Obsah (6)

§ 21§ 24§ 20§ 2§ 203§ 44

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1029 Haldusasi E.M.i kaebus Tartu Van

§ 21lg 4, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav E.M. esitas 09.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3 000 eurot ja Tartu Vangla kohustamiseks. Kaebaja selgitas, et 06.02.2023 teostati kaebaja suhtes seitsme valvuri poolt täielik läbiotsimine, mille käigus kasutati ülemäärast jõudu ja põhjustati kaebajale erinevad kehavigastused. Teostatud läbiotsimise tulemusel rebiti ka kaebaja aluspüksid ja T-särk lõhki, kaebaja pidi alasti viibima seitsme valvuri ees ning kaebajal jäi saamata arstiabi. Ka ei ole kaebaja saanud alates 19.10.2022 osaleda islamiusulistele mõeldud ühistegevustes (sh ühispalvustel, Koraani õppel ja muudes religioossetes tegevustes), vangla keeldub vastu võtmast kaebaja emakeelseid avaldusi ning kaebajale ei selgitata tõlke teostamise võimalikkust. Vangla diskrimineerib kaebajat usu ja keele põhjal (ei saa vastavaid toidunõusid). Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajale kehavigastuste tekitamise, inimväärikuse alandamise ja diskrimineerimisega ning Tartu Vangla kohustamist lõpetada täielikud lahti riietumisega läbiotsimised, väljastada kööginurkadesse lihavabad toidunõud ning võimaldada islami kogudusele ühispalvuste pidamine ja Koraani õppimise tunnid. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse kaasata menetlusse õiguskantsler ja Eesti Islami Kogudus
2. Tartu Halduskohus tagastas 12.06.
3. a määrusega E.M.i kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tartu Vangla kohustamist lõpetada täielikud lahti riietumisega läbiotsimised ja võimaldada Koraani õppimise tunnid ning võttis menetlusse E.M.i kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks väljastada lihavabad toidunõud ja võimaldada ruum ühispalvuste pidamiseks.
4. Tartu Halduskohus kuulutas 28.08.
5. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda toimikus sisalduvate videosalvestistega ja saada neist koopiaid (resolutsiooni p-d 1 ja 2), jättis rahuldamata taotluse kaasata menetlusse arvamuse andmiseks õiguskantsler (resolutsiooni p 3) ja jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse kaasata kolmanda isikuna asja menetlusse Eesti Islami Kogudus (resolutsiooni p 4). Halduskohus märkis esitatud taotluste osas, et

§ 24lg 1 kohaselt saab kohus arvamuse andmiseks menetlusse kaasata haldusorgani.

Kuna Eesti Islami Koguduse puhul ei ole tegemist haldusorganiga, vaid mittetulundusühinguga, ei ole Eesti Islami Koguduse kaasamine praeguses asjas arvamuse andmiseks võimalik. Eesti Islami Koguduse saaks kohus haldusasja menetlusse kaasata kolmanda isikuna. Vastavalt

§ 20

lg-le 1 kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selle sätte eesmärk on tagada igaühele õigus olla teda puudutava (st tema õiguste või kohustuste tekkimist, muutumist või lõppemist mõjutada võiva) kohtuasja arutamise juures ning see on imperatiivne, andmata kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte (nt Riigikohtu 26.01.2004. a otsus nr 3-3-3-1-04, p 7). Isik kaasatakse

§ 20

lg 1 järgi kolmanda isikuna menetlusse üksnes juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õiguste või kohustuste olemasolu, sisu või mahtu. Määrav on kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kui

§ 20

lg-s 1 sätestatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine põhjendatud ning lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2lg 2).

Kolmanda isiku menetluses osalemine toob eelduslikult kaasa täiendava koormuse kohtule ja teistele menetlusosalistele ning võib suurendada kohtumenetluse kulusid. Kohus jättis kaebaja taotluse Eesti Islami Koguduse kaasamiseks kolmanda isikuna rahuldamata, kuna praeguses asjas tehtava kohtulahendiga otsustatakse ennekõike kaebaja õiguste ja vastustaja kohustuse üle, mitte aga Eesti Islami Koguduse subjektiivsete õiguste ega kohustuste üle. Seega ei ole praegusel juhul

§ 20

lg-s 1 sätetatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks täidetud ja Eesti Islami Koguduse kaasamine ei ole põhjendatud. Kohus nentis, et õiguskantsleri puhul võib küll olla tegu haldusorganiga, kes saaks praeguses asjas olla kaasatud haldusorganiks

§ 24

lg 1 mõttes, kuid leidis, et täiendava menetlusosalise kaasamine ei ole menetlusökonoomia aspektist põhjendatud. Õiguskantsleri seisukoht ei ole kohtule asja lahendamisel siduv ning seejuures on kaebaja juba kohtule esitanud tõendi, millest nähtuvad õiguskantsleri tähelepanekud seoses 06.02.2023 aset leidnud sündmusega.

1. Kaebaja sai halduskohtu 28.08.
2. a määruse koos tõlkega kätte 31.08.
3. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJEND
4. 13.09.2023 jõudis Tartu Ringkonnakohtusse E.M.i määruskaebus, mis on allkirjastatud 11.09.2023 ja milles kaebaja palub halduskohtu 28.08.
5. a määruse resolutsiooni p 4 tühistada ning kaasata kolmanda isikuna haldusasja menetlusse Eesti Islami Kogudus. Määruskaebuse esitaja leiab, et koguduse Lõuna-Eesti esindajad on asjas puudutatud isikuteks, kuna neile on kehtestatud vanglasse sissepääsu keeld. Vangla ja kohus ei ole ilma pädevate isikute selgituseta võimelised islami seadusi tõlgendama. Vaidluse lõpptulemusest on lisaks vangla kinnipeetavatele huvitatud ka islami kogukond väljaspool vanglat. Vangla ei järgi Euroopa Vanglareeglistiku p 29.2 nõudeid ja piirab oluliselt islami religioonist tulenevate tavade järgimist. Seetõttu tuleks kogudus kaasata, kuna piiratud on ka nende õigust kuulutada oma usku ja toetada usukaaslasi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib kohus määruskaebuse saamisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus võtab E.M.i määruskaebuse menetlusse.

1. Esitatud määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab E.M. halduskohtu 28.08.
2. a määrust üksnes selle resolutsiooni p 4 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaasata asja menetlusse kolmanda isikuna Eesti Islami Kogudus. Eeltoodust tulenevalt annab ringkonnakohus hinnangu ainult sellele osale halduskohtu vaidlustatud määrusest ehk Eesti Islami Koguduse kaasamata jätmise õiguspärasusele.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 28.08.
4. a määruse tühistamiseks resolutsiooni p 4 osas ning halduskohus on õigesti jäetud kolmanda isikuna menetlusse kaasamata Eesti Islami Koguduse. Arvestades menetlusse võetud kaebuse sisu ja eset, nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega selle kohta, miks ei ole käesoleval juhul põhjust kaasata

§ 20

lg 1 alusel menetlusse Eesti Islami Kogudust ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203

lg 2 ja § 201 lg 4).

§ 20

lg 1 alusel kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Asjas, kus on vaidluse all kaebaja nõue Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses läbiotsimisega väidetavalt tekitatud kehavigastustega, inimväärikuse alandamisega ja diskrimineerimisega ning nõue Tartu Vangla kohustamiseks väljastada lihavabad toidunõud ja võimaldada ruum ühispalvuste pidamiseks, on selge, et asjas tehtava kohtulahendiga ei otsustata kuidagi Eesti Islami Koguduse õiguste või kohustuste üle. Selliste õiguste või kohustuste üle ei otsustata ka tulenevalt sellest, et kaebaja järgib islamiusku. 9. Määruskaebuses toodud väited, et kogudus või selle esindajad tuleks kaasata, sest nad on asjas puudutatud isikuteks, kuna neile on kehtestatud vanglasse sissepääsu keeld; vangla ja kohus ei ole ilma pädevate isikute selgituseta võimelised islami seadusi tõlgendama; vaidluse lõpptulemusest on huvitatud ka islami kogukond väljaspool vanglat ning piiratakse ka nende õigust kuulutada oma usku ja toetada usukaaslasi, ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebaja taotluse rahuldamiseks. Nimelt võib

§ 44

lg 1 kohaselt kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning käesoleval juhul ei 3 anna seadus kinnipeetavale ka õigust esitada kaebust teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Seega ei anna alust E.M.i esitatud taotluse rahuldamiseks ka väited, et Eesti Islami Kogudus tuleks menetlusse sisuliselt kaasata seetõttu, et neile on kehtestatud vanglasse sissepääsu keeld ning sellega piiratakse ka Eesti Islami Koguduse õigust kuulutada oma usku ja toetada usukaaslasi ja lisaks kaebajale endale on ka islami kogukond väljaspool vanglat huvitatud käesolevas asjas tehtavast lõpplahendist. 10. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4