Obsah (9)

§ 108§ 82§ 100§ 103§ 11§ 619§ 627§ 628§ 629

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-134071 Bonacci OÜ hagi

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab, et pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teeb kostjale kokkulepitud tasu eest tööd. Poolte esitatud andmetel on teenuse osutamise eest kokkulepitud summaks 2000 eurot kuus. Kostjal on tasumata arve nr 2103445 summas 2000 eurot turunduskoolituse eest perioodil 02.05 - 15.05.2022 maksetähtpäevaga 23.05.2022 (dtl 33). Kostja teatas hagejale 19.10.2022 e-kirjaga, et ei aktsepteeri esitatud arvet (dtl 57). 2
2. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (

§ 11lg 1).

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (

§ 619). 11.

Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga. Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (

§ 627lg 1).

Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (

§ 627lg 2).

Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist (

§ 628lg 1).

12. Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane (

§ 629lg 1).

Tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada (

§ 629lg 2).

1. Kuna tasu saamise eelduseks on teenuse osutamine, tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjale kokkulepitud teenuseid osutanud. Kohus selgitas hagejale 16.06.2023 määrusega, et hagejal tuleb välja tuua, millise teenuse osutamises on pooled kokku leppinud ja tõendada, et ta on seda teenust kostjale osutanud. Ühtlasi selgitas kohus, et kostjal tuleb tõendada, et väljatoodud ülesannete täitmine oli hageja kohustus ning hageja täitis ülesandeid puudustega. Vaidlusalune arve on esitatud perioodi 02.05.2022 - 15.05.2022 eest. Hageja on välja toonud, et pooltevaheline koostöö lõppes 26.05.
2. Hagejal tuli täpsustada, kas tasu makstakse teatud ajavahemiku möödumisel või pärast käsundi täitmist. Samuti tuli hagejal täpsustada, miks on teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest.
3. Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja ei selgitanud pärast kohtu 16.06.2023 määruse kätte saamist millise teenuse osutamises pooled kokku leppisid. Samuti on tõendamata, et hageja osutas kostjale poolte vahel kokkulepitud teenust. Arvelt nähtuvalt esitas hageja kostjale arve turunduskoolituse eest perioodil 02.05 15.05.
4. Kostja vastusest nähtub, et hageja asus kokkuleppe kohaselt juhtima ja välja töötama uut tegevuskeskus-kohvikut Pärnu kesklinnas. Samuti nähtub kostja menetlusdokumendist, et hageja ülesanne oli komplekteerida X meeskond. Hageja on tõendanud, et edastas kostjale 24.05.2022 messingeri teel töötajate nimed, kes X tööle hakkavad (dtl 75). Samas ei ole hageja selgitanud milles pooled täpselt töötajate osas kokku leppisid. Kostja on selgitanud, et personalivalik osutus läbikukkunuks ja A. meeskond komplekteeris lõpliku meeskonna. Hageja tuli nõudega kohtusse, seega on hageja ülesanne selgitada ja tõendada milles konkreetselt pooled kokku leppisid. Ainuüksi asjaolust, et hageja on kostjale arve esitanud, ei saa järeldada seda, et hageja oleks arvel kajastatud teenust kostjale ka osutanud. Vastasel juhul oleks tõendamiskoormis ebamõistlikult kostja kui käsundiandja kahjuks, sest kostjal on raskendatud selle tõendamine, et talle ei ole konkreetset teenust osutatud. Seetõttu peab hageja tõendama, et ta tegi toimingud, mille eest ta on hagejale arve esitanud. Samuti peab kohus hindama, kas hageja täitis käsundit hageja juhiste järgi. 3 Asjas ei oma tähtsust, et varasemalt on kostja kõik arved korralikult tasunud. Eelnevalt tasutud arved ei ole seotud selle kokkuleppega mille alusel hageja käesoleval ajal kohtusse pöördus. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud fotod ei tõenda tööde tegemist. Kohus ei saa hinnata kas teenus on osutatud või mitte, kui hageja ei too kohtu ette neid asjaolusid millise teenuse osutamises on pooled kokku leppinud. Samuti ei ole hageja täpsustanud, miks on teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest. Seega ei tule edasi analüüsida seda, kas hageja täitis kokkulepitud teenuse puudustega. Samuti ei tule võtta seisukohta selle osas, kas ja millal kostja hagejale puudustest teatas.
5. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisel ei kuulu.
6. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. MENETLUSKULUD
7. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kostja osales menetluses seadusliku esindaja kaudu. Seega kostjal hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4