Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-666 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Krimi

§ 424

lg1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)

1. aprilli 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja Ain Laansalu, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta A.O kaitsja Ain Laansalu apellatsioon Tartu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A.O süüdistatakse selles, et vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis ta 11.08.2018 kella 8:34 paiku Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas mootorsõidukit Harley-Davidson registreerimismärgiga xx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Sellise tegevusega süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega A.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Tartu Maakohus mõistis A.O süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.08.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et A.O-le mõistetavat karistust s.o 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 1- aasta 6- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 pdes 2, 2-1 sätestatud kohustusi.

Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 11.04.2019.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti A.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks alates otsuse jõustumisest. Samuti tegi maakohus otsustused menetluskulude ja asitõendite kohta. 3. Kaitsja apellatsioonis taotletakse Tartu Maakohtu kohtuotsuse täielikku tühistamist ja A.O õigeksmõistmist. Samuti taotletakse jätta menetluskulud sh valitud kaitsjale makstud tasu nii Tartu Maakohtus kui Tartu Ringkonnakohtus, riigi kanda. 3.1 Kaitsja jätkuvalt leiab, et maakohus on meelevaldselt hinnanud keskset tõendit. Alkomeetri Drägor Alcotest 7110 EST väljatrükk (tl.3) ei ole usaldusväärne tegemaks järeldust, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas A.O juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohtu hinnang on pealiskaudne ega kummuta kaitsja poolt esitatud vastuväiteid. Nimelt on esitatud tõendis toodud näitajad ebausaldusväärsed. Konkreetselt puudutab see seadme väljatrükil õhu kogust ja puhumise kestvust. Esimesel puhumisel 2,3L ja 18,2 sekundit, teisel puhumisel 2,1 L ja 16,2 sekundit. Kaitsja leiab, et näitajates puudub loogika ja mõistuspärasus, mistõttu ei saa pidada alkomeetri Drägor Alcotest 7110 EST väljatrükki usaldusväärseks ning tuleb jätta antud süüteomenetluses tõenditest kõrvale. 3.2 Tartu Maakohtu seisukoht süü küsimuses ei ole kooskõlas karistusseadustiku § 17 lg 2 sätte ja mõttega. Kaitsja on veendunud, et antud asjas on tegemist

§ 17

lg 2 sätestatud koosseisueksimusega - A.O pani kaudse tahtlusega toime väärteo ning vastutab

§ 17alusel väärteo eest.

Tegemist on eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaoluseksimusega vere alkoholisisalduses. A.O tunnistas, et on vindine, kuid kinnitas, et ta oli veendunud, et ta ei ole kriminaalses joobes. 3.3 Tartu Maakohus on süü hindamisel ja karistuse mõistmisel moonutanud asjaolusid. Nimelt selgitas A.O eluliselt usutavalt, miks ja kuidas ta sel hommikul mootorrattaga sõitis. Kõike seda (sh kiivrita sõitu) saab käsitleda noorusliku uudishimu ja uljameelsusena. 3.4 Joobe suurust - 0,86 mg/l tuleks lugeda piiripealseks. 3.5 Maakohtu väited sellest, justkui A.O oleks soovinud põgeneda, on meelevaldne. 3.6 A.O puuduvad reaalsed kehtivad kohustused, mis oleks takistuseks rahalise karistuse mõistmisel. Kaitsja on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise ja A.O poolt edasiste rikkumiste ära hoidmiseks on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust - rahalist karistust minimaalses määras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A.O kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2 KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7)
4. A.O kaitsja apellatsioon on tervikuna perspektiivitu – selles toodud kaitseargumendid ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu seaduslikku ja põhjendatud kohtuotsust tühistada. Apellatsioonis seatakse kahtluse alla A.O süüditunnistamise õiguspärasus. Seejuures ei esita kaebaja ringkonnakohtu hinnangul ühtegi sellise kaaluga argumenti, mis võiks anda põhjust kahelda maakohtu tõenduslike järelduste paikapidavuses. Toonitamist väärib seejuures asjaolu, et kaebuses taotletakse eelkõige keskse tähtsusega tõendi uuesti hindamist, teha seda kaebuses taotletud viisil ning mille tulemuseks oleks süüdistatava A.O õigeksmõistmine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses kajastatud ja kohtu poolt argumenteeritult usaldusväärseteks loetud tõendite alusel on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine A.O süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohtule ei jää A.O poolt mootorsõiduki joobes juhtimise süüs vähimatki kahtlust. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuses selgelt kohtukõlblikke tõenditega toestatud.
5. Kohus jõudis kõiki tõendeid kogumis analüüsides veendumusele, et 11.08.2018 kella 08:34 paiku juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitteomav A.O Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas mootorsõidukit Harley-Davidson reg.märgiga xx, olles seejuures alkoholijoobes.
6. Maakohus sedastas, et vaidlust A.O alkoholi tarvitamises ei ole, küll aga vaieldi selle üle, millises määras leidus süüdistatava organismis alkoholi. Maakohus analüüsis sellekohast keskset tõendit- tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0034 väljatrükki, samuti kuulas ära tunnistaja - politseiametniku H. Kaupi ning süüdistatava selgitused, võttis arvesse kaitseväited ning asus seisukohale, et tõendusliku alkomeetri väljatrükk on kohtukõlbulik, seega lubatav tõend.
7. Apellatsioonis jätkuvalt kaitsja vaidlustab maakohtu hinnangu eelnimetatud tõendile. Ringkonnakohtu kolleegium ei pea võimalikuks maakohtu hinnangut muuta ning toetab kohtu vastavaid asjakohaseid põhjendusi (vt kohtuotsuse lk 5-7).
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga A.O joobe astme hindamisel ja jääb selles küsimuses maakohtuga samale seisukohale.
9. Senise kohtupraktikaga on kooskõlas ka maakohtu seisukoht selle kohta, mis puudutas väidetavat A.O eksimust. (

§ 17lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja argumendid asjakohased, mistõttu ei ole kohtukolleegiumil põhjust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale positsioonile. 3

1. Kaebaja arvates on maakohus eksinud ka A.O-le karistuse mõistmisel. Kohtul tulnuks süüdistatavale mõista rahaline karistus. Ringkonnakohtu hinnangul ei too ka karistuse mõistmist puudutavad kaebeargumendid endaga kaasa maakohtu otsuse läbivaatamise, sest A.O-le mõistetud karistuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub. Maakohtu argumendid selle kohta, miks tuleb A.O karistada nimelt vangistusega ning mitte rahalise karistusega, on asjakohased ning veenvad (vt kohtuotsuse lk 8-9).
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A.O kaitsja A. Laansalu apellatsiooni Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust.
5. Kahes kohtuastmes valitud kaitsjale makstud tasu jääb A.O kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 4