4-23-743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-743 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune isik A

§ 2351

lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 2351

lg 2 alusel rahatrahv 12 000 eurot otsuse sisu Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine või karistuse vähendamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Keskkonnaameti 14.02.

1. a otsus väärteoasjas nr 940022000783 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Jekaterina Kaširova koostas 16.01.2023 väärteoprotokolli, milles AS-le Olerex heidetakse ette kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumist. Väärteoetteheite kohaselt ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.12.2021 A.L., olles alates 25.01.
3. aastast Aktsiaseltsi Olerex ainus juhatuse liige ja seaduslik esindaja, korraldas ettevõtte tööd viisil, et aktsiaseltsi töötajad (XXX P.M. , XXX A.S. ja XXX R.K.), tegeledes kütuste sisseostu organiseerimise- ja koordineerimisega, jätsid biokütuste (nimelt HVO ehk taastuvtoorainetes kütus) hankimised aasta teise poolde ja ei lasknud seda aasta lõpuks turule, mille tagajärjel jäi ettevõttel täitmata biokütuse riiklik kohustus vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku 4-23-743 kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus protsenti (edaspidi nimetatud ka kohustus). Kuue protsendi vähendamise nõude puhul oleks
4. aastal Aktsiaseltsi Olerex lubatud kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) heite kogumahuks 88,45 gCO2ekv/MJ. Aktsiaseltsi Olerex poolt
5. aasta kohta esitatud tarnitud kütuste ja energia KHG kogumahuks oli 88,49 gCO2ekv/MJ, seega nõue 6% KHG heitkoguste vähendamise osas jäi aktsiaseltsil Olerex täitmata, kuna ettevõtte tarneandmete KHG maht
6. aasta aruannete kokkuvõttes ületab lubatud mahtu 0,04 gCO2ekv/MJ võrra. Tegelik KHG puudujääk tonnides on 341 tonni. Selline nõude täitmata jätmine võimaldas aktsiaselts Olerexil kasutada
7. aastal tarnimata jäetud biokütust
8. aastal ning saada selle eest kasu
9. kalendriaastas vähemalt summas 8 000 tuhat eurot, mida ettevõte ei pidanud enam kulutama biokütuse tarnimiseks
10. aastal. Eeltooduga aktsiaseltsi Olerex juhatuse liige A.L. , korraldades ettevõtte tööd viisil, mis võimaldas XXX, XXX ja XXX jätta biokütuste hankimised aasta teise poolde ja omamata tarneraskuste korral biokütuste varu, rikkus atmosfääriõhu kaitse seaduse (

) § 1231 lõike 1 nõuet, mille kohaselt tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus protsenti. Sellega pani aktsiaselts Olerex toime

§ 2351

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumise. 2. Keskkonnaameti 14.02.2023. a otsusega määrati AS-le Olerex

§ 2351lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest karistuseks rahatrahv 12 000 eurot.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme esitas 28.02.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub kohtul tühistada Keskkonnaameti 14.02.
2. a otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaitsja hinnangul ei ole täidetud subjektiivne teokoosseis, kuna pole alust väita, et kaebaja juhatuse liige oleks pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönaks seda. Vastupidi, täitmata kasvuhoonegaaside kogus moodustas kaebaja
3. aasta kogumahust vaid 0,036%, st üldiseid mahtusid arvesse võttes on tegemist väga väikese kõrvalekaldega. Oluline on märkida, et tegelik KHG puudujääk selgus alles
4. aasta jaanuaris. Seega selgus rikkumine AS Olerex juhatuse liikmele alles peale seda, kui see oli juba toime pandud (so kuu aega hiljem). Seetõttu ei ole asjas võimalik rääkida kaebaja juhatuse liikme kaudsest tahtlusest – tahtlikult ei ole võimalik toime panna tegu, mille olemasolust ei ole isik teo toimepanemise ajal üldse teadlik. Põhjendamatu ja väär on ka etteheide, nagu oleks kaebaja jätnud biokütuste hankimised aasta teise poolde. Kaebaja poolt kütuse käitlemise andmekogus (edaspidi VDS) esitatud biokütuste tarneandmetest nähtub, et biokütuseid hangiti kogu kalendriaasta jooksul, mitte ainult
5. aasta teises pooles.
6. aasta juunikuu lõpu seisuga (vt 30.01.2023 vastulause lisa 1) oli kaebaja biokütuse ning atmosfääriõhukaitse seadusest tulenevate eesmärkide täitmisest ees. Vastavad näitajad olid biokütuse puhul biokütuse osakaal 17,78% (eesmärk 10%) ning KHG ülejääk 4 398,4 t. Tõendamist on leidnud, et kaebaja on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et vastavat kohustust kohaselt täita ning kohustus on jäänud täitmata (ja sedagi vaid 0,036% ulatuses) ainuüksi kolmandate isikute (HVO tarnijad) poolsete rikkumise tõttu (so kokkulepitud tarnete tähtaegne mittetäitmine kaebaja ees), millise kolmandate isikute poolse rikkumise on omakorda 2 4-23-743 põhjustanud vääramatu jõu asjaolu (so streik Itaalia tehases). Peale eelviidatud tarneprobleemide ilmnemist on kaebaja teinud kõik endast võimaliku, et asendada tarned tellimustega teistelt partneritelt, mis ei osutanud aga võimalikuks, kuna vastavad teised HVO tarnijad puudusid. Eelviidatud põhjustel ei saa käesoleval juhul rääkida kaudsest tahtlusest. 3.
7. Alternatiivselt taotleb AS Olerex väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebajal puuduvad varasemad keskkonnaalased karistused ning varem karistamata isiku kohene karistamine rahatrahviga esmakordse rikkumise eest ei ole põhjendatud. Kaebaja tegu ei ole toonud kaasa keskkonnakahju ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda. Puudub nii varaline kui mittevaraline kahju. Seega puudub nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajadus isiku karistamiseks. Menetlusaluse isiku süü on käesoleval juhul äärmiselt väike. Tegu ei ole sihiliku kasumise saamise eesmärgil toime pandud teoga ning rikkumise ulatus on äärmiselt väike – vaid 0,04% kohustusest. 3.
8. Kui ka eelviidatud alusel ei ole kohtu hinnangul menetluse lõpetamine põhjendatud, taotleb menetlusalune isik trahvisumma vähendamist. 12 000 euro suuruse rahatrahvi määramine esmakordse rikkumise eest, olukorras, kus kohustusest jäi täitmata vaid 0,04 %, kus puudub tahtlus vastava teo toimepanemiseks ja kus kahju ei ole tekkinud, on kaebaja hinnangul ebamõistlikult range karistus. Kaebaja palub jätta menetluskulud riigi kanda ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
9. Kohtuväline menetleja palub kirjalikus vastuses jätta otsuse peale esitatud kaebus ja taotlused rahuldamata. Keskkonnaamet leiab, et AS Olerex on talle ette heidetud väärteo toime pannud ning ei esine ühtegi alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Vastuseks kaebuses esitatud väidetele, mida kohtuväline menetleja ei ole juba otsuses käsitlenud, märgitakse järgmist. Väide, et rikkumise toimepanemine selgus kaebaja juhatuse liikmele alles peale seda, kui rikkumine oli toime pandud (so kuu aega hiljem), ei vasta Keskkonnaameti sõnul tõele. R. K. poolt edastatud e-kirjast on näha, et A.L. oli vähemalt 09.12.2021 kirjalikult teavitatud, et biokütuse riiklik kohustus jääb
10. aastal täitmata. Samuti ei ole Keskkonnaamet nõus kaebuse esitaja väitega, et ettevõttel puudus mingi kasu seoses kohustuse mittetäitmisega. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja A.L. ja tunnistaja V.V. ütlustega on tõendatud, et
11. aastal tarnimata jäetud biokütust sai ettevõte kasutada
12. aastal. Seega ettevõte sai kasutada tarnimata jäetud biokütuse koguse
13. aastal

pandud kohustuse täitmiseks ning saada selle eest kasu

1. kalendriaastas vähemalt summas 8 000 tuhat eurot, mida ettevõte ei pidanud enam täiendavalt kulutama biokütuse tarnimiseks
2. aastal. Keskkonnaamet ei ole nõus ka väitega, et täitmata kasvuhoonegaaside koguse 0,036% puhul on üldiseid mahtusid arvesse võttes tegemist väga väikese kõrvalekaldega. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitajaga, et biokütuse kohustus jäi täitmata ainuüksi kolmandate isikute (so HVO tarnijad) poolsete rikkumise tõttu. AS Olerex omab ligi 30-aastast kogemust kütuste jaemüügil, on vähe usutav, et kogu ettevõtte tegevuse ajal ei ole olnud olukordi, kus kütuse tarned viibisid. A.L. on aktsiaseltsi Olerex seaduslik esindaja alates 25.01.2017, seega talle kui ettevõtte juhile peavad olema teada põhiriskid, mis võivad kaasneda kütuse tarnimisega välismaalt ja uute kütusepartnerite leidmisega. Keskkonnaamet leiab, et A.L. pidi oma juhtimise kogemuse põhjal vähemalt pidama võimalikuks, et kütuse tarned ei pruugi õigeks ajaks kohale jõuda. 4.
3. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Keskkonnaameti sõnul esineb avalik huvi kaebaja karistamiseks, kuivõrd iga Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud kasvuhoone gaaside vähendamisele suunatud nõude mittetäitmine võib kaasa tuua negatiivse mõju atmosfääri kvaliteedile, mis tähendab keskkonnatingimuste halvenemist kõigile planeedi elanikele. Keskkonnaamet leiab, et AS-i Olerex karistamine on vajalik nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Rääkida ei 3 4-23-743 saa ka AS-i Olerex väikesest süüst, kuna väärteomenetluse raames on tõendatud, et ettevõtte juhatus oli olukorraga jooksvalt kursis ning võeti teadlik äririsk, jäädes lootma Itaalias toimuva streigi lõppemisele. Karistuse määramisel on järgitud KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid ning Riigikohtu praktikat ja määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Keskkonnaamet on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused
4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 2351

lg 1 kohaselt on karistatav

§-s 1231 sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumine. Sama sätte lg 2 näeb ette selle teo eest juriidilise isiku vastutuse. Sellega on täidetud AS-i Olerex karistamise esmane eeldus - juriidilise isiku vastutus on seaduses ette nähtud. 8. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väärteoetteheite kohaselt korraldas juhatuse liige ettevõtte tööd viisil, et ettevõttel jäi täitmata biokütuse riiklik kohustus, seega heidetakse ette tegevusetust. Kohtupraktikas on märgitud järgmist. Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muuhulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg-s 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Tuleb aga silmas pidada, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (RKKKo 4-165811/27 p 12 koos edasiste viidetega). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava [---] atmosfääriõhu kaitse seadusest [---] ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Sellega on täidetud juriiidilise isiku karistamise teine eeldus – seadusega on pandud tegutsemiskohustus juriidilisele isikule lisaks ka tema juhatuse liikmele isiklikult. 9.

§ 1231

lg 1 kohaselt peab tarnija vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus protsenti. Tunnistajana üle kuulatud Keskkonnaministeeriumi XXXXX K.K. ütluste (tl 11) kohaselt on selle nõude täitmiseks järgmised võimalused: biokütuse tarbimisse andmine, võimalus osta turult kvoote, tarnijad 4 4-23-743 võivad täita eesmärki ühiselt, tarnijad võivad üksteiselt osta kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikat või täita nõude maanteetranspordis kasutatava elektrienergia abil.

2. aastal jäi AS-l Olerex kohustus täitmata. Sellest on AS Olerex XXX R. K. teavitanud Keskkonnaametit 09.12.2021 e-kirjaga (tl 8): „Kirjutan ettevõttest Olerex AS suure probleemiga. Vaatamata pingutustele ei ole meil õnnestunud hankida piisavas koguses biokütuseid teises poolaastas, et täita aastast biokütuse riiklikku kohustust“. Tunnistaja R.S. (tl 2–4) töötab XXX XXX peaspetsialistina, kelle tööülesandeks oli kontrollida AS-i Olerex poolt tarnitud KHG mahu (aruandlus
3. aasta kohta) vastavust

§ 1231lõikes 1 esitatud nõuetele.

Tunnistaja sõnul esitab tarnija Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu kuuaruande, milles märgib eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud maanteetranspordis kasutatava energia, mootoribensiini, diislikütuse, gaaskütuse ja biokütuse koguse ning neile vastavad kasvuhoonegaaside andmed.

§ 1231

lg 8 kohaselt kütuse alusstandard käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidus 2010. aastal kasutatud mittebioloogilist päritolu kütuse kasvuhoonegaaside heite kogumahukus, mis on 94,1 gCO2ekv/MJ. Kuna

§ 1231

lg 1 kohaselt peab tarnija vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus protsenti, oleks 2021. aastal kuue protsendi vähendamise nõude puhul lubatud KHG heite maht 88,45 gCO2ekv/MJ (arvutus järgmine: 94,1 * 6/100 = 5,646 gCO2ekv/MJ; 94,1 – 5,646 = 88,45 gCO2ekv/MJ). Tunnistaja ütluste juurde on lisatud AS Olerex aruanne, millest vastavad arvandmed on näha (lk 6). Kuivõrd kohustuse täitmata jätmise üle sisulist vaidlust pole, siis kohus sellel edasiselt ei peatu ja loeb

§ 2351süüteokoosseisu objektiivsed tunnused tuvastatuks. 11. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Siiski on kohtupraktikas leitud, et osade väärteokoosseisude puhul on subjektiivse tunnusena nõutav tahtlus. Riigikohus on märkinud, et sugugi kõigi objektiivsele väärteokoosseisule vastavate õiguserikkumiste puhul ei pruugi olla põhjendatud nende karistatavus hoolimata sellest, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Veelgi enam - vajalikuks võib osutuda ka subjektiivse koosseisu määratlemine mingi konkreetse tahtluse vormiga. Sarnased täpsustused on iseloomulikud ka kuriteokoosseisudele. Näiteks süüteokoosseisudes kasutatavad formuleeringud „eesmärgil" või „motiivil" eeldavad üksnes kavatsetust, mõiste „teadvalt" aga vähemalt otsest tahtlust (RKKK 06.06.2005, 3-1-1-48-05, p 6). 12. Kaebuse üks väide on, et

§ 1231

lg 1 kohustuse rikkumine on karistatav üksnes juhul, kui see pandi toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja tuvastas kaudse tahtluse ja kaebaja hinnangul kaudset tahtlust ei ole. 13.

§ 2351

süüteokoosseisu formuleeringus ei ole midagi sellist, mis viitaks teo subjektiivse külje osas kavatsetuse või otsese tahtluse tuvastamise vajadusele. Allakirjutanul ei õnnestunud leida kohtupraktikat, kus oleks väärteokoosseisu kitsendatud selliselt, et subjektiivse küljena oleks nõutav vähemalt kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element – tagajärje ettenägemine – kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil (RKKK 23.11.2016, 3-1-1-76-16, p 17.) Kohtu hinnangul ei oma selle väärteokoosseisu seisukohast tähtsust, kas tagajärge ettenägev isik möönab selle saabumist või loodab seda vältida.

1. Kaebuse esitaja väide on, et tema ei teadnud – rikkumise toimepanemine selgus AS Olerex juhatuse liikmele alles kuu aega peale selle toime panemist. Juba eelnevalt tuvastatu 5 4-23-743 kohaselt teavitas AS Olerex XXX R.K.
2. aasta detsembri alguses Keskkonnaametit sellest, et kohustus jääb täitmata. Seega vähemalt AS Olerex töötaja nägi tagajärge ette ja möönis selle saabumist. Praegusel juhul tuletatakse juriidilise isiku vastutus juhatuse liikme tegevusetusest. A.L. ei pruukinud kohustuse täitmata jäämisest teadlik olla, kuigi selle väite vastu räägib asjaolu, et ta sai koopia Keskkonnaametile saadetud kirjast. Menetlusaluse isikuna antud ütlused võimaldavad sisuliselt järeldada, et ta polnud kohustuse täitmise aspektidega kursis. Nii nähtub sealt, et ta ei tea täpselt, kuidas ettevõte täidab seadusest tuleneva nõude. Ta ei oska öelda, kas ettevõttes oli määratud konkreetne isik, kes oleks jälginud, et kütuse tarnija kohustus (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaal 6% kalendriaasta jooksul) oleks 2021 täidetud. Tegevjuhtimisse tema ei sekku. Äriühingu juhatuse liikmel on hoolsuskohustus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 tulenev kohustus korraldada keskkonnaalaste nõuete täitmine. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
3. Juhul kui jaatada kaebuses esitatud konstruktsiooni süüteokoosseisu subjektiivse küljena tahtluse tuvastamise vajadusest, viiks see absurdse olukorrani – ettevõtet, kelle juhatuse liige ei tunne mingit huvi seadusest tulenevate kohustuste kohta, ei saaks kohustuste täitmata jätmise eest karistada.
4. Järgevalt esitatakse kaitseväide, mille kohaselt juhatuse liige korraldas töö nõuetekohaselt, kuid kohustuse täitmata jätmise põhjustas lepingupartneri juures aset leidnud vääramatu jõud. Erinevate isikute ütlustest nähtubki, et lepingud kohustuse täitmiseks vajaliku kütuse tarnimiseks olid sõlmitud, kuid teine pool neid ei täitnud streigi tõttu (R. K. tl 21; A. Š., tl 33; P. M. tl 37). KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Teo õigusvastasuse või õiguspärasuse küsimus tuleb lahendada õiguskorra kui terviku taustal. Siit tuleneb, et tsiviil- või avalikus õiguses sisalduv teo lubatavus välistab alati süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 27 komm. 3).
5. Vääramatu jõu korral on kohustuse täitmata jätmine vabandatav. Võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kohaselt vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Euroopa Kohus on märkinud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale mitmesugustes valdkondades, näiteks seoses põllumajanduseeskirjadega või Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 45 sätestatud edasikaebamise tähtaegu käsitlevate normide valdkonnas, ei piirdu vääramatu jõu mõiste täieliku võimatusega, vaid seda tuleb mõista isikust sõltumatute ebatavaliste ja ettenägematute asjaoludena, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest (Kohtuasjas C-314/06 p 23 ja 31 koos edasiste viidetega).
6. Asjaoludest nähtuvalt ei oma lepingupartneri juures tunnistajate ütluste kohaselt aset leidnud streik selle asja lahendamise seisukohalt tähendust. Üle kuulatud AS Olerex töötajate (R. K., tl 21; P. M. , tl 37) ütlustest saab kokkuvõtlikult järeldada seda, et sisseostuks vajalikud lepingud olid sõlmitud, novembris selgusid tarneprobleemid, mida lepingupartner põhjendas Itaalias toimuva streigiga. Detsembris selgus, et lepingupartner oma tarnimiskohustust tähtaegselt täita ei suuda. Kohtu hinnangul oleks tarneprobleemide ilmnemisel juba novembris olnud võimalik asuda otsima alternatiivseid võimalusi kohustuste täitmiseks. Reaalsuses asuti 6 4-23-743 probleemiga tegelema alles detsembris. Lõppastmes on oluline, et kohustus tuleb täita ja selleks kohase ajavaru arvestamine on ettevõtja risk. Seega AS Olerex kõigi asjakohaseid abinõusid ei rakendanud ning streik vääramatu jõuna võimaliku õigusvastasust välistava asjaoluna arvesse tulla ei saa.
7. Kaebaja on esitanud alternatiivse taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel – ta on varem karistamata isik, keskkonnakahju ei tekkinud ja süü on äärmiselt väike. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
8. Kohus nõustub sellega, et täitmata jäänud kohustuse ulatust arvestades saab süüd lugeda pigem väiksemapoolseks. Küll aga on asjas suur avalik huvi. Keskkonnateemad on ühiskonna jaoks äärmiselt olulised. Kliimamuutuste tulemusena on juba praegu üsna tugevalt häiritud inimeste senine elukorraldus ja teadlased prognoosivad juba 30 aasta perspektiivis inimkonnale kliima soojenemisest tingitud looduskatastroofide tõttu väga musti stsenaariume.
9. aasta detsembris toimus Jaapanis Kyōto linnas riikidevaheline suurkohtumine, kus võeti vastu Kyōto protokoll - esimene rahvusvaheline leping, milles seati õiguslikult siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Protokolli ratifitseeris 192 osalist ja see kujutab endast olulist rahvusvahelist kliimamuutuste vastu võitlemise kokkulepet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et võitlus kliimamuutuste vastu on üks Euroopa Liidu keskkonnapoliitika selgeid eesmärke. Menetlusaluse isiku rikutud kohustus on seatud kliimamuutuste vähendamiseks. AS Olerex näol on tegemist riigis üsnagi arvestatavat turuosa omava fossiilkütuseid müüva ettevõttega ja seega ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Keskkonnaalaste rikkumiste korral on avaliku menetlushuvi jaatanud ka Riigikohus (vt 31.05.2022, 4-21-3478/29, p 23).
10. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 22.

§ 2351

lg 2 kohaselt karistatakse

§-s 1231 sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõuete rikkumise toime pannud juriidilist isikut rahatrahviga kuni 10 000 000 eurot. 23. KarS § 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot. Seega on eriseaduses kehtestatud maksimaalne karistusmäär oluliselt kõrgem karistusseadustiku üldosas sätestatust. Eeltoodust tulenevalt on esmalt vaja leida vastus küsimusele, kas käesoleva rikkumise eest rahatrahvi määramisel tuleb lähtuda

§ 2351lg-st 2 või Kar

S § 47 lg-st 2. 24.

§ 2351

lg 2 muudatus, millega tõsteti maksimaalset karistusmäära 400 000 eurolt 10 000 000 euroni jõustus 13.06.

1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) seletuskirjast nähtub, et muudatus tehti eelkõige tulenevalt sellest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ artikliga 9a ei ole kooskõlas trahvimäär, mille tasumine on soodsam kui kohustuse täitmine. Samuti tehti seadusemuudatus teades, et ka karistusseadustiku üldosa plaanitakse täiendada nii, et see võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada 7 4-23-743 teatud rikkumiste eest senisest, mis on 400 000 eurot juriidilisele isikule, oluliselt suurema rahatrahvi ülemmääraga väärteokaristusi.1 Vahemärkusena võib lisada, et tegelikult karistusseadustiku §-i 47 tulevikus ka täiendatakse ning 01.11.2023 jõustuva redaktsiooni kohaselt võib muus seaduses ette näha rahatrahvi kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.
2. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi (lex specialis derogat legi generali). Seejuures ei oma tähtsust, kas erinorm kehtestati varem või hiljem kui üldnorm, sest ka varasema eriseaduse ja hilisema üldseaduse konkurentsi korral on prioriteet (varasemal) eriseadusel (lex generalis posterior non derogat legi priori speciali) (RKKK 11.06.2008, 3-1-1-32-08, p 11).
3. Riigikohus märkis eelviidatud lahendis veel, et kuigi KarS § 1 lg-s 1 sätestatu kohaselt peaksid süütegude eest karistamise üldised alused ja piirid olema kodifitseeritud põhikaristusõigusena karistusseadustikus, ei anna selle põhimõtte eiramine veel piisavat alust selleks, et jätta eriseaduses kehtestatu kohaldamata. Seda seetõttu, et nii eriseadus kui ka karistusseadustik on põhiseaduse §-s 104 nimetamata nn lihtseadused ehk tegemist on võrdse õigusjõuga õigustloovate aktidega (RKKK 11.06.2008, 3-1-1-32-08, p 15).
4. Kokkuvõtvalt on seega käesolevas asjas rahatrahvi määramisel kohaldatav

§ 1

235 lg-s 2 sätestatud maksimaalne karistusmäär vaatamata asjaolule, et seadusandja ei ole selle normi kehtestamisel järginud KarS § 1 lg-s 1 sätestatud põhimõtet.

1. Juriidiliste isikutele mõistetavate või määratavate karistuste raamid on väga laiad ning seega on kohtuvälise menetleja või kohtu otsustusruum erakordselt suur. Samadesse karistusraamidesse peavad mahtuma väga erinevad teod ja väga erinevad juriidilised isikud. On üheselt selge, et nt 100 000 euro suurune rahatrahv mõjub absoluutselt erinevalt 10 000-eurose aastakäibega ja 10 000 000-eurose aastakäibega ettevõttele.
2. Kohtuväline menetleja on AS-le Olerex karistuse määramisel lähtepunktiks võtnud poole sanktsiooni ülemmäärast, mis on 5 000 000 eurot ning seejärel hinnanud süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Süüd vähendavate asjaoludena võeti arvesse, et tegu ei ole kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ning AS-l Olerex puuduvad varasemad kehtivad keskkonnaalased karistused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad. Eeltoodu tingis AS-le Olerex rahatrahvi määramise summas 12 000 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendatud ja proportsionaalne ning kaebuses välja toodud asjaolud ei tingi AS-le Olerex määratud karistuse vähendamist. Eelnevalt loetletud asjaolud ning fakt, et rikkumise ulatus oli väike, võimaldavad AS-i Olerex teosüüd lugeda väikseks. Samas tuleb karistuse määramisel lähtuda sellest, et karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi samas valdkonnas tegutsevaid isikuid ja tunduma ühiskonnas õiglane.
4. Kohus leiab, et karistuse määramisel tuleb seega ühelt poolt arvestada sellega, et karistus oleks isiku jaoks reaalselt tajutav ning täidaks eripreventiivset eesmärki ning teiselt poolt 1 Eelnõu seletuskiri kättesaadav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/15bc3a97-ea66-4e32a3a0-0d5706c22dc3 8 4-23-743 sellega, et juriidilisele isikule määratav karistus ei oleks sisuliselt selline, mis teeb ta maksejõuetuks. Ülevaate AS-i Olerex majanduslikust seisust annab toimikus olev
5. a majandusaasta aruanne (tl 40-70), mille kohaselt oli
6. aastal AS-i Olerex müügitulu XXX miljonit eurot ning kasum XX miljonit eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – 12 000 eurot – eelkirjeldatut arvestav ning sellele vastav.
7. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
8. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud jätta menetluskulud riigi kanda. Samas pole kaitsja menetluskulude nimekirja ega isegi kogukulu summat kohtule esitanud. Antud juhul pole see ka oluline. VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jääb kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 9