Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 150§ 630

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-979

) § 630 lg 2). ASJAOLUD 1

1. Ü. T. (hageja) esitas
2. juulil 2023 Tartu Maakohtule hagi A. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna abielulised suhted kostjaga on pöördumatult lõppenud. Hageja jäi
3. oktoobri
4. a istungil abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et ei soovi abieluliste suhete jätkamist. Poolte ühised lapsed elavad koos hagejaga ning ühisvara pooltel puudub.
5. Kostja avaldas
6. oktoobri
7. a istungil esmalt, et ei nõustu abielu lahutamisega, kuid võttis hiljem hagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxx Põlva notari Ere Kürsa juures.
2. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuigi kostja esialgu ei nõustunud

1. oktoobri
2. a istungil abielu lahutamisega, kinnitas ta hiljem, et on abielu lahutamisega nõus. Seega ei vaidle pooled abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus selgitas pooltele 9. oktoobri 2023. a istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise võimalust

§ 357lg 1 alusel.

Nagu kohus eespool märkis, ei nõustunud kostja esialgu abielu lahutamisega, kuid hageja kinnitas, et tal puudub soov abielu säilitamiseks ja leppimiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada – ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla.

Selleks peab olema mõlema, mitte ainuüksi ühe poole tahe. Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „T. “. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel kostja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „T. “. Kuigi hageja on avaldanud, et ta ei nõustu, et kostja jätab pärast abielu lahutamist perekonnanime „T. “, puudub õiguslik alus kohustada kostjat taastama tema varem kantud perekonnanime. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 2 9. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, millelt on hageja tasunud riigilõivu. 10. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3