lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Aalo Lill, isikukood 38907052796 Elukoht: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
kohaselt on Aalo Lill kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Aalo Lille karistati
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, selle eest, et tema 25.06.2023.a kella 17.17 ajal Harju maakonnas Jõelähtme vallas TALLINN- NARVA maantee 23. kilomeetril, juhtis mootorsõidukit kiirusega 118km/h +/- 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 23 km/h. Oma tegevusega rikkus Aalo Lille otsuse kohaselt
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Kaebus Kohtule esitatud kaebuses tunnistab Aalo Lill lubatud sõidukiiruse ületamist ja kahetseb oma tegu. On teadlik oma eelnevatest kiiruse ületamistest ja proovib vastavalt oma võimetele nende eest määratud trahve järk-järgult tasuda. Tallinn-Narva maanteel piirkiiruse 90 km/h alas oli eelnevalt kiirus 110km/h ja hajameelsusest jäi püsikiiruse hoidjaga kiirus samaks. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist ei olnud tahtliku kiiruse ületamisega. Kaebuse esitaja palub kaaluda uuesti juhilubade mitte äravõtmist, põhjendades seda terviseprobleemidega, lapse sõidutamise ja tööülesannete täitmisega. Kaebuse esitaja palub määrata rahatrahvi näol maksimaalne summa või vähendada ajaliselt juhtimisõiguse äravõtmist. 14.08.2023.a edastas Tartu Maakohtu kohtunik Ingrid Kullerkann Aalo Lille kaebuse vastavalt menetlusalluvusele Harju Maakohtule. Aalo Lill on nõus asja arutamisega Harju Maakohtus ja soovib kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Aalo Lille süüline käitumine liiklusseaduse nõuete rikkumisel on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Otsuse tegija on määranud Aalo Lillele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumise ohtlikust ning on arvesse võtnud ka avaldatud kahetsust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegemisel arvestatud, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest (neljal korral on karistus määratud just sõidukiiruse ületamise eest). Kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõju avaldanud ning ka isik ei ole enda jaoks nendest järeldusi teinud, siis teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki menetlusalune isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja viitab, et 14.06.2022 on menetlusalusele isikule
lg 2 järgi kvalifitseeriva rikkumise toimepanemise eest määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Kuna iga järgnev karistus peab olema eelnevast rangem, siis käesolevas asjas on otsuse tegija määranudki Aalo Lillele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tegija on õigesti leidnud, et uue rahatrahvi määramine ei suuda menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Määratud karistus jääb sanktsiooni alumise kolmandiku piiresse, on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ja ei koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et Aalo Lill vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmise, lapse sõidutamise või terviseprobleemidega. Nimetatud väited on paljasõnalised ja esitatud selge sooviga saada endale sobivamat lahendit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 19.07.2023 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine. Kohtu seisukoht Tutvunud Aalo Lille poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt ja taotletakse kohaldatud karistuse kergendamist, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaatama täies ulatuses. Menetlusalusele isikule on väärteoprotokolli ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüks pandud
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ning sellise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib
lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Aalo Lill kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiiruse mõõtmise heli- ja videosalvestus ja tunnistaja ütlused. Tunnistaja T. H. ütluste kohaselt teostas ta 25.06.2023.a koos patrullpolitseinik K. V. liiklusjärelevalvet Harju maakonnas Tallinn-Narva tee
lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 21- 40 kilomeetrit tunnis. Arvestades rikkumise kohas kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et see pidi olema mootorsõidukit juhtiva isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Menetlusalune isik on selgitanud kiiruse ületamist hajameelsusega, sest sõitis püsikiiruse hoidjaga ja eelnevalt oli kiiruseks 110 km/h tunnis. Olukorras, kus isik kasutab püsikiiruse hoidjat peab juht olema eriti hoolas, sest isik liikus teel, kus vahelduvad lubatud suurimad sõidukiirused. Kohtu arvates kujutab juht, kes ei märka või eirab liikluskorraldusvahendeid lubatud suurima piirkiiruse osas teistele liiklejatele ohtu oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta teadliku ohu liikluses. Seda enam, et tegemist on kogenud juhiga, mida tõendab Transpordiameti liiklusregistri väljavõte- juhtimisõigus on Aalo Lillele omistatud 04.09.2009.a. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt lubatud suurima piirkiiruse ületamine oli teadlik ja eesmärgipärane, sest üldjuhul on asulavälisel teel lubatud suurimaks kiiruseks 90 km/h ja üksikutel 3 teelõikudel lubatud ka liikluskorraldusvahendiga sõita kiiremini. Menetlusalune isik sõitis asulavälisel teel lubatud sõidukiiruse 90km/h alas tunduvalt kiiremini. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 23 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani toime
Karistus
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja määras Aalo Lillele karistuseks
Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg -s 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust
Seega on süü suuruse mõttes tegemist väikese süüga, mis omakorda määrab ära karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud ja arvestanud ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda varem karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et Aalo Lillel oli otsuse tegemise hetkel kuus kehtivat väärteokaristust, millest neljal korral oli menetlusalust isikut karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse määramisel ka asjaoluga, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 14.06.2022.a otsusega
lg 2 alusel kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest oli menetlusalusele isikule määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kuna iga järgnev karistus peab olema eelnevast rangem, siis otsuse tegija määraski Aalo Lillele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutakse karistusandmed registrist, kui põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Kohus leiab, et Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 14.06.2022.a otsusega määratud karistus on täidetud 05.08.2022, siis käesolevaks ajaks on see karistus kustunud. Seega ei saa kohus käesoleva otsuse tegemisel menetlusalusele isikule karistust mõistes arvestada eelnimetatud otsusega määratud karistusega. Küll arvestab kohus, et menetlusalust isikut on kolmel korral samalaadse (kiiruse ületamine) väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millest kaks rahatrahvi on tasumata. Aalo Lille on korduvalt karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, lisaks mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade ja sõiduki juhtimise eest vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta. Ükski karistustest ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ja menetlusalune isik ei ole olnud suuteline oma 4 käitumist liikluses korrigeerima. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kehtivad karistused erinevate väärtegude toimepanemise eest, s.h samalaadsete väärtegude toimepanemise eest viitavad kaebuse esitajale liikluses omaseks saanud ja väljakujunenud õigusvastasele käitumisele. Kohus on sunnitud tõdema, et senise karistusliigina kohaldatud rahatrahvid ei ole mõju avaldanud. Seega tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid, s.o teistsugust karistusliiki, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud kohaldada Aalo Lille suhtes rangemat põhikaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja ei ole lisanud kaebusele ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmise, lapse sõidutamise või terviseprobleemidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja väited on paljasõnalised ja võivad olla esitatud sooviga saada endale sobivamat lahendit. Karistusseadustiku § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused temal juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS §-s 50 lõikes 2 nimetatud isik. Arvestades, et Aalo Lill on pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine ei ole otstarbekas ega ka võimalik, sest ei hoiaks ära uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Mis puutub aga karistuse määra, siis leiab kohus, et arvestades kaebuse esitaja suurima sõidukiiruse ületamist
lg 2 sätestatud miinimumlähedases määras, kohtuvälises menetluses avaldatud kahetsust, mis on karistust kergendavaks asjaoluks ning et varem ei ole isikut juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud (kuna see karistus on kustunud), võib esmakordselt sellist karistusliiki kohaldades piirduda kõige lühemaga ajaga. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse pikkuse osas ja mõistab Aalo Lillele
Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.