Obsah (9)

§ 654§ 437§ 321§ 267§ 232§ 171§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Karina Kukkes, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1851

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hagi õigesti rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 654lg 6 alusel oma otsuses korrata.

1. Hageja nõue kostja vastu on vindikatsiooninõue, mille aluseks on AÕS § 80 lg-d 1 ja
2. Viidatud sätete kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Nõude eeldusena peab hageja olema väljanõutava asja omanik, kostja peab väljanõutavat asja valdama ja kostja valdus peab olema õigusliku aluseta.
3. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kes on kasside omanik. Hageja käsitluse järgi on tema siiani kasside omanik, kuna ta andis kasside valduse kostjale üksnes hoiulepingu alusel ega ole kasside omandit kunagi üle andnud. Kostja leiab, et hageja andis kasside omandi talle üle kinkelepingu alusel. 5
4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses asjas on tõendatud, et hageja on emakassi omanik ja sellest tulenevalt oli ta vähemalt enne kasside kostja valdusesse andmist ka kahe vaidlusaluse kassipoja omanik (AÕS § 115 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et AÕS § 90 lg 1 alusel tuleb eeldada, et hageja oli kassipoegade kostja valdusse andmise ajal nende omanik ja vastupidine ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa praegusel juhul olla tegemist õigustamata isiku käsutustehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 mõttes, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus kostja väiteid kasside võimaliku heauskse omandamise kohta (AÕS § 95).
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole kinkelepingu sõlmimise asjaolusid uurinud ega otsuses käsitlenud. Hageja väljendas ka ringkonnakohtu istungil seisukohta, et mingit kinkelepingut pole sõlmitud. Seejuures jätab hageja aga tähelepanuta, et VÕS § 9 lg 1 järgi eeldab lepingu sõlmimine vastastikuste tahteavalduste vahetamist, kui on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Need tahteavaldused võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed (TsÜS § 68 lg-d 2 ja 3). Kuna lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldus on kindlale isikule (teisele lepingupoolele) suunatud tahteavaldus, siis tuleb seda TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Samamoodi näeb lepingu tõlgendamise põhimõtteid reguleeriv VÕS § 29 lg 4 ette, et kui poolte ühist tahet ei ole vaidluse tõttu võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 järgi arvestatakse lepingu tõlgendamisel mh lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, aga ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii tõendina esitatud sõnumivahetusest kui ka tunnistajate ütlustest nähtub, et pooled sõlmisid
7. novembril 2019 ehk siis, kui hageja kassid kostja juurde tõi, kasside kinkelepingu ja kassid anti kostja omandisse, mitte üksnes ajutiselt hoiule. Kinkeleping ja omandi üleandmise kokkulepe sõlmiti kaudsete tahteavaldustega – hageja tõi kassid kostja juurde ja andis kostjale üle ning kostja võttis need vastu. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Nii valduse üleandmine kui ka omandi ülemineku kokkulepe on praegusel juhul tõendatud. Hageja abikaasa (kostja isa) ja kostja telefonivestlusel ning kasside pakkumisel ei ole omandi ülemineku seisukohast eraldiseisvat õiguslikku tähendust, sest varakäsutuse tegi hageja ise.
8. Hageja kirjutas
9. novembri
10. a sõnumivahetuses (dtl 100–106) kostja elukaaslasele: Kas te tahate kasse meile nädalavahetuseks külla anda? Kostja elukaaslane vastas selle peale: Võime muidugi kassid mängima tuua, aga päevasel ajal, tahaks, et nad meie koduga ära harjuks, muidu võib-olla tekib neil segadus, sest liiga värske on see asi, kas oleks okei, kui nt enne lõunat toome ja õhtul tuleme järgi? Hageja vastas sellele sõnumile: Te olite ju nõus, et nädalavahetusel on nad meie juures? Kostja elukaaslane: Kuna siis toome ja kuna järgi? Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki kassidel on lihtsalt pärast segadus, kui liiga kauaks jäävad. Et kus siis nagu kodu on. Hageja vastas: Homme lõunapaiku ja pühapäeva õhtul tagasi. Kostja elukaaslane: Okei, teeme siis nii. Hageja: see koht, kus nad rohkem on jääb ikka koduks, aga kui nad harjuvad ka siin olema, siis jääb side oma õdede ja vennaga.
11. Eeltoodud sõnumitest nähtub ringkonnakohtu arvates selgelt, et mingit ajutise hoidmise kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kui kostja elukaaslane kirjutas, et kasside vahepeal hageja juurde toomine pole hea mõte, kuna muidu tekib neil segadus selles, kus on nende päriskodu, siis vastas hageja, et päriskodu on seal, kus nad rohkem on (st kostja juures), kuid ta tahaks, et 6 kassid oleksid vahel ka tema juures. Kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud tähtajaline või tingimuslik hoiuleping, siis oleks iga mõistlik kassiomanik sellele sõnumile vastanud selgitusega, et päriskodu on neil endiselt tema juures.
12. Samuti nähtub hageja ja kostja elukaaslase sõnumivahetusest (dtl 102), et kostja elukaaslane on hagejalt küsinud: Kas meie omadel on kõik vaktsiinid tehtud või peaksin ka näitamas käima? Hageja on sellele vastanud: Nendel on kõik tehtud, järgmine on aasta pärast. Kostja elukaaslane: Väga hea. Hageja: Passid annan ka teile.
13. Ka see kinnitab maakohtu järeldust, et hageja andis kasside valduse üleandmisel kostjale üle ka nende omandi. Hageja väide, nagu oleks kostja või tema elukaaslane püüdnud kasside passe temalt välja petta, ei ole õige. Hageja ise pakkus kostja elukaaslasele kasside passe.
14. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu ühestki asjas esitatud ja kogutud tõendist, et tegu olnuks kasside ajutise hoiule andmisega. Maakohus on tõendeid, sh tunnistajate ütlusi õigesti hinnanud kogumis muude tõenditega. M.V. ütluste puhul tuleb hagejaga nõustuda selles, et pole teada, milliseid kasse talle täpselt pakuti, kuid ka need ütlused kinnitavad kogumis teiste tõenditega seda, et hageja ei otsinud kassipoegadele ajutist hoiukodu, vaid tal oli soov vähemalt osa kassipoegi ära anda. Eluliselt on ebausutav, et hageja abikaasa tegutses kassidele uut omanikku otsides hageja teadmata.
15. Hageja väidab, et maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuolulise käitumise kasside valduse saamisel. Selliseks käitumiseks peab hageja kasside tagastamisest keeldumist ja raha pakkumist. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegu on vastuolulise käitumisega. Kostja ei pidanudki kasse hagejale tagasi andma, kuna ta oli saanud nende omanikuks. Sel ajal, kui kostja kasside eest raha pakkus (
16. detsembri
17. a e-kirjas, dtl 14), olid poolte vahel juba tekkinud erimeelsused ja hageja oli hakanud kasse tagasi nõudma. Raha pakkumine selles olukorras ei kinnita ringkonnakohtu arvates kuidagi hageja väidet, et kassid anti üksnes hoiule, vaid see näitab ringkonnakohtu arvates üksnes seda, et kostja püüdis tüli kuidagi lahendada. Kompromissi saavutamisele suunatud läbirääkimiste käigus väljendatu ei kujuta endast vastuolulist käitumist. Vastasel korral saaks sama etteheite teha ka hagejale, kes
18. detsembri
19. a e-kirjas (dtl 13) pakub, et üks kass võib jääda kostjale ja teise soovib ta tagasi saada.
20. Ka hageja
21. detsembri
22. a e-kiri kostjale (dtl 13), milles hageja ütleb, et ta ei müü ega võõranda neid kasse kellelegi, ei kinnita hageja väiteid, et ta ei andnud kasside omandit kostjale. Kõnealune e-kiri on saadetud pärast seda, kui hageja oli hakanud kasse tagasi nõudma. Kasside omand oli aga selleks ajaks juba kostjale üle läinud.
23. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohtu lahend oli tema jaoks üllatuslik, kuna maakohus ei arutanud pooltega, et loeb kinkelepingu sõlmituks ja et hageja võinuks tugineda mh kinkelepingust taganemisele.
24. Iseenesest on õige see, et maakohtu menetluses ei arutatud seda, kas hagejal võinuks olla alus kasside kinkelepingust taganeda. Kuid hageja on kogu maakohtu menetluse aja eitanud seda, et ta kassid kostjale kinkis ega ole toonud esile ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et tema nõude aluseks võiks olla kehtivalt sõlmitud kinkelepingu tagasitäitmise võlasuhe. Ka apellatsioonkaebuses on hageja eitanud kinkelepingu olemasolu. Seega ei mõjuta maakohtu arutlus kinkelepingust taganemise eelduste üle asja lahendamise lõpptulemust.
25. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja seda pole põhjust tühistada.
26. Hageja esitas
27. juunil 2023 ehk pärast ringkonnakohtu istungit taotluse tühistada
28. juunil 2023 toimunud kohtuistung ja määrata uus istung. Alternatiivselt palub hageja 7 arvestada tema lisatud kirjalike seisukohtadega, milles hageja soovib parandada oma esindaja esitatud valeväiteid ja täiendada selgitusi. 22.
29. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks toimunud istungit tühistada. Taotluse saabumise ajal oli ringkonnakohus juba lõpetanud asja sisulise läbivaatamise ja määranud otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Asja arutamise uuendamist reguleerib

§ 437

, mille kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. 22.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohus oleks menetluses teinud vea ega ka sellega, et hageja väidetud viga mõjutaks otsuse tegemist. Hageja väidetel ei saanud ta istungil osaleda, kuna talle ei teatatud kohtuistungist ja ta ei saanud sellest teada ka e-toimiku kaudu. 22.
2. Ringkonnakohus suhtles
3. juuni
4. a istungiaega kokku leppides hageja tolleaegse esindaja Mehis Adamsoniga. Esindajale saadeti ka kohtukutse ning esindaja osales kohtuistungil.

§ 321

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Praegusel juhul ei pidanud ringkonnakohus poolte isiklikku osalemist kohtuistungil vajalikuks ja saatis seega nii esimese, ära jäänud kohtuistungi kui ka selle asemel toimunud

1. juuni
2. a istungi kutsed üksnes poolte lepingulistele esindajatele. Lepingulise esindaja ja kliendi vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt on lepingulisel esindajal kohustus hoida oma esindatavat kursis kõigi menetluse asjaolude ja etappidega. Kui esindaja neid kohustusi rikub, siis on esindataval võimalik esitada esindaja vastu nõue, kuid esindaja kohustuste rikkumine ei saa mõjutada tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme järgides tehtud menetlustoimingute seaduslikkust. 22.
3. Hageja
4. juuni
5. a menetlusdokumendis esitatud seletuste kohta märgib ringkonnakohus, et need ei muuda asja lahendamise tulemust. Ringkonnakohus mõistab hageja soovi anda ringkonnakohtu istungil omapoolseid seletusi, samuti nördimust, et hageja oma esindaja eksimuse tõttu seda teha ei saanud, kuid märgib, et kohus teeb otsuse vaid tõendite alusel. Poole seletus saab tõendiks olla juhul, kui see on antud vande all (

§ 267). Hageja on maakohtus vande all ka oma seletused andnud.

Asja lahendamisel hindab kohus kõiki tõendeid kogumis (

§ 232) ja seda on maakohus ka teinud.

23. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu apellatsiooniastmes 1135 euro 60 sendi suurune õigusabikulu (koos käibemaksuga). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Kokku on kostjale osutatud õigusteenust 6 tundi 5 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on alates
2. a jaanuarist 192 eurot (koos käibemaksuga). 25.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat. 26. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja apellatsiooniastme õigusabi maht vaidluse olemust arvestades veidi üle paisutatud, arvestades seda, et vaidluse ese on apellatsioonimenetluses 8 olnud sama, mis maakohtus. Kostja esindaja tunnitasu on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohtu arvates on kostja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu apellatsiooniastmes kokku 4,5 tundi tunnitasuga 192 eurot = 864 eurot koos käibemaksuga. See summa tuleb hagejalt kostja kasuks ka välja mõista. 27.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt