastekaitsega konfliktid, mis ei ole tingitud ema tegevusest. 4.
  5. Vaidlustatud kohtulahend on üldsõnaline, kohus ei ole kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ega arvestanud lapse tahet. Kohus ei ole analüüsinud laste ema suutlikkust hooldusõigust teostada vanema lapse seisukohast ega põhjendanud, milles seisnevad laste emale

§ 134lg 1 järgi tehtavad etteheited vanema lapse osas.

4.

  1. Lapsel on õigus kasvada oma vanemate juures. Vanem laps on 16-aastane ja ta on väljendanud selget tahet elada oma kodus koos oma emaga. Vanem laps soovib oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Ta on korduvalt väljendanud lastekaitsele, kohtule ja oma esindajale, et soovib tagasi koju. 4.
  2. Vanema lapse hinnangul ei ole kohus hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti, millest tulenevalt jõudis kohus ebaõige lahendini. Vanem laps ei ole peres kasvades ohus. Pere kodune olukord ja probleemid ei olnud sedavõrd tõsised, et vanema lapse eraldamine oleks põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas. Kohus leidis ekslikult, et ema ei tule vanema lapse hooldamisega toime. Vanem laps on 16-aastane ja temavanune nooruk ei vaja enam ema erilist tähelepanu ja toetust. Ema suudab pakkuda lapsele vajalikku kasvukeskkonda. Praeguses asjas võiks pigem kohaldada perekonda toetavaid abinõusid. Vanema lapse peamine huvi on hariduse omandamise jätkamine ja iseseisva toimetuleku soodustamine, säilitades selle juures emotsionaalse sideme ning suhtluse oma venna ja emaga. Lapse parimad huvid ei eelda seda, et emalt tuleks vanema lapse hooldusõigus täies mahus ära võtta.
  3. Ema määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
  4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 6.
  5. Avaldaja hinnangul oli avalduse rahuldamine laste huvide kaitseks vajalik. Laste ema ei ole täitnud täiel määral ja vastutustundlikult oma vanema kohustusi. Ta on seadnud esikohale 6

(21)2-21-10886 oma isiklikud huvid, soovid ja tegemised ning vaatamata avaldaja pakutud igakülgsele toele, abile ja nõustamisele pole ta suutnud tagada lastele nõuetekohast hooldust, turvalist kasvukeskkonda ning taganud laste koolikohustuse täitmist ja vajalikku ravi. 6.
  1. Laste ema tõi
  2. juunil 2022 toimunud telefonivestluses välja, et ta ei võimalda teha kodukülastust perekonna elamistingimustega tutvumiseks aadressil SSS, Tallinn, kuna tegemist on tema ema korteriga. Lapsevanem tõi välja, et ta ei ole teadlik vanema lapse edasiste õpingutega seonduvast ning tal puudub plaan lapse tuleviku osas. Ema rääkis, et on keskendunud noorema lapse hooldusõiguse tagasisaamisele ning vanem laps peab nüüd iseseisvalt toime tulema. Emal puudus teadmine ja soov toetada last hariduse omandamise jätkamisel. Kuna ema ei ole võimaldanud eestkosteasutusel oma elamistingimustega tutvuda, ei ole lastekaitsetöötajatel olnud võimalik veenduda, kas perekonna elamistingimused on ka tegelikult paranenud. 6.
  3. Avaldaja paigutas lapsed
  4. juulil 2022 asendushooldusteenusele Tallinna Lastekodu HHH üksusesse. Lapsed elavad asenduskodus ühes peremajas. Emal on võimaldatud lapsi regulaarselt külastada vanema ja lapse kiindumussuhte säilitamiseks. 6.
  5. Vanem laps alustas 2022/
  6. õppeaastal õpinguid PPP visuaalmeedia erialal. Vanem laps käib regulaarselt koolis ja kohtub koolipäeva järgselt pidevalt emaga. Eestkosteasutus ega asendushooldusteenuse pakkuja Tallinna Lastekodu ei ole piiranud vanema lapse ja ema kohtumisi ega seadnud nende suhtlemisele muid takistusi. Eestkosteasutusele teadaolevalt ei ole vanem laps väljendanud tahet ema kodu külastada ega lahkunud omal soovil asendushooldusteenuselt. 6.
  7. Avaldaja lastekaitsetöötajad külastasid
  8. septembril 2022 vanemat last, kes vestles nendega edasisest elukorraldusest ja väljendas pahameelt asenduskodus kehtivate reeglite ja pakutava toidu üle. Lastekaitsetöötaja vestles
  9. novembril 2022 Tallinna Lastekodu HHH maja perevanemaga, kelle hinnangul on lapsed asenduskodus kohanenud. Vanem laps väljendab küll jätkuvalt rahulolematust mõne reegli ja pakutava toidu üle, kuid on muutunud avatumaks ja leplikumaks. 6.
  10. Avaldaja leiab eelneva põhjal, et asjaolud, mis tingisid avalduse esitamise laste emalt hooldusõiguse äravõtmiseks, ei ole ära langenud. Laste ema ei ole astunud samme laste heaolu ja õiguste tagamiseks. Samuti keeldub laste ema endiselt koostööst lastekaitsetöötajatega.
  11. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  12. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik kuulas vanema lapse isiklikult ära
  13. märtsil 2023 Tallinna Lastekodu HHH perekodus aadressiga HHH. Vanema lapse sõnul on perekodus üksluine, aga muidu pole hullu. Ta õpib PPP visuaalmeedia erialal. Enne seda käis viis aastat YYYs, kuid sealne ühiselamuelu viskas tal üle ja soovis tulla Tallinna. Praeguse kooli ja erialaga on vanem laps rahul. Tegemist on kutseõppeasutusega, kus kolmanda aasta alguses on võimalik valida ka riigieksamite tegemine, et oleks võimalik õppida edasi ülikoolis. Vanem laps kaalub seda. Vanem laps saab aru, et tema määruskaebuse rahuldamisega kaasneks vennast eraldamine, sest venna osas ei ole määruskaebust esitatud. Ta tahaks elada koos vennaga, aga samas tahab ka ema juures elada. Pigem tahaks ta siiski kodus olla, kuna ka sõbrad on seal. 7
(21)2-21-10886 Emaga on vanema lapse sõnul suhted head, ta usaldab emale ka oma muresid. Nad kohtuvad 1–2 korda nädalas pärast kooli, mil käivad poodides ja ostavad vajalikke asju. Nädalavahetustel käib ema nii laupäeval kui ka pühapäeval perekodus, veetes seal mitu tundi (saabub umbes kl 13–14 ajal, lahkub umbes kl 18 ajal). Veedetakse aega koos vennaga, käiakse nt kinos ja lõbustuspargis. Tegevused sõltuvad ilmast. Ema juures kodus ei ole vanem laps pärast perekodusse tulekut käinud. Ta põhjendas seda sellega, et ta ei teadnudki, et see oleks võimalik. Enne perekodusse tulekut elas vanem laps aadressil SSS umbes aasta aega. Tal on seal oma tuba, kus on voodi, kirjutuslaud ja õppimiseks vajalik. Arvuti on vanem laps endaga perekodusse kaasa toonud, aga viiks selle vajadusel koju. SSS tänava ümbruses elavad vanema lapse sõbrad ajast, mil ta käis PPP koolis. Tal on sõpru ka uues koolis, mh kuna mitmed YYY klassivennad läksid temaga sama eriala õppima. Õppeedukus on vanemal lapsel enda sõnul hea, ta hakkab märtsi lõpust saama stipendiumi, mida saab umbes 70% õpilastest. Koolikohustuse täitmisega tal probleeme ei ole. Ta läheb kooli meeleldi, sest seal on ka head sõbrad. Õppimisel ta abi ei vaja, vajadusel arutatakse koolitöid klassivendadega üle veebi. Arvutimänge mängib vanem laps umbes 3 t päevas. Ta teeb seda varasemast rohkem, sest perekodus ei ole eriti tegevust. Sõpru tal seal pole. Teised temaealised poisid kalduvad pahanduste peale (n-ö pätipoisid) ja omaks vanemale lapsele halba mõju. Hobide kohta toob vanem laps välja, et YYYs mängis ta korvpalli, millega ta saaks SSS spordikeskuses jätkata, kusjuures tal oli varasemast ka eelkokkulepe treeneriga. Ema juures elades käis ta ka Nõmmel jalgpalli mängimas. Hetkel hobidega ei tegele. Vanem laps on tahtnud hakata jõusaalis käima ja on sellest perekodu juhile teada andnud, kes lubas uurida võimaluste kohta, aga ei ole tagasisidet andnud. Küsimuse peale, kas ta on näinud ema alkoholi tarvitamas, vastas vanem laps, et laste lähedal on ema tarbinud vaid vahel harva lahjat alkoholi. Vanem laps mäletab kahte korda, mil ema on olnud purjus, kuid need on ammused. Ema võis juua lõõgastuseks või kui ta oli mures, eriti kui praegune asi läks kohtusse. Ema suitsetab päevas mitu sigaretti, aga mitte toas, vaid läheb selleks õue või rõdule. Vanemale lapsele näib, et ema on hakanud tegema e-sigarette. Küsimuse peale, kas ema on teinud talle füüsiliselt haiget, vastab vanem laps, et ema on teda küll löönud, aga mitte valusalt, vaid pigem korralekutsuvalt (näitab käega pigem õrna lööki käsivarre piirkonda). Kodustest tingimustest räägib vanem laps, et kodus oli remont pooleli sel ajal, kui lastekaitsetöötaja seda üle käis vaatamas. Vanema lapse tuba sai valmis vahetult enne seda, kui ta asus elama perekodus. Koos võeti tapeet seinast maha, pahteldati ja värviti sein ning vahetati parkett. Järgmisena pidi tehtama ema tuba. Vanem laps ei osanud öelda, mis seisus on remont praegu. Vanema lapse sõnul suudaks ta endale ise süüa teha ja kodus olles teekski seda. 9. Pärast vanema lapse ärakuulamist kuulas asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik 13. märtsil 2023 perekodus ära perevanema HK. Perevanema sõnul on vanem laps keskmine õpilane, kellel on kolmed-neljad, vahel ka mõni kaks, mille ta ära parandab, ja mõni viis. Vanema lapse puudumised koolist on olnud põhjendatud, nt haigusega. Perevanema sõnul ei ole vanemal lapsel eriti sotsiaalseid oskusi ega huvi nende omandamise vastu. Tema sõnavara on väike ja tal on sageli probleeme enda 8
(21)2-21-10886 väljendamisega. Perevanem ei tea, et vanemal lapsel oleks sõpru, mh tuleb ta pärast kooli alati koju ega ole olnud huvitatud pakkumistest veeta sõpradega aega. Enda väitel suhtleb ta sõpradega Internetis. Pärast kooli perekodusse jõudes istub vanem laps arvutisse ja on seal enamuse ajast, kui ta just emaga kokku ei saa. Vanem laps ei oska pliiti kasutada ega nt muna või kartulit praadida. Oli olukord, kus ta oli näljane ja perevanem pakkus talle külmkapis olevat suppi, mida oli vaja soojendada. Vanem laps oli mõnda aega suppi vaadanud ja siis loobunud ja külmkapi ukse kinni pannud; hiljem perevanema küsimuse peale aga palunud perevanemal endal supp ära soendada. Ahju kasutamise oli perevanem vanemale lapsele selgeks õpetanud. Perevanema hinnangul on näha, et vanem laps ei ole harjunud kodutöödega, tema eest on asjad ära tehtud. Vanemal lapsel on probleeme söömisega, ta ei söö sooja ja korralikku toitu. Ta saab tihti linnas emaga kokku ning siis süüakse pirukaid ja burgerit. Ema toob vanemale lapsele raha, ostab asju ning ostab ja toob ka süüa, aga mitte tervislikku toitu. Laupäeviti ja pühapäeviti käib ema perekodus, kus veedab aega pigem noorema lapsega, vanem laps on tavaliselt oma toas arvutis. Tavaliselt käiakse poes ja tullakse siis tagasi. Muid tegevusi eriti ei tehta. Edaspidi hakkab ema käima ainult pühapäeviti, sest lastekaitse arvates ei mõju kahel päeval käimine ja sellega kaasnevad emotsioonid nooremale lapsele hästi. Lapsed ei ole avaldanud soovi ema juures ööbida. Majavanemale teadaolevalt ei ole ema kodus lastele normaalseid elamistingimusi. Perevanema sõnul on vendade suhted head, aga ei ole näha, et vanem laps noorema lapse pärast eriti muretseks. Ta ei hoolitse noorema lapse eest.
  1. Avaldaja edastas ringkonnakohtule kodukülastusakti, mille kohaselt toimus
  2. märtsil 2023 kl 10.00 planeeritud kodukülastus laste ema elukohta SSS, mille korraldasid lapse heaolu spetsialistid MV ja EV. Laste ema oli kodus koos oma ema Cga. Mõlemad kinnitasid, et korter on nende mõlema alaline elukoht. Laste ema elab kahetoalises osaliselt renoveeritud korteris, kus olid kodukülastuse ajal remonditööd pooleli. Laste ema ja C kirjelduste kohaselt kasutavad nad ühiselt magamiseks elutoas olevat suurt voodit ning lastele on planeeritud teine tuba. Lastetuba oli renoveeritud ning toas oli kaks voodit, laud ja tool. Laste ema ja tema ema rääkisid, et osa mööblit on neil mujal hoiul ning plaanis on pooleliolevate töödega jätkata. Laste ema elukohas olev köök ei olnud turvaline ning nendes tingimustes ei olnud võimalik toitu valmistada. Köögis puudus põrandakate ja olemasolevas põrandas olid augud. Köögis oli tunda tugevat toas suitsetamise lõhna. Lapse heaolu spetsialistid selgitasid nii laste emale kui ka tema emale toas suitsetamise kahjulikke mõjusid ning passiivse suitsetamise mõju tervisele. Sel teemal on lapse heaolu spetsialistid vanemaga korduvalt vestelnud. Laste ema elukohas ei olnud näha isiklikke esemeid või muid asju, v.a mööbel. Vaatamata sellele, et lapsevanem oli teadlik lapse heaolu spetsialistide külastusest ja oli näha, et ta oli selleks valmistunud, olid korteri põrandad mustad ja eluruumid vajasid koristamist. Kokkuvõttes leidsid kodukülastuse korraldajad, et laste ema elukohas ei ole vanemale lapsele tagatud lapsele vajalikud tingimused ja heaolu – puudus köögi kasutamise võimalus, eluruumid ei olnud puhtad ning toas oli tunda tugevat suitsetamise lõhna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 9
(21)2-21-10886
  1. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega. TsMS § 660 lg-te 1 ja 3 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus määrusega puudutatud isikul, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Vanem laps palub esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldamata jätta. Vastavalt TsMS § 553 lg-le 1 on vanemal lapsel tema vanusest tulenevalt iseseisev kaebeõigus maakohtu määruse peale. Samas piirdub vanema lapse kaebeõigus vaid teda ennast puudutava osaga maakohtu määrusest. Vanemal lapsel ei ole seadusest tulenevat õigust esitada määruskaebust osas, milles maakohus võttis laste emalt isiku- ja varahooldusõiguse ära tema venna, s.o noorema lapse suhtes. Nooremat last puudutavas osas ei ole ka laste ema ega lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebust esitanud. Seega on maakohtu määrus osas, milles maakohus võttis laste emalt täielikult ära noorema lapse isiku- ja varahooldusõiguse, määras noorema lapse eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni tema täisealiseks saamiseni ning täpsustas eeskostja ülesandeid seoses noorema lapsega, TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 463 lg 2 järgi jõustunud. Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust üksnes vanemat last puudutavas osas, s.o osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse laste emalt vanema lapse isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks ning määras vanema lapse eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni.
  2. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 5521 lg 1 nägi ette, et kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt ei kuulanud maakohus vanemat last ära isiklikult, vaid vestles temaga üksnes telefonis. Ringkonnakohus sai selle puuduse kõrvaldada, kuulates vanema lapse
  3. märtsil 2023 isiklikult ära.
  4. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p-st 3 tuleneb, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes, sh otsustes, tuleb esikohale seada lapse huvid. Ka

§ 123

lg-st 1 tuleneb, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. LasteKS § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

§ 116lg 2 kohaselt on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 127

järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

§ 134

lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning

§-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. 10

(21)2-21-10886 Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt Riigikohtu
  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 15;
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide, sh vaidlustatud määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks.
  6. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas esitatust nähtuvalt ei ole laste ema täiel määral ja vastutustundlikult täitnud vanema kohustusi poegade ees ning laste eest ei ole nõutaval määral hoolitsetud, mistõttu lapsed on olnud pidevas emotsionaalses, vaimses ja füüsilises hooletuses. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, mh kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses piisavalt eristanud noorema ja vanema lapse hooletusse jätmist.
  7. Asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud maakohtu hinnang, et emal on tõenäoliselt alkoholisõltuvuse probleemid. Avaldaja sõnul sattus perekond avaldaja huviorbiiti
  8. a sügisel, kuna avaldaja poole pöörduti infoga, et laste ema suitsetab ja joob laste juuresolekul ning pole võimeline laste eest hoolt kandma (avalduse p 1, lisa 1 (tl 8 pöördel)). TTT, kus vanem laps sel ajal õppis, avaldas
  9. veebruari
  10. a pöördumises sotsiaalhoolekande osakonna poole kahtlust, et ema tarvitab laste juuresolekul alkoholi (avalduse p 2, lisa 2 (tl 10)). Ema on läinud nooremale lapsele ka lasteaeda järele joobetunnustega (vt avalduse p 27 ja lisa 26 (tl-d 46 – 46 pöördel)). YYY väljendas
  11. juunil 2021 avaldajale kahtlust, et laste ema on nendega suhelnud alkoholi tarvitanuna (avalduse p 41 ja lisa 34 (tl 57 pöördel)). Perearst oli nii
  12. a märtsi alguses kui ka aprilli lõpus laste ema tervisenäitajate (maksakahjustused) põhjal veendunud, et lapsevanemal on alkoholisõltuvus (avalduse p-d 34 ja 36).
  13. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et laste läheduses on ema tarbinud harva vaid lahjat alkoholi ning vanem laps mäletab vaid kahte ammust olukorda, mil ema on olnud purjus. Muudest asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest aga nähtub, et tegelikult tarbib ema alkoholi oluliselt rohkem. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et vanem laps püüdis ärakuulamisel ema alkoholiprobleemi pisendada. Lisaks ei pruugi laps alkoholi tarvitamise asjaolusid ja sõltuvust adekvaatselt tajuda. Kolleegiumi hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et laste emal on tõsine alkoholiprobleem, kuna ta on olnud joobetunnustega ka päevasel ajal laste kooli ja lasteaiaga suheldes. Sellises mahus alkoholitarbimine mõjutab lapsi negatiivselt, andes neile halba eeskuju, kuid seades ohtu ka nende füüsilise ja vaimse heaolu, kuna ema käitumine alkoholijoobes võib olla ettearvamatu.
  14. Asja materjalid toetavad maakohtu seisukohta, et emal puuduvad vajalikud võimed ja oskused vanema kohustuste täitmiseks, sh ei mõista ta laste vajadusi ja oma kohustusi nende vajaduste tagamisel ning laste eest hoolitsemisel vanemliku vastutuse võtmisel. Selle tagajärjel on jäänud mitmed laste vajadused tagamata. 18.
  15. Maakohus leidis põhjendatult, et ema ei ole tegelenud laste terviseprobleemidega, keeldudes probleeme tunnistamast ja jättes spetsialistide soovitused laste ravi ja terviseküsimuste kohta täitmata, mis on toonud lastele kaasa täiendavaid terviseprobleeme ning takistanud nende normaalset füüsilist ja vaimset arengut. 18.1.
  16. Avaldusest nähtuvalt oli
  17. oktoobril 2017 ema ja vanema lapse vahel tüli, mis kulmineerus vanema lapse poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega (avalduse p 7). Löömise tagajärjel tekkis vanemal lapsel näpuvigastus (luumurd) ning ema ei pöördunud abi saamiseks kellegi poole, vaid varjas tekkinud vigastust (avalduse lisa 7 (tl 22)). Vanem laps 11
(21)2-21-10886 viidi lastekaitsetöötaja palvel YYY poolt Haapsallu arsti juurde alles umbes nädal pärast intsidenti (tl 2). 18.1.
  1. Lisaks nähtub asja materjalidest, et perearst oli suunanud vanema lapse optometristi vastuvõtule juba
  2. mail 2018 (avalduse p 14, lisa 15 (tl 31 pöördel)), kuid avalduse p-st 32 nähtub, et veel
  3. veebruaril 2021 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, et õpetajate hinnangul vajaks vanem laps õppetöös osalemiseks prille (avalduse p 32). Laste ema lubas
  4. veebruaril 2021 lastekaitsetöötajale, et pöördub vanema lapsega
  5. veebruaril 2021 silmaarsti juurde (avalduse p 33), kuid veel
  6. märtsil 2021 ja
  7. mail 2021 teatas perearst avaldajale, et digiloost ei nähtu, et vanema lapsega oleks silmaarsti poole pöördutud (avalduse p 34). YYY avaldas veel
  8. juunil 2021, et vanem laps vajab õppetööks prille, mida laste ema ei olnud talle ostnud (avalduse p 41 ja lisa 34 (tl 58)). Avaldusest nähtuvalt oli laste ema alles
  9. juuli
  10. a kodukülastuse toimumise ajaks külastanud vanema lapsega optometristi ja ostnud talle prillid, mida laps kodukülastuse ajal kandis (avalduse p 45 ja lisa 37). Seega kulus emal mitu aastat ja arvukalt meeldetuletusi selleks, et vanemale lapsele prillid hankida, mida ta ilmselgelt vajas mh õppetöös osalemiseks. 18.1.
  11. Asja materjalidest nähtuvalt on ema ka oma teist, nooremat last jätnud haigena või püsivamate terviseprobleemide korral arsti juurde viimata, mis on viinud tõsisemate terviseprobleemideni (vt nt avalduse p 12–15, 18, lisa 13 (tl 29), lisa 14 (tl-d 30 – 30 pöördel), lisa 15 (tl-d 31–32)). Emale oli vaja korduvalt meelde tuletada vajadust broneerida nooremale lapsele aeg talle vajalikule operatsioonile, kusjuures ema avaldas, et ta ei olnud suuteline iseseisvalt last varahommikul operatsioonile toimetama (avalduse p 25, lisa 24 (tl 44)). Kui noorem laps vajas pärast terviseprobleemide ilmnemist arsti juurde viimist analüüside võtmiseks, ei viinud ema last seda tegema (avalduse p 28). Ema ei viinud nooremat last tema tervisliku seisundi hindamiseks kordusuuringutele, mistõttu SA Tallinna Lastehaigla teavitas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda abivajavast lapsest (avalduse p 29 ja lisa 27 (tl 47)). Kui nooremal lapsel esines sügelev lööve, ei viinud ema last mitme päeva jooksul arsti juurde, vaid valetas arsti visiidi kohta (avalduse p 30 ja lisa 28 (tl 48)).
  12. aprillil 2021 teavitas lasteaia tervishoiutöötaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda nooremast lapsest kui abivajavast lapsest. Lasteaia tervishoiutöötaja oli mures lapse kiire ja suure kaalutõusu pärast, samuti ei olnud lahendust ega meditsiinilist põhjendust saanud noorema lapse äge kõhulahtisuse probleem (mis oli ilmnenud juba
  13. a sügisel) (avalduse p 35).
  14. aprillil 2021 suunas perearst noorema lapse tema rasvumise tõttu eriarsti juurde, kuhu teda oli ka varem suunatud, aga lapse ema ei olnud suunamiskirja kasutanud (avalduse p 36). Ehkki kirjeldatud juhtumid puudutavad nooremat last, mitte konkreetselt vanemat last, ilmestavad need sellegipoolest laste ema suutlikkust ja valmisolekut tagada oma alaealistele lastele neile vajalik arstiabi ja hool. 18.1.
  15. Eelnevast saab järeldada, et laste ema ei tule laste haigestumise korral toime neile vajaliku ravi ja hoole tagamisega. Ta ei järgi arstide ettekirjutusi, jätab vastuvõttudele minemata ning lastele vajalikud ravimid või abivahendid (prillid) tagamata. See seab ohtu laste tervise ning võib tuua neile kaasa tõsiseid tüsistusi. 18.1.
  16. Lisaks märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt oli vanemal lapsel juba
  17. a-l ilmnenud psühholoogilisi probleeme, kusjuures kooli psühholoogi hinnangul olid kõik lapse probleemid seotud ebasobiva koduse keskkonna ja katmata vajadustega (vt nt TTTi
  18. veebruari
  19. a pöördumine, avalduse lisa 2 (tl-d 10–11)). Eelnev viitab, et ema tegematajätmised laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mõjutasid otseselt vanema lapse vaimset tervist, kahjustades tema vaimset ja hingelist heaolu. 12
(21)2-21-10886 18.
  1. Laste ema ei mõista vajadust tagada lastele täisväärtuslik ja tervislik toit ning ei täida seda kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt sai avaldaja
  2. jaanuaril 2019 koolist teada, et vanemal lapsel on raua ja kaltsiumi puudus (tl 4). Laste perearsti
  3. mai
  4. a teate kohaselt diagnoositi vanemal lapsel D-vitamiini puudus (avalduse p 38 ja lisa 32 (tl 54)). Perearsti hinnangul puuduvad laste emal oskused koostada laste vajadustele vastav tervislik menüü (vt samas). Vanem laps on ka ise avaldanud, et kodus süüakse sageli ebatervislikku toitu, sh palju friikartuleid (avalduse p 16, lisa 18 (tl 36)). Ebatervisliku toitumise tõttu esines nooremal lapsel
  5. a kevadel kiire ja suur kaalutõus ning perearst tuvastas lapsel rasvumise ja probleemid toitumisega ning leidis, et sama käitumismustri korral võib tal välja areneda ainevahetushaigus (avalduse p 36). Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna
  6. juuni
  7. a protokolli kohaselt ei osanud laste ema lastekaitsetöötajaga vestluses kirjeldada, millised on tervisliku menüü koostamise põhimõtted, ning tema kirjelduste kohaselt oli menüüs suur osakaal ebatervislikel toitudel ning juurvilju ei tarbitud (tl-d 56 – 56 pöördel). Perevanem HK avaldas ringkonnakohtule ka
  8. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel, et vanema lapsega linnas kokku saades ostab ema lapsele pirukaid ja burgereid, aga ei osta ega too lastele tervislikku toitu. Arvestades tasakaalustatud toitumise ning laste arenguks vajalike vitamiinide ja mineraalainete olulisust laste füüsilise ja vaimse tervise tagamisel, on ema eelnevaga kahjustanud laste heaolu. Asja materjalidest ei nähtu, et ema oleks tervisliku toidu olulisust laste arengule mõistnud ja püüdnud astuda samme selle tagamiseks. 18.
  9. Eri isikud on korduvalt täheldanud, et noorem laps on olnud määrdunud ja hooldamata (vt avalduse p-d 11 ja 24, lisa 12 (tl 28), lisa 23 (tl 42)). Perearsti hinnangul puuduvad laste emal hügieeni tagamise oskused ja teadmised (avalduse p 38 ja lisa 32 (tl 54)). Asja materjalidest nähtuvalt on ema korduvalt jätnud oma alaealisi lapsi järelevalveta (nt avalduse p-d 4, 8, 15 ja 23; vt ka tl-d 33 ja 42). Ehkki eelnev omab tähtsust eelkõige noorema lapse kontekstis, kuna vanem laps suudab oma vanusest tulenevalt juba ise oma hügieeni eest vastutada ja ei vaja pidevat järelevalvet, ilmestab see siiski ema üldist suhtumist oma laste eest hoolitsemisesse. 18.
  10. Kolleegium märgib, et SA Tallinna Lastehaigla
  11. novembri
  12. a teatisest noorema lapse kohta nähtub, et osakonnas jälgimise foonil ilmnes, et ema on pidevalt hõivatud oma traumakogemustest, mistõttu lapse vajadusi märgata ja neile adekvaatselt reageerida on väga raske. Lisaks on ema vanemlikud oskused puudulikud. Lastehaigla tõi välja, et emal on raske märgata ja toime tulla lapse emotsionaalsete vajadustega, sh emotsionaalse turvatunde pakkumine, lohutamine (tl 42). Ehkki eelnev seondus noorema lapsega, iseloomustavad lastehaigla hinnangud laste ema käitumist lapsevanemana laiemalt. Sarnaselt noorema lapsega vajab ka vanem laps seda, et lapsevanem mõistaks tema emotsionaalseid vajadusi ja oleks võimeline pakkuma talle vajalikku turvatunnet ja toetust. 18.
  13. Konkreetselt vanema lapsega seonduvalt nähtub asja materjalidest kolleegiumi hinnangul ka see, et ema ei ole suutnud õpetada lapsele oskusi, mis on vajalikud tema iseseisvaks toimetulekuks täisealiseks saamisel. Vanema lapse sõnul suudaks ta endale ise süüa teha ja kodus olles teekski seda (vt ülevaade vanema lapse
  14. märtsi
  15. a ärakuulamisest). Vestlusest HHH maja perevanemaga aga ilmnes, et (vähemalt veel
  16. märtsi
  17. a ärakuulamise ajal) ei osanud vanem laps pliiti kasutada ega nt muna või kartulit praadida. Ahju kasutamise oli perevanem talle selgeks õpetanud. Perevanema hinnangul oli näha, et vanem laps ei ole harjunud kodutöödega, vaid tema eest on asjad ära tehtud. Perevanem tõi välja ka selle, et vanema lapse sotsiaalsed oskused kesised ja tal pole ka huvi nende omandamise vastu. Lapse sõnavara on väike ja tal on sageli probleeme enda väljendamisega.
  18. Maakohus on põhjendatult leidnud, et oma käitumisega on ema asetanud vanema lapse olukorda, kus ta tunneb, et ta peab võtma endale rolli noorema lapse eest vastutamisel, mida 13
(21)2-21-10886 peaks tegelikult kandma laste vanem. Avaldusest nähtuvalt vestles lastekaitsetöötaja
  1. juulil 2021 vanema lapsega perekonna elukorralduse teemal ning laps oli avaldanud soovi võtta ise vastutus venna arendamise ja vajalike tugiteenuste saamise eest (avalduse p 46 ja lisa 38 (tl 65)). Vestluse protokollist nähtuvalt oli vanem laps pakkunud välja, et tema hakkab ise nooremat venda kasvatama. Ka YYY
  2. juuni
  3. a iseloomustusest vanema lapse kohta nähtub, et laps tundis, et vastutus pere ja väikevenna eest lasub temal, ning oli seepärast sageli mures (tl 57). Vanem laps avaldas ka maakohtule
  4. oktoobril 2022 toimunud telefonivestluses, et on valmis oma ema asemel organiseerima vennale vajalikku ravi ja teenuseid. Eelnevaga on lapsevanem asetanud vanemale lapsele vastutuse, mis ei ole talle eakohane ja põhjendatud, kuna noorema lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on laste ema ülesanne. Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhikooli lõpuklassis õppiv laps ei peaks muretsema oma väikevenna heaolu pärast ning võtma endale vanema rolli.
  5. Ema juures ei ole vanemale lapsele taganud sobivad elamistingimused. 20.
  6. Asja materjalidest nähtuvalt kolis ema
  7. a juuni alguses lastega kahetoalisesse korterisse aadressil SSS, Tallinn, seda eelnevalt lastekaitsetöötajatega kooskõlastamata. Lastekaitsetöötajate
  8. juunil 2021 tehtud kodukülastusel ilmnes, et korteris oli tunda väga tugevat suitsu lõhna, mis tavaliselt tekib toas suitsetamisel. Korter oli vaid osaliselt renoveeritud ja seal puudusid laste arengut toetavad tingimused. Vanema lapse tuba oli renoveerimata ja korteris puudusid õppetöö jaoks vajalikud tingimused (tool ja laud). Lastekaitsetöötajad ei näinud korteris lapsi arendavaid esemeid. Vannitoas puudusid hügieenitooted. Külmkapis olid üksikud toiduained (avalduse p 42 ja lisa 35 (tl-d 59–60)). Juuli 2021 alguses tehtud uus kodukülastus näitas, et ema elukohas puudusid jätkuvalt laste arengut toetavad tingimused (avalduse p 45 ja lisa 37 (tl-d 63 – 63 pöördel)). Pärast seda ei võimaldanud laste ema pikka aega kodukülastusi teha. Määruskaebemenetluse ajal,
  9. märtsil 2023 tehtud kodukülastusest ilmnes, et korter oli endiselt osaliselt renoveeritud ja seal olid remonditööd pooleli. Väidetav lastetuba oli renoveeritud ning toas oli kaks voodit, laud ja tool. Lastekaitsetöötajad märkisid, et korteris olev köök ei olnud turvaline ning nendes tingimustes ei olnud võimalik toitu valmistada. Köögis puudus põrandakate ja olemasolevas põrandas olid augud. Köögis oli tunda tugevat toas suitsetamise lõhna. Korteri põrandad olid mustad ja eluruumid vajasid koristamist. 20.
  10. Kolleegium nõustub avaldajaga, et olukorras, kus laste ema elukohaks olevas korteris ei ole köögi kasutamise võimalust ja toas on tugev suitsetamise lõhn, ei ole tegemist alaealisele lapsele sobivate elutingimustega. Ehkki korteri seisukorda on selgitatud remondiga, nähtub asjas esitatust, et väidetav remont on toimunud korteris juba paar aastat. Seejuures märgib kolleegium, et tema praegusesse korterisse elama asumine oli laste ema enda otsus. Asja materjalidest ei nähtu, et laste ema oleks olnud sunnitud sotsiaalmajutusüksuse ruumidest välja kolima, kus lastele oli kõik vajalik tagatud, vaid laste ema vahetas elukohta omal algatusel ja lastekaitsetöötajaid eelnevalt teavitamata. Sellega tekitas ema teadlikult olukorra, kus tema elukohas puudusid lastele vajalikud elamistingimused.
  11. Ema ei ole suutnud toetada vanema lapse õpinguid ja tagada koolikohustuse täitmist, et vanem laps saaks oma võimeid täiel määral realiseerida. 21.
  12. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus TTT
  13. veebruaril 2017 sotsiaalhoolekande osakonna poole teatega, et vanemal lapsel on probleeme koolikohustuse täitmisega (vt selle kohta täpsemalt tl 11 pöördel). Muu hulgas oli laps olulisel määral puudunud õpiabitundidest, kuhu ta oli tugiteenuste saamiseks suunatud (vt tl-d 10 pöördel ja 11). Kui 2017/
  14. õppeaastast alustas vanem laps õpinguid YYYs, siis mais 2018 selgus, et vanem laps oli ka selles koolis puudunud kooliaasta jooksul 220 tundi (tl 37).
  15. jaanuaril 2021 pöördus YYY 14
(21)2-21-10886 sotsiaalhoolekande osakonna poole seoses vanema lapse puudumistega (avalduse p 32, lisa 30 (tl-d 51–52)). Pöördumise kohaselt oli laps puudunud koolist alates
  1. detsembrist 2020 ning laps ei osalenud ka koolivaheajaeelses distantsõppes. Kui lastekaitsetöötaja võttis laste emaga ühendust ja soovitas vanema lapse kooli saata, keeldus laste ema sellest (avalduse p 32). Kooli töötaja sõnul oli vanema lapse õppeedukus koolist puudumise tõttu langenud (avalduse p 32 ja lisa 30 (tl 51)).
  2. veebruaril 2021 teavitas YYY uuesti Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, et vanem laps on õppetööst palju puudunud (avalduse p 32). Kooli sõnul puudus vanem laps õppetööst kaugõppe perioodi ajal (vt nt tl 57 pöördel). Eelnevast nähtub, et laste ema ei olnud võimeline tagama vanema lapse koolikohustuse täitmist. Ehkki YYYs õppima asumine parandas olukorda varasemaga võrreldes, ei suutnud ema tagada lapse õppetöös osalemist ajal, mil laps oli kodus, s.o distantsõppe perioodil. 21.
  3. Ema ei hoolitsenud selle eest, et vanem laps saaks jätkata õpinguid YYYs, jättes kooli omaosalustasu korduvalt maksmata. 21.2.
  4. Kuna vanemal lapsel olid tekkinud koolis probleemid, seda nii suhetes eakaaslastega kui ka koolikohustuse täitmisel ja õppetöös (tl 9), alustas vanem laps 2017/
  5. õppeaastal õpinguid YYYs riikliku õpilaskodu kohal. Avaldaja väitel tema õppeedukus YYYs tõusis ja probleemid koolikohustuse täitmisega vähenesid (tl 2). Seega mõjus koolivahetus vanemale lapsele hästi ning tema huvides oli YYYs käimist jätkata. 21.2.
  7. märtsil 2018 teatas ema sugulane B avaldajale, et YYY kontakteerus temaga, kuna emal oli tekkinud kooli ees võlgnevus 242,06 eurot seoses vanema osalustasu maksmata jätmisega (avalduse p 10, lisa 11 (tl 27)).
  8. mail 2018 teavitas B, et YYY võttis temaga taas ühendust, kuna ema ei olnud tasunud omaosalust ja tal oli tekkinud kooli ees võlg 403,78 eurot (avalduse p 17, lisa 19 (tl 38)). Ema võlgnevus tasuti lõpuks Tallinna linna eelarveliste sotsiaaltoetuste vahenditest lastekaitsetöötaja ettepaneku alusel, ema ise Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole võlgnevuse tasumiseks ei pöördunud (avalduse p 20).
  9. septembril 2019 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, et emal on tekkinud kooli ees taas võlgnevus 152,05 eurot. Teate kohaselt ei olnud koolil võimalik emaga kontakti saada.
  10. novembri
  11. a teate kohaselt oli ema võlgnevus kasvanud juba 387,15 euro suuruseks (avalduse lisa 25 (tl-d 45 – 45 pöördel)). Taaskord tasus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tekkinud võlgnevuse
  12. detsembril 2019 sotsiaaltoetuste vahenditest (avalduse p 26). Ka
  13. augustil 2020 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda laste ema võlgnevusest 187,09 eurot (avalduse p 31 (tl 50)), mille peale Tallinna Kesklinna Valitsus tasus võlgnevuse sotsiaaltoetuste vahenditest
  14. septembril 2020 (avalduse p 31 ja lisa 29).
  15. mai
  16. a seisuga oli laste emal kooli ees taas võlgnevus 204,10 eurot (avalduse p 41 ja lisa 34 (tl 58)). 21.2.
  17. Kolleegium nõustub avaldajaga, et ema poolt teadlikult arvete maksmata jätmine ja sammude astumata jätmine (sh toetuste taotlemata jätmine) selleks, et leida vahendeid vanema lapse kooli osalustasu maksmiseks, ohustas vanema lapse võimalusi YYYs õppida. Ema selline käitumine ei olnud vanema lapse huvides, kuna lapse õppeedukus ja käitumine olid alates õpilaskoduga koolis õpingute alustamisest paranenud ning laps soovis õpinguid YYYs jätkata. Kokkuvõttes tagas vanema lapse võimaluse YYYs jätkata üksnes lastekaitsetöötajate initsiatiiv ja vajalike kulutuste kandmine avaldaja poolt. 15
(21)2-21-10886 21.
  1. Asja materjalidest nähtub, et praeguse menetluse ajal, mil vanem laps lõpetas põhikooli ja oli tegemas koolivalikuid ning noorem laps vajas kooliküpsuse saavutamiseks tugiteenuseid, jättis laste ema laste haridusega seonduvad kiireloomulised küsimused lahendamata. Avaldaja oli sunnitud taotlema esialgset õiguskaitset, et ajutise eestkostjana registreerida vanem laps YYY Gümnaasiumi sisseastumiskatsetele, et tal oleks võimalus astuda
  2. a sügisel nimetatud kooli
  3. klassi, ning suunata noorem laps vajalike spetsialistide juurde ja selgitada välja tema abivajadus, et teha ettevalmistused tema kooli minekuks. Eelnev näitab, et ema ei olnud suuteline võtma vanemlikku vastutust ja täitma oma ülesandeid laste haridusküsimuste otsustamisel ning laste huvide eest seismisel.
  4. Ema ei suuda end vanema lapsega suhetes kehtestada, mis täiendavalt pärsib tema võimet vanema kohustusi täita. 22.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt ei suutnud ema tagada vanemale lapsele kodus reegleid ja nende järgimist, mis oleks leevendanud mh vanema lapse sõltuvust arvutiprogrammidest. Juba Politsei- ja Piirivalveameti
  6. oktoobri
  7. a teatest abi vajava lapse kohta nähtub, et vanem laps tunnistas ka ise, et tal on sõltuvus arvutimängudest, ning mängus kaotamine oli muutnud ta vihaseks ja pannud ta oma ema lööma (tl 21). YYY
  8. juuni
  9. a iseloomustusest vanema lapse kohta nähtub, et emale on valmistanud raskusi ja muret vanema lapse sõltuvus arvutist ja arvutimängudest. Eelneva aasta distantsõppe ajal oli vanem laps lukustanud end kodus olles oma tuppa, olnud arvutis sageli hommikutundideni ja maganud siis poole päevani, mistõttu ta ei jõudnud veebitundidesse ega teinud koolitöid. Kaugõppe perioodil olid tal jäänud kodutööd esitamata, kuna tal oli enda sõnul raske seista vastu nutiseadmete meelelahutusvõimalustele. Õpetajatele ja kasvatajatele oli jäänud mulje, et ema sõna kodus ei maksa (tl 57 pöördel). Laste perearsti
  10. mai
  11. a vastusest järelepärimisele nähtub, et vanemal lapsel olid tekkinud ärevuskaebused ja tema uni oli häiritud, kusjuures nädalavahetusel kodus olles lubas ema lapsele piiramatut ekraaniaega ja laps õues ei viibinud (tl 54). Ka YYY
  12. veebruari
  13. a pöördumises leidis kool, et vanemal lapsel on sõltuvus arvutimängudest (avalduse p 41 ja lisa 34). Oma
  14. juuni
  15. a seisukohas tõi avaldaja välja, et laste ema sõnul ei vasta vanem laps lastekaitsetöötaja telefonikõnedele, kuna laps mängib öö läbi arvutimänge ja läheb magama alles varastel hommikutundidel. 22.
  16. Samuti nähtub asjaoludest, et emal puudus vanema lapse silmis vanemlik autoriteet, mis oleks võimaldanud tal täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja suunamisel. Avaldusest nähtuvalt oli
  17. oktoobril 2017 ema ja vanema lapse vahel tüli, mis kulmineerus vanema lapse poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega (avalduse p 7). Politsei- ja Piirivalveameti teate (avalduse lisa 6 (tl 21)) kohaselt kutsus ema politsei, kuna vanem laps tuli talle kallale ja peksis teda. Avaldaja selgitustest ja politsei teatest nähtuvalt tekkis tüli, kuna vanem laps mängis arvutimänge ja oli pidevalt telefonis ning ema ei suutnud ennast lapsevanemana kehtestada, et laps lõpetaks mängimise. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna
  18. oktoobri
  19. a protokollist nähtuvalt on vanem laps korduvalt oma ema löönud ning emal puuduvad vajalikud vanemlikud oskused, et lastega konfliktsetes olukordades toime tulla ja ennast kehtestada (tl 22).
  20. Lisaks eelnevale nähtub asja materjalidest, et ema ei ole oluliste otsuste tegemisel suuteline asetama lapse huve enda omadest ettepoole ja tegema eelkõige lapse huvidest ja tulevikust lähtuvaid otsuseid. 23.
  21. Avaldaja
  22. aprilli
  23. a seisukohast nähtuvalt oli vanem laps lõpetamas YYY põhikooliastet ning oli avaldanud kooli ja õpilaskodu töötajatele korduvalt soovi jätkata õpinguid YYY Gümnaasiumis, kus toimusid 2022/
  24. õppeaasta sisseastumiskatsed
  25. märtsil 2022 eelneva registreerimise alusel. Laste ema avaldas
  26. novembril 2021 toimunud 16
(21)2-21-10886 ärakuulamisel, et ta ei toeta lapse edasiste õpingute jätkamist YYY Gümnaasiumis ning soovib, et laps jätkaks haridusteed Tallinnas.
  1. aprilli
  2. a seisuga ei olnud vanem laps end YYY Gümnaasiumi sisseastumiskatsetele registreerinud. Avaldaja
  3. juuni
  4. a seisukohast nähtub, et vanem laps ei osalenud YYY Gümnaasiumi vastuvõtukatsetel. Laps tõi
  5. juuni
  6. a vestluses lastekaitsetöötajaga välja, et soovib õpinguid jätkata TTTis ja Tallinnasse naasta, et olla oma perekonnale lähemal ja toetada ema noorema lapse hooldusõiguse taastamisel.
  7. juunil 2022 sai avaldajale teatavaks, et vanem laps ei ole TTTisse vastu võetud õpilaste nimekirjas ning tal pole võimalik sealses koolis 2022/
  8. õppeaastal õpinguid alustada. Lõpuks lahenes vanema lapse põhikoolijärgsete õpingute küsimus tänu avaldaja kaasabile ning vanem laps alustas 2022/
  9. õppeaastal õpinguid PPP (kutseõppeasutus) visuaalmeedia spetsialisti erialal (vt nt tl 97). Hiljem on vanem laps avaldanud, et ta oleks soovinud edasi õppida gümnaasiumis, kuid seda talle ei võimaldatud (vt laste esindaja
  10. augusti
  11. a seisukoha p 4.3). Ka
  12. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et ta sooviks teha riigieksameid, mis annaks talle võimaluse mh ülikooli astuda. 23.
  13. Kolleegium märgib, et vanema lapse soov mitte kandideerida YYY Gümnaasiumisse, vaid jätkata edasisi õpinguid Tallinnas, oli tema varem avaldatut arvestades ootamatu. Ringkonnakohtu hinnangul võis see otsus olla tingitud ema mõjutustest, kes ei toetanud lapse õpingute jätkamist YYY Gümnaasiumis ja soovis tema naasmist Tallinnas asuvasse kooli. Samas nähtub avaldaja
  14. juuni
  15. a seisukohast, et laste emal puudus plaan lapse tuleviku osas. Vanem laps on gümnaasiumisse astumata jätmist kahetsenud, kuna see võib piirata tema tulevikuväljavaateid. Seega leiab kolleegium, et ema ei suutnud panna lapse huve enda omadest kõrgemale ega toetada vanemat last tema edasist elu oluliselt mõjutava otsuse tegemisel ja gümnaasiumisse astumiseks vajalike sammude astumisel. Selliselt ei käitunud laste ema vanema lapse parimates huvides.
  16. Eelnevat arvestades on põhjendatud avaldaja seisukoht, et laste ema ei ole võtnud vastutust oma poegade hoolduse osas ega täitnud täiel määral ja vastutustundlikult oma kohustusi lapsevanemana, sh pole laste ema suutnud tagada laste põhivajaduste rahuldamist ja pakkuda lastele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda. Sobiva elukeskkonna puudumine ohustab laste arengut, mis riivab oluliselt laste huve ja õigusi. Laste emal puuduvad teadmised ja oskused hoolitseda oma alaealiste laste tervise eest. Samuti ei ole lapsevanem suutnud tagada laste hariduslikku heaolu. Ehkki mitmed praeguses määruses käsitletud probleemid on sellised, mis iseseisvalt ei annaks alust ema hooldusõigust piirata, siis kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kolleegium, et ema on jätnud oma vanemlikud kohustused olulisel määral täitmata ning sellega on ta otseselt seadnud ohtu oma laste tervise, heaolu ja arenguvõimalused. Vaatamata avaldaja järjepidevale tööle ja laste emale pakutud teenustele ei ole ta oma elukorralduses, käitumises, suhtumises ja hoiakutes vajalikke muudatusi teinud. Sellega, et laste ema ei ole oma vanemakohustusi täitnud ning alaealised lapsed on jäänud vanemliku hoolitsuseta, mis seab ohtu nende kehalise ja vaimse heaolu, nõustus menetluses ka lastele määratud esindaja (vt nt
  17. septembri
  18. a seisukoht).
  19. Kokkuvõttes leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et ema ei ole võimeline võimaldama poegadele igapäevast hoolitsemist ning elukorralduses stabiilsust ega otsustama nii enda kui ka lastega seonduvaid küsimusi, mis tagaksid laste heaolu, sh turvalisuse ja tervise. Sisuliselt olid lapsed oma ema poolt hooletusse jäetud, mis ohustas nende kehalist ja vaimset heaolu. Seega esines reaalne oht laste huvidele ning see omakorda tingis vajaduse laste emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Seejuures on laste heaolu olnud ohustatud pikka aega ja olukorra muutumine paremuse poole ei olnud usutav. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et lapsed ei saa jääda ootama, et äkki vanem millalgi parandab oma käitumist ja hakkab hoolduskohustust täitma. 17
(21)2-21-10886 26. Kolleegium möönab, et iseenesest on põhjendatud määruskaebuse väide, et 16-aastane (nüüdseks juba 17-aastane) laps ei vaja ema poolt sama suurt tähelepanu ja toetust kui noorem laps. Samas vajab ka selles vanuses laps vanemlikku hoolitsust ning vanemal tuleb tagada tema kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Vanem laps on määruskaebuses ise välja toonud, et tema huvi on hariduse omandamise jätkamine ja iseseisva toimetuleku soodustamine, säilitades selle juures emotsionaalse sideme ning suhtluse oma venna ja emaga. Nagu kolleegium eespool välja tõi, on ema mh vanema lapse hariduse omandamisega ja iseseisva toimetuleku tagamisega seotud küsimustes jätnud oma vanemakohustused täitmata ja seadnud sellega vanema lapse heaolu ja tulevikuväljavaated ohtu. 27.

§ 135

lg 2 kohaselt õigustab vanemalt hooldusõiguse äravõtmist üksnes see, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud abinõud lapse olukorra parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. 27.

  1. Maakohus märkis põhjendatult, et kohalik omavalitsus on perekonda aidanud ja pakkunud emale korduvalt abi, et aidata tal probleemidest üle saada ja õppida vanemlusoskusi, kuid laste ema ei ole pakutud võimalusi kasutanud. 27.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus proovinud alates
  3. a sügisest pere olukorra parandamiseks erinevaid abinõusid, mh järgmisi: • Ajavahemikul
  4. veebruar 2017 –
  5. september 2020 osutas Tallinna Perekeskus perekonnale pereteenistuse teenust. Avaldaja väitel esines koostöös korduvalt lapsevanema poolseid tõrkeid (avalduse p 2 ja lisa 1 (tl-d 8 – 9 pöördel)). Avaldusele lisatud klienditöö aruande kohaselt on vanemaga vestelnud laste kasvatamise ja hooldamise teemadel, suunatud teda tegelema enda ja laste terviseprobleemidega, selgitatud laste vajadusi, toetatud vanema oskuste arengut, nõustatud sotsiaalsete suhete, materiaalse toimetuleku teemadel ning erinevate praktiliste ja emotsionaalsete raskuste lahendamisel. Samuti on laste ema suunatud erinevate erialaspetsialistide vastuvõttudele ja saadetud teda ametiasutustes (I kd, tl 8 pöördel). Pereteenuse klienditöö kokkuvõttest nähtuvalt oli töö laste ema sotsiaalsete ja vanema oskuste arendamisega tõsine väljakutse, kuna tema suhtlemine spetsialistidega võis olla väga joviaalne, kohati vulgaarne, ja tekitada seetõttu koostöös tõrkeid, ta oli orienteeritud kohestele stiimulitele ning seetõttu olid tema jaoks rasked pikemaajalised ja järjekindlust eeldavad teenused ning ta pole nende osas motiveeritud. Laste emale oli iseloomulik, et ta nõustus talle antud soovitustega, kinnitas, et saab nende täitmisega iseseisvalt hakkama, kinnitas, et ta sooritas need tegevused ja esitas suuliselt ka tegevuste tulemused, kuid hiljem võis selguda, et tema jutt ei vasta tõele (tl 9); •
  6. märtsil 2017 esitas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond Tallinna Perekeskusele taotluse vanemale lapsele päevakeskuse teenuse osutamiseks, tugevdamaks tema sotsiaalseid oskusi ja sotsiaalset võrgustikku ning tagamaks talle vajadusel abi õppetöös. Teenuse osutamine lõpetati
  7. juunil 2017, kuna laps teenust ei kasutanud; • perekond elas
  8. maist 2017 –
  9. maini 2021 UUU sotsiaalmajutusüksuses, kasutades resotsialiseerumisteenust. Teenuse eesmärk oli pakkuda ajutist eluaset ning juhendamist ja nõustamist igapäevaeluks vajalikes tegevustes. Avaldaja väitel raskendas teenuse kasutamise perioodil koostööd see, et ema avaldas korduvalt ebaõiget informatsiooni, vajas pidevat juhendamist asjaajamisel ja ülesannete meeldetuletamist, et tagada laste heaolu (vt ka avalduse p 15); 18

(21)2-21-10886 • ema
  1. augusti
  2. a avalduse alusel, mille Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas, alustas vanem laps 2017/
  3. õppeaastast õpinguid YYYs, olles riiklikul õpilaskodu kohal; •
  4. oktoobril 2017 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ema vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapsevanem ei osalenud vanemlusprogrammis, kuna ei võtnud osa programmi tutvustavast kohtumisest ning korduvatele lubadustele vaatamata ei võtnud koolitajaga kontakti (tl 2, avalduse lisa 5 (tl 20)); •
  5. jaanuaril 2018 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ema EELK Perekeskusesse nõustamisteenusele, et arendada tema vanemlikke oskusi ning toetada lapse ja vanema suhet. Lastekaitsetöötaja broneeris emale esimese visiidi nõustaja juurde
  6. veebruariks 2018, kuid ema ei läinud nõustaja vastuvõtule (avalduse p 9, lisa 10 (tl 26)); •
  7. septembril 2018 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ema taas vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Kuna ema ei mahtunud sügisperioodi grupitöösse, pakuti talle individuaalset nõustamisteenust, et koolituse teemad läbida. Ema ei ilmunud kokkulepitud aegadeks nõustamisteenusele ega vastanud koolitaja telefonikõnedele. Teenuseosutaja lõpetas
  8. veebruaril 2019 emale teenuse osutamise puuduva koostöö tõttu (avalduse p 22, lisa 22 (tl 41 pöördel)); • avaldaja on korduvalt tasunud vanema lapse YYYs õppimisega kaasnevat osalustasu. 27.
  9. Seega on kohalik omavalitsus peret aastate jooksul oluliselt aidanud nii majandusliku toimetuleku, elamispinna, füüsilise ja vaimse tervise hoidmise kui ka laste kasvatamise ja nende igakülgse arengu toetamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on koostöö avaldaja ja laste ema vahel olnud aga vaevaline. 27.3.
  10. Avaldusest nähtuvalt ei teavitanud laste ema lastekaitsetöötajaid laste heaolu mõjutavatest olulistest asjaoludest. Näiteks ei teavitanud laste ema lastekaitsetöötajat sellest, et ta oli
  11. mail 2021 lõpetanud majutuslepingu ja sotsiaalmajutusüksusest välja kolinud, vaid väitis, et soovib alles alates
  12. septembrist 2021 kolida päranduseks saadud korterisse PõhjaTallinna linnaosas. Kui lastekaitsetöötaja kolimisest teada sai, ei soovinud lapse ema esmalt oma uue elukoha aadressi avaldada, vaid tegi seda alles pärast pikka veenmist. Samas ei soovinud laste ema leppida kokku kodukülastuse aega, et lastekaitsetöötaja saaks hinnata elamistingimusi perekonna uues elukohas (avalduse p 40). 27.3.
  13. Avaldaja väitel ei pea laste ema kinni sõlmitud kokkulepetest, esitab tõele mittevastavat informatsiooni ning ei soovi teha lastekaitsetöötajaga koostööd (avalduse p 47). Lisaks juba eespool välja toodule nähtub ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna
  14. oktoobri
  15. a protokollist, et suhtluses kogu lapsi toetava võrgustikuga on korduvalt esinenud lapsevanema poolset varjamist ja valetamist, kusjuures lapsevanem ei oska alati selgitada, miks ta nii käitub (tl 22 pöördel). Ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna
  16. mai
  17. a protokolli kohaselt on probleemiks laste ema vähene tahe teha koostööd ning pidev valetamine (tl 33). 27.3.
  18. Samuti nähtub avaldusest, et laste ema on lastekaitsetöötajaid ignoreerinud, jättes sellega laste huvid tagaplaanile. Näiteks tõi avaldaja välja, et ajavahemikul
  19. juuni –
  20. juuni 2021 proovis lastekaitsetöötaja laste emaga kontakti saada, kuid ta ei vastanud kõnedele. Kui aga lastekaitsetöötaja helistas asutuse teise telefoniga, mille number ei olnud laste emale teada, vastas ta telefonikõnele koheselt (avalduse p 44). Oma
  21. aprilli
  22. a seisukohas tõi avaldaja esile, et pärast
  23. juuli
  24. a kodukülastust keeldus laste ema igasugusest koostööst nii 19
(21)2-21-10886 Tallinna Kesklinna Valitsuse kui ka Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötajatega. Ta ei vastanud jätkuvalt lastekaitsetöötaja telefonikõnedele ega olnud muul viisil kättesaadav.
  1. novembri
  2. a ärakuulamisel maakohtus rääkis laste ema, et ta ei soovi lastekaitsetöötajaga koostööd teha. 27.3.
  3. Määruskaebuse väide, et lastekaitse süüdistab ja kiusab perekonda, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on lastekaitsetöötajad püüdnud perekonda igati aidata ning emalt laste hooldusõiguse äravõtmist on taotletud alles viimase abinõuna. Vanemal lapsel ei ole objektiivset alust lastekaitsetöötajaid mitte usaldada. Asja materjalid ei kinnita vanema lapse hinnangut, et emal on lastekaitsetöötajatega konfliktid. Pigem nähtub avaldaja esile toodust, et ema ei ole teinud lastekaitsetöötajatega vajalikku koostööd, mis on raskendanud avaldajal perekonna aitamist. 27.
  4. Kolleegium möönab, et asjaolu, et ema on vajanud oma toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel kohaliku omavalitsuse abi, ei ole iseenesest alus hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Praegusel juhul on aga peamiseks probleemiks ema käitumine, mis keskendub ema enda soovidele ja vajadustele, ning suutmatus mõista, esiplaanile seada ja tagada lapse vajadusi. See on aja jooksul kaasa toonud kahju vanema lapse heaolule, sh füüsilisele ja vaimsele tervisele, ning tulevikuväljavaadetele. Perega on tehtud pika aja jooksul intensiivset koostööd, et toetada ema mh laste kasvatamisel, kuid vaatamata tehtud töö mahule on probleemid endiselt säilinud. Koostöö vähene tulemuslikkus on olnud suurel määral tingitud ema koostöövalmiduse puudumisest. Tallinna Perekeskuse pereteenistuse pereteenuse klienditöö kokkuvõttest (ajavahemiku
  5. veebruar 2017 –
  6. september 2020 kohta) nähtub, et koostööd laste emaga on pärssinud ka tema vaimse tervise probleemid. Kõike eeltoodut, sh seni osutatud abi mahtu ja tulemuslikkust arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et muude abinõude rakendamiseks ei oleks piisanud selleks, et kõrvaldada ohtu vanema lapse heaolule. Olukorras, kus laste ema ei olnud suuteline abi vastu võtma, oma probleeme tunnistama ja nendega tegelema, oli vanema lapse parimates huvides tagada tema turvalisus, stabiilne elukorraldus ning arengu toetamine väljaspool bioloogilist perekonda, tagades regulaarse kontakti bioloogilise vanemaga.
  7. Määruskaebuses toob vanem laps välja, et pereliikmete omavahelised suhted on head ning ta soovib kasvada oma kodus ja elada koos emaga. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asja materjalid vanema lapse väidet, et tema suhted emaga on head. Samas ei tähenda see seda, et ema juures elamine ja kasvamine oleks lapse parimates huvides. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemale lapsele ja emale ka lapse perekodus elades tagatud piisavad võimalused suhtlemiseks, sh on emal võimalik vanemat last külastada ning nad on sageli kohtunud ka pärast vanema lapse kooli. Avaldaja väitel ei ole ta piiranud vanema lapse ja ema kohtumisi ega seadnud nende suhtlemisele takistusi. Laste esindaja tõi välja, et laste ema külastas
  8. a suvel lapsi neli korda nädalas kokkulepitud aegadel (tl 100). Ka
  9. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et ta kohtub emaga 1–2 korda nädalas pärast kooli ning laupäeval ja pühapäeval veedab ema laste juures perekodus mitu tundi. Samas ei kinnita asja materjalid seda, et vanemal lapsel oleks tegelik soov ema juures elada. Avaldaja väitel ei ole vanem laps avaldanud soovi ema tema enda kodus külastada ega ema juurde ööseks jääda, vaid on eelistanud kohtuda avalikes kohtades. Ka ärakuulamisel kinnitas vanem laps, et pärast perekodusse tulekut ei ole ta ema juures kodus käinud. Ta põhjendas seda sellega, et ei olnud vastavast võimalusest teadlik, kuid ei väitnud, et ta oleks perevanemale või avaldaja lastekaitsetöötajatele sellekohast soovi avaldanud. Ka perevanem HK avaldas
  10. märtsil 2023 ringkonnakohtule, et lapsed ei ole avaldanud soovi ema juures ööbida. 20
(21)2-21-10886 Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et vanemale lapsele on tagatud piisav ja tema huvidele vastav võimalus emaga suhelda ka olukorras, kus ema hooldusõigus on ära võetud.
  1. Kolleegium märgib, et perekodus elamine on vanemale lapsele hästi mõjunud. Tema õppeedukus oli
  2. a kevade seisuga piisavalt hea, et kvalifitseeruda stipendiumile. Ärakuulamisel avaldatu kohaselt ei olnud tal enam probleeme koolikohustuse täitmisega, vaid ta läks kooli meeleldi ning õppimisel abi ei vajanud. Ka perevanem HK kinnitas, et vanem laps on keskmine õpilane, kellel on kolmed-neljad, vahel ka mõni viis ja mõni kaks, mille ta ära parandab. Koolist puudumised on olnud põhjendatud. Avaldaja tõi määruskaebuse vastuses välja, et lastekaitsetöötaja vestles
  3. novembril 2022 Tallinna Lastekodu HHH maja perevanemaga, kelle hinnangul on lapsed asenduskodus kohanenud. Vanem laps väljendas küll endiselt rahulolematust mõningate reeglite ja pakutava toidu üle, kuid oli muutunud avatumaks ja leplikumaks.
  4. Eeltoodud põhjustel on maakohtu määrus põhjendatud osas, millega maakohus võttis emalt ära vanema lapse isikuhooldusõiguse. Olukorras, kus emalt on vanema lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud ja laps elab igapäevaselt asendushooldusteenusel, ei oleks olnud õigustatud jätta emale alles vanema lapse varahooldusõigust. Seega on maakohus põhjendatult võtnud laste emalt ära nii vanema lapse isiku- kui ka varahooldusõiguse.
  5. Emalt hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub vanemal lapsel seaduslik esindaja.

§ 171

lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui lapse esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et lapsele tuli määrata eestkostja. Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei olnud laste vanaema C võimeline nõuetekohaselt täitma eestkostja kohustusi ja teisi füüsilisi isikuid, kes võinuks olla lapse eestkostjaks, kohtule teada ei olnud, määras kohus põhjendatult vanema lapse eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni Tallinna Linnavalitsuse. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka vanemale lapsele määratud eestkostja ülesannete osas.

  1. Eelnevast tulenevalt tuleb vanema lapse määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
  4. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 21

(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.