2-09-61283/197

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-09-61283 Kohtuasi X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X Menetluse liik Kirjalik menetlus Puudutatud isikud 1) Q, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson 2) Puudutatud isik Y 3) Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja AM RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 06.09.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 käesoleva määruse tervikresolutsiooni p-s 4.2 märgitud viisil ning muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3. Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus on jõustunud resolutsiooni punkti 1 osas.
4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.
5. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. 4.
6. Jätta lapse Q ja ema X ning lapse Q ja isa Y suhtlemise kord määramata.
7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-09-61283 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
8. Harju Maakohus tegi 19.07.2019 määruse, millega määras kindlaks X (avaldaja), Q (laps) ja Y (isa) suhtlemise korra (suhtlemiskord).
9. Avaldaja esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt rikkus isa suhtlemiskorda ja avaldaja soovis lepitusmenetluse läbiviimisega kõrvaldada suhtlemiskorra rikkumised.
10. Harju Maakohus tegi 06.09.2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning jättis avaldaja ja lapse suhtlemise korra määramata. Määruskaebus
11. Avaldaja esitas 22.09.2021 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada, et Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskord kehtib. Lisaks esitas avaldaja määruskaebuses taotlused teatud isikute kohustamiseks kindlateks toiminguteks ning taotluse, et maakohus lisaks e-toimikusse ja edastaks avaldajale Harju Maakohtus 29.07.2021 toimunud lapse ärakuulamise protokolli ja helisalvestise.
12. Harju Maakohus võttis 10.04.2023 määruskaebuse menetlusse osaliselt, jättes menetlusse võtmata määruskaebuses esitatud kohustamistaotlused. Maakohus palus menetlusosalistel esitada oma seisukohad määruskaebuse kohta. Menetlusosaliste seisukohad
13. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) 24.04.2023 seisukoha järgi elab laps alates
14. aasta juunikuust avaldaja juures. Lapse, kes oli seisukoha esitamise ajal 16-aastane, huvides on lähtuda tema enda tahtest, mitte korraldada tema suhtlemist vanematega kohtumääruse abil. Eestkosteasutus leidis, et vaidlustatud määrust, millega suhtlemiskord jäeti määramata, ei ole alust tühistada.
15. Isa 25.04.2023 seisukoha järgi on määruskaebus muutunud ainetuks, kuna isale teadaolevalt elab laps avaldaja juures.
16. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja 26.04.2023 seisukoha järgi on olukord muutunud, kuna laps elab avaldaja juures ning isaga suhtlemise osas on lapse huvides tema tahte austamine. Lapse esindaja leidis, et suhtlemise korra reguleerimine kohtumäärusega ei ole vajalik. Menetluse edasine käik
17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-09-61283
18. Avaldaja 14.09.2023 seisukoha kohaselt elab laps avaldaja juures ning otsustab iseseisvalt, millal ja kuidas isaga suhelda. Avaldaja leidis, et Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega kehtestatud suhtlemiskorra järele puudub vajadus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb täpsustada määruse resolutsiooni punkti
20. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas. Maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud.
22. Avaldaja taotles määruskaebusega Harju Maakohtu 06.09.2021 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis lapse ja vanemate vahelise suhtlemise korra määramata. Avaldaja palus ennistada Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega kindlaksmääratud lapse ja vanemate suhtlemiskord, sest vanemate vahel olid lapsega suhtlemise osas erimeelsused. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud (laps elab ema juures Eestis ja laps ei viibi isa juures Soomes), mistõttu ringkonnakohus ei käsitle neid määruskaebuse väiteid, mis muutunud asjaolude valguses asja lahendamiseks enam tähtsust ei oma. Ringkonnakohus lähtub viimatisest olukorrast ning avaldaja 14.09.2023 seisukohast. Avaldaja on ringkonnakohtule kinnitanud, et laps elab avaldaja juures ja vanematega suhtlemise korra kindlaksmääramine ei ole vajalik (avaldaja 14.09.2023 seisukoht (IV kd, tl 123)). Ka kõik ülejäänud menetlusosalised on kohtule kinnitanud, et laps elab avaldaja juures ja vanematega suhtlemise korra kindlaksmääramine ei ole vajalik (eestkosteasutuse 24.04.2023 seisukoht (IV kd, tl 112 ja pöördel), isa 25.04.2023 seisukoht (IV kd, tl 114 ja pöördel) ja lapse esindaja 26.04.2023 seisukoht (IV kd, tl 116 ja pöördel)).
23. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 esimese lause järgi lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. PKS § 143 lg 21 teise lause järgi määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kuna käesoleval ajal pole vanemate vahel lapsega suhtlemise üle enam vaidlust, ei ole vajadust lapsega suhtlemise korda määrata. Seega – arvestades muutunud asjaolusid ning seda, et ükski menetlusosaline suhtlemiskorra määramist ei soovi – ei ole ringkonnakohtult alust vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2 muuta osas, millega jäeti lapse ja ema suhtlemise kord määramata.
24. Kuna varasemalt määratud suhtlemiskord, mida muudeti vaidlustatud määrusega, jättes suhtlemise korra määramata, käsitles lapse suhtlemist kummagi vanemaga, tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 täpsustada selliselt, et määramata jäetakse nii lapse ja avaldaja kui ka lapse ja isa suhtlemise kord. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus suhtlemise korra määramata.
25. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele teha nähtavaks protokoll lapse ülekuulamise kohta, märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtus 29.07.2021 toimunud ülekuulamise protokoll on avaldajale 03.09.2021 nähtavaks tehtud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu 3 2-09-61283 hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
27. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 4