Obsah (9)

§ 367§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-144673 Tsiviilasi Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 8 korteri

§ 367sätestatud põhimõttest.

1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja kantud menetluskulud ning välja mõista viivis menetluskuludelt.
2. Avaldaja on esitanud ka taotluse enammakstud riigilõivu 15 euro tagastamiseks Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 8 korteriühistu arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS).
3. 16.08.2023 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud nõude juurde. 16.08.2023 seisuga on viivis summas 219,83 eurot. PUUDUTATUD ISIK
4. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.04.2023, mis loeti kättetoimetatuks 10.05.
5. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 07.06.2023, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 16.08.2023 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on xxxx surnud K. P.’i pärija (dtl 37) ning seega oli korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx), omanikuks kuni 08.11.2021, mil korter müüd enampakkumisel. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 40). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik oli Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 8 korteriühistu liige ning pidi täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
4. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 1113,41 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.04.2020 – 08.11.
5. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 45-65). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isikul avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
6. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes olles pärinud korteriomandi, ei täitnud nõuetekohaselt kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.04.2020 kuni 08.11.2021majandamiskulude võlgnevus summas 1113,41 eurot.
7. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 21. Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kuni 28.03.2023 kokku summas 185,45 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni.

Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 28.03.2023, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 29.03.

1. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 1113,41 eurolt perioodil 29.03.2023 kuni 08.09.2023 (k.a) 164 päeva eest moodustab 55,73 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.09.2023 seisuga kokku 241,18 eurot (185,45 eurot + 55,73 eurot).
2. Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 09.09.2023 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1113,41 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1113,41 euro suurust ehk edaspidiselt mitte rohkem kui 872,23 eurot. MENETLUSKULUD 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 24. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 25.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja märgib avalduses, et on kandnud menetluskulusid kokku summas 1022,20 eurot, sh õigusabikulud 972,20 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Tegelikkuses nähtub esitatud õigusteenuse arvetest, et õigusabi on osutatud 6,3 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) ehk summas 907,20 eurot. Nimetatud summale lisandub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Eelmärgitud summad moodustavad kokku 972,20 eurot ehk õige ei ole avaldaja märgitud summa 1022,20 eurot, milles avaldaja arvestab tasutud riigilõivu kaks korda. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa kantud menetluskuludelt käibemaksu riigilt tagasi, mistõttu avaldaja palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Avaldaja taotleb enamtasutud riigilõivu 15 euro tagastamist. 26. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 27. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

1. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 144 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Arvestades eeltoodut ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu peab kohus esindaja märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega saab pidada mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks kokku 756 eurot (käibemaksuga) (6,3 h x 120 eurot).
3. Avaldaja esindaja on maksnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 16.11.2022 riigilõivu 65 eurot. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulub tasumisele riigilõiv 50 eurot.

§-i 150 kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsioon võimaldas hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluses enamtasutud ulatuses riigilõivu tagastamist. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 15 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele. 31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik