Obsah (10)

§ 444§ 162§ 138§ 144§ 172§ 484§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124071 Tsiviilasi Osaühing Europark Estonia hagi Btl

) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. 2

§ 444lg 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis.

Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Vaidlust ei ole selles, et kostja oli registrimärgiga XXX omanik siis, kui sõiduk oli 06.01.2021 pargitud Tallinna Lauluväljaku MÄE parklas, parkimise eest oli tasumata, hageja tegi kostjale leppetrahvi nr 1780601211829138 30 €, mille maksetähtaeg oli 20.01.2021 leppetrahv on tasumata, parklas tuli maksta parkimise eest tasu, hagejal on õigus nõuda parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi 30 €, leppetrahvi kviitung oli asetatud sõiduki kojamehe vahele, (leppetrahvi kviitung, dtl 29, hagi lisa 1, 25.04.2023 esitatud fotod, dtl 34). Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotodega parkla parkimistingimustest, et parkimise eest on tasu 1 tunni eest 1 € ja päeva eest 3 € ning tingimustest ei nähtu, et parkimise eest ei võeta tasu esimese 15 minutise parkimise eest. Kostja on selgitanud, et sõidukiga peatuti parklas maksimaalselt 15 minuti, mis leidis aset
2. jaanuaril kell 18.20 ja et sõiduki akna alla paremale poole oli pandud paber, kuhu oli kirjutud kellaaeg 18.
3. Hageja esitatud fotodelt on viidatud 3 paber nähtav sõiduki kõrvalistuja poolsel armatuurlaual, ent sellel pole tähtsust (dlt 31, 32). Nimelt on hageja tõendanud, et tegemist oli tasulise parkimisalaga, mille puhul tuli tasuda kogu parkimise aja eest ehk et tasu arvestus ei alga alles pärast 15 minutit. Seega on alusetud kostja vastuväited sellest, et tal oli asetutud sõiduki armatuurlauale infoleht parkimise ajaga ja et ta oli ära vaid kõige rohkem 15 minuti ja et ta käitus kooskõlas tingimustega. Eeltoodu alusel on tõendatud, et poolte vahel oli Tallinna Lauluväljaku MÄE parklas 06.01.2021 sõlmitud VÕS § 271 järgi üürileping, mille kohaselt pidi kostja tasu maksma parkimise eest, kuid mida ta ei teinud. Nii on kostja rikkunud tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot kohustuse rikkumise eest kooskõlas VÕS § 76 lg 1,
4. Kuna hageja on tõendanud, et asetas leppetrahvi kviitungid sõiduki kojamehe vahele, siis on ta leppetrahvi nõude esitanud kooskõlas TsÜS § 70, § 159 lg 1 mõislikul viisil ja ajal ning tal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ehk kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 158, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Hagi leppetrahvi nõudes kuulub rahuldamisele 30 €. Kostjal on leppetrahvi maksmise kohustus seni täitmata, seega on kostja kohustuse rikkumisega viivituses VÕS 100 mõttes ja hagejal oleks põhimõtteliselt õigus nõuda võlgnetavalt leppetrahvilt viivist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega 04.11.2022, 18.05.2022, et on saatnud kostjale kohtueelsed nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks ja teinud kindlaks päringuga Transpordiametile sõiduki omaniku andmed (hagi lisad 3, 4, 5, dlt 41, 46 -48). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 113.1 lg 1 alusel 40 eurot. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 € VÕS § 76 lg1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1 lg 1 § 158 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus Tulenevalt

§ 162lg 1, 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1, 2 järgi.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1, 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulu.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488.1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

.2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488.1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist 4 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (koos hagiga ja 15.05.2023 dokumendiga), mis on kostjale kätte toimetatud (03.05.2023 ja 16.05.202). Kostja pidi kuludele vastama kohtu 27.06.2023 kirja kohaselt 13.07.2023 (kohtu kiri on saadetud talle pdf. vormis 29.06.2023, dtl 88, lisaks on see kätte toimetatud ka kättetoimetamise portaali kaudu 27.06.2023). Kostja ei ole hageja kuludega nõus (05.07.2023 vastus, dtl 95). Hageja menetluskulud on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

§ 484

.2, § 172 lg 9 järgi ning lepingulise esindaja õigusabikulud hagimenetluse 330 eurot (hagi esitamine 220 + täiendavad kulud hagimenetluses 110), tunnihinnaga 110 eur/h. Hageja menetluskulud on arvestuse järgi 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu väljamõistmine kostjal on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 100 eurot. Ka on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot vastavalt

§-le 484.2, kuna hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetluses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib

§ 175lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 110 eurot.

Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 h, kostja seisukohaga tutvumine, hageja vastuse koostamine, etoimikusse laadimine 1 h. Käesolevas asjas on kostja esitanud oma seisukohad ning hageja on neile vastanud. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses välja toodud õigusabitoimingute 5 põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on seoses kohtumenetlusega, kuid kohtu arvates veidi ülepaisutatud. Nimelt ei esitatud asjas palju ja mahukaid tõendeid, kostja esitas ühe vastuväite ega esitanud tõendeid. Hagiavaldus on trafaretne, milles enamus on viited kohtupraktikale, seaduse sätetele ja sisaldab vähe faktilisi asjaolusid ning tõendeid. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal kokku 340 eurot, mille moodustavad riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu 2 tunni eest 220 eurot (tasu määr 110 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 340 eurot (100+20+220). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6