Obsah (4)

§ 124§ 203§ 46§ 104

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega. 2) Puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kaebajad said väidetavast õiguste rikkumisest teada

1. a augustis. Kaebajate soov lahendada asi kohtuväliselt ja selleks vallaga suhtlemine mitme aasta jooksul ning soovitud tulemuse mittesaavutamine ei õigusta kaebetähtaja ennistamist, sest see ei ole objektiivne takistus kohtusse pöördumisel. Vald on tunnistanud eksimust kaebajate kinnistule killustiku vedamisega, kuid kinnituse andmine ei ole kaebajaid eksitav. Kaebajad ei saanud arvata, et valla tegutsemine killustiku eemaldamiseks võtab aega mitmeid aastaid. Valla selgitustele vaatamata pidid kaebajad hiljemalt
2. a mõistma, et vald jääb toodud killustiku äravedamisel tegevusetuks ja astuma samme enda õiguste kaitseks. Kaebajatel kui õigusvaldkonnas kogenematutel isikutel ei olnud alust eeldada, et valla võimalikku õigusvastast tegevust ei saaks üldse vaidlustada või seda saab vaidlustada määramatult pika aja jooksul. Mõistlikuks ei saa pidada juriidilise abi otsimist alles
3. a jaanuaris, s.o 5 aastat hiljem hetkest, mil kaebajad said teada nende kinnistul asuvale teele killustiku toomisest. Kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetluse

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. L.K. ja V.K. esitasid 14.06.2023 määruskaebuse ja 15.06.2023 määruskaebuse paranduse. Kaebajad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a määrus ning rahuldada kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Tegemist on väärhaldusega, kus eirati häid tavasid, jättes töö tegemata. Kohus jättis arvestamata kaebajate õiguspärase ootuse vallavalitsuse tegevuses, jättes kaebajad kaasamata avalikes huvides planeeringute tegemisel, millega vald tugevalt riivas kaebajate põhiseaduslikku õigust (igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud). Tähtaja ennistamata jätmisega lõi kohus olukorra, kus vald küll tunnistab rikkumist, kuid keeldub selle heastamisest, teatades, et on nõus heastama kahju, kuid vaid tsiviilvaidluses kohtuotsuse alusel. Kohus ei arvestanud, et killustikpinnase laotamine erakinnistule eelneva loa ja kokkuleppeta tuleks heastada ja kahjulikud tagajärjed likvideerida (RKHKo 16.12.2010, 3-3-1-83-10, p 17) olenemata teistest menetlustest. Tegemist on teatavakstegemise nõuete rikkumisega, kus õiguslikuks tagajärjeks on vaidlustamistähtaja arvestamine hetkest, mil haldusorgani tegevus isikule tegelikult teatavaks sai (RKHKm 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 16; RKHKm 07.05.2003, 3-3-1-31-03, 2 p 35). Antud juhul tsiviilkohtumenetluses osapoolena
3. a jaanuaris. Vaieldamatult piirab menetluse kestust isiku õigus saada otsus mõistliku aja jooksul. Hea halduse põhimõte eeldab, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigu ja selle asja lahendamist mõjutavate haldusaktide kohta ning muud asjakohast teavet (RKHKo 18.04.2004, 3-3-1-33-04, p 16). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Tartu Halduskohus luges 31.05.
6. a määrusega kaebajate kaebuse mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebajate taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse, tuginedes

§ 124lg-le 2 ning § 152 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3.

Halduskohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Ühtlasi sedastas halduskohus, et kaebajatel ei olnud alust eeldada, et valla võimalikku tegevust ei saaks üldse vaidlustada või seda saab vaidlustada määramatult pika aja jooksul, seega ei saa mõistlikuks pidada juriidilise abi otsimist 5 aasta hiljem hetkest, mil kaebajad said teada nende kinnistul asuvale teele killustiku toomisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebajate määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt mõtlevad kaebajad väärhalduse all halduse omavoli, mida nad seostavad hea halduse põhimõtte rikkumisega. Kaebajad sisustavad enda väidet väärhalduse kohta määruskaebuses asjaoluga, et vallavanem on jätnud tegemata töö ehk jätnud ise tegelemata või delegeerimata vastavale ametnikule kaebajate avalduse (kaebajate kinnistule pandud killustiku eemaldamiseks) tegelemiseks. Halduskohtu poolt eeltoodu arvestamata jätmise etteheide on sisutu. Eeltoodu osas tulnuks halduskohtul võtta seisukoht pärast seda, kui halduskohus on võtnud kaebajate kaebuse menetlusse ehk saanud asuda lahendama esitatud heastamiskaebust sisuliselt. Käesoleval juhul ei olnud see halduskohtul võimalik, kuna kaebajate heastamiskaebus ei ole esitatud 3-aastase tähtaja jooksul (

§ 46

lg 4) ning halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Sama kohaldub ka kaebajate ülejäänud etteheidete osas halduskohtule kaebajate kaebuses väidetuga arvestamata jätmise kohta.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebajate määruskaebuses viidatud Riigikohtu määruses nr 3-3-1-57-02 oli küsimus maatüki enampakkumise korraldamise teate avaldamises ajalehes ja sellest teadasaamisest ning Riigikohtu määruses nr 3-3-1-31-03 oli küsimus avalikkuse informeerimisest asutuse kaalukatest otsustest. Käesolevalt kaebajate poolt esile toodud olukord ei ole sarnane eelviidatud Riigikohtu lahendites kirjeldatud olukordadega. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks analoogia kasutamist.
2. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.
3. a määruse muutmata.
4. Määruskaebusele on lisatud maksekorraldus nr 39 riigilõivu tasumise kohta. Maksekorraldusest nähtuvalt tasus riigilõivu V.K.. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel olid kaebajad määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 104

lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

3 § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebajad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud riigilõiv summas 20 eurot tuleb

§ 104

lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda see arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o V.K.i arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-s. (allkirjastatud digitaalselt) 4