Obsah (6)
§ 268§ 63§ 180§ 179§ 175§ 126KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 11.aprill 2019 Võru kohtumaja Põlvas, V
§-st 268 lg 3 ei ole prokuröri tehtud paranduse puhul tegemist süüdistuse muutmisega
§ 268lg 2 mõttes.
Süüdistatav ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused Tõendid on kattuvad asjaoludes, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas Z.I juhtis mootorratast Harley-Davidson. Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste (tl 71 pöördel-72) kohaselt oli ta 11.08.2018 poole üheksa paiku patrullis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ühel ristmikul tuli paremalt mootorratas, mis tegi vasakpöörde. Juhil ei olnud peas kiivrit, mistõttu sõideti mootorrattale järele. Mootorratas sõitis hooga üle peateeks oleva Võru-Haanja tee. Nähtavus peateele hea ja seal stoppmärki ei olnud, oli märk Anna teed. Peale seda peateed oli natukene maad lagedamat ja siis eramajade piirkond, kus oli piiratud nähtavus ja sõit muutus ohtlikuks. Mootorratas peatus tee lõpus ühes taluhoovis, kust läks ainult jalgtee. Patrullsõiduki kiirus mootorrattale järele sõites oli 70-90 km/h. Ristmikult peateeni oli 150-200 m ja peateest mootorratta peatumiskohani 400-500 m. Jälitama hakates pani xxxxxx xxxx tööle patrullauto vilkurid ja enne Haanja teest ülesõitu peale sireeni. Süüdistatava ütluste kohaselt (tl 73 pöördel-74 pöördel) ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorratast Harley-Davidson juhtis. Läks mootorrattaga sõitma suurest huvist sellise tsikli vastu. Kavatsus oli sõita tänava lõppu ja tagasi, mistõttu kiivrit pähe ei pannud. Kui sõita sai 100 meetrit, nägi ta politseipatrulli. Z.I ei soovinud politsei tähelepanu ega tahtnud politsei nina all ringi keerata, mistõttu sõitis edasi. Selja taha ei vaadanud ja peeglitest politseid ei näinud. Kui kuulis selja taga sireeni, peatus ühe talu hoovis. Enne sireeni ei kuulnud, kuna mootorratas teeb kõva häält. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 43) nähtuvalt on 11.08.2018 kell 8.34 Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PPA patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxx Z.I kõrvaldatud sõiduki Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p-de 1-4 3
(10)alusel, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (punkt 1), et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (punkt 2), kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (punkt 3), kuna tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus (punkt 4). Z.I kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 52) nähtuvalt 11.08.2018 kella 8.50 ajal Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PPA välijuht xxxxxxxxxx otsustas KorS § 52 ja LS § 92 lg 1 alusel teisaldada sõiduki Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta juht Z.I on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Hinnates kogumis tunnistaja xxxxxx xxxxx ja süüdistatava ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja sõiduki teisaldamise aktis toodut, loeb kohus tõendatuks, et Z.I juhtis 11.08.2018 kella 8.34 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja xxxxxx xxxx on oma ütlustes kinnitanud, et Z.I sõitis mootorrattaga 11.08.2018 kella 8.30 paiku. Süüdistatav ise on pidanud võimalikuks, et võis teo toime panna süüdistuses märgitud ajal, kuna mäletab, et tegemist oli hommikuse ajaga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Z.I kõrvaldatud juhtimiselt 11.08.2018 kell 8.34, mistõttu sõiduki juhtimine pidi toimuma (vahetult) enne seda. Mootorratas Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx on teisaldatud 11.08.2018 kella 8.50 ajal seoses sellega, et eelnevalt oli selle juht Z.I mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Asjas on üheks tõendiks ka patrullauto pardakaamera videosalvestised DVD-Ril (tl 53, failid: 201808-11-07h32m45s_normal_to_event ja 2018-08-11-07h33m05s_event). Et süüdistatava juhitud mootorrattale järele sõitmise ajal pardakaamera töötas, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja xxxxxx xxxx. Videosalvestistest on näha, et 11.08.2018 keerab patrullauto ühel ristmikul ringi, sõidab veidi maad edasi ning mõne hetke pärast ilmub patrullauto kaamera vaatevälja nende ees sõitev mootorratas. Mingil hetkel mootorratas ületab ristuva peatee. Patrullauto järgneb. Edasi sõidetakse võrdlemisi kitsal kruusateel eramute piirkonnas. Vahemaa patrullauto ja mootorratta vahel pidevalt väheneb. Lõpuks mootorratas peatub ühe elamu hoovis ning vahetult peatub selle taga ka politsei. Kuigi salvestiste sisu on asjakohane, ei saa nendele käesoleva asja lahendamisel siiski tugineda.
§ 63
lg 1 kohaselt tõend on muu hulgas asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Patrullauto pardakaamera salvestis on muu teabetalletus
§ 63lg 1 tähenduses.
Erinevalt väärteomenetlusest, kus riikliku järelevalve käigus tehtud salvestis saab olla iseseisvaks tõendiks (VTMS § 31 lg1 ja § 314), ei ole see kriminaalmenetluses lubatud. Patrullauto pardakaamera salvestis tulnuks vormistada silmas pidades tõendamise ja tõendite kogumise üldreegleid (
- peatüki
- jagu), samuti dokumentide ja asitõendite kogumise ning vormistamise eriregulatsiooni (
III peatüki 9. jagu). Seda pole käesoleval juhul tehtud. Tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.09.2009 otsus asjas 3-1-1-74-09-09, p 9). Eeltoodust tulenevalt kohus patrullauto pardakaamera videosalvestistele käesoleva asja lahendamisel ei tugine. Ent nagu kohus eespool leidis, on süüdistatava poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorratta juhtimine küllaldaselt tõendatud ka muude tõenditega. DVD-Ril on ka 6 fotot, kuid nendele tõenditele keegi pooltest kohtuistungil ei soovinud tugineda, mistõttu puudub ka kohtul vajadus seda teha. 4
(10)Süüdistatava juhitud mootorsõiduki Harley-Davidsoni puhul on tegemist mootorrattaga, mille põhikategooria LS § 93 lg 2 p 2 järgi on A. LS § 94 lg 1 järgi mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti 14.08.2018 ja 5.09.2018 vastused PPA järelepärimisele (tl 47-50) tõendavad, et liiklusregistri andmetel omab Z.I Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust alates 5.08.
- Maanteeamet pole kinnitanud Z.I A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Z.I üheks juhtimiselt kõrvaldamise põhjuseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. Ka Z.I enda kinnitusel tal A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Z.I juhtis 11.08.2018 mootorsõidukit Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, rikkudes sellega LS § 94 lg
- Mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ei ole Z.I-le etteheidetava süüteo koosseisuline asjaolu, vaid see täidab LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu. Samas peab kohus vajalikuks antud asjaolu siiski otsuses märkida, sest see iseloomustab süü suurust. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et tegemist ei ole topeltkaristamise keelu rikkumisega. 11.08.2018 toimunud sündmuse osas ei saa Z.I niikuinii eraldi väärteomenetluse korras karistada. Seda välistab KarS § 3 lg 5, mis sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Asjas pole sisuliselt vaidlust selle üle, et 11.08.2018 hommikul mootorsõidukit juhtides oli Z.I alkoholi tarvitanud, kuid vaidluse all on asjaolu, millises määras süüdistatava organismis alkoholi leidus. Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt süüdistatav kohapeal tunnistas, et on alkoholi tarvitanud ja juhi joove tuvastati Võru politseimajas. Joobe tuvastamisega tegeles ta koos paarimehega. Kui aparaat soojeneb, tehakse üks kord protseduur läbi. Seejärel aparaat puhastab ennast, pannakse uus huulik ja puhutakse teist korda. Aparaat fikseerib kõik näidud. Ametnik ainult lülitab aparaadi sisse. Kui palju ja kui kiiresti inimene puhub, on kõikuv. Aparaat alustab mõõtmist, kui õhk hakkab läbi huuliku minema ning lõpetab, kui tärnirida on jõudnud lõpuni. Aparaat fikseerib ka katkendliku puhumise või kui inimene tõmbab õhku tagasi. Siis aparaat ütleb, et puhumine ei ole õnnestunud. Puhumine peab toimuma ühe hingetõmbega. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil mõõtmiste 1 ja 2 juures näidatud kestvus 18,2 ja 16,2 näitavad puhumise kestvust. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tunnistas politseile alkoholi tarvitamise jääknähtude olemasolu. Alkoholi tarvitamist alustas eelmise päeva õhtul sõbra sünnipäeval, kus jõi söögi kõrvale õlut. Pärast läks edasi klubisse, kus jõi õlut ja mitmeid pokaale rummikokteile. Õlut jõi ära paar liitrit. Peol oli umbes kella kaheni. Peale seda läks koju magama. Seitsme paiku Kosele minnes oli maganud umbes neli tundi. Enne sõitma asumist ta ei tundnud, et oleks purjus olnud. Enesetunne oli hea, kuid mingi särin oli. Päris kaine ei olnud. Ohtlik liikluses ta ei olnud. Politsei teda kohapeal puhuma ei pannud ja ta viidi jaoskonda, kus puhus kaks korda. Kopsud kästi õhku täis tõmmata ja täitsa tühjaks puhuda. Puhumise protseduuri ajal iseenesest midagi kahtlast ei toimunud. Hiljem kaitsja juhtis tema tähelepanu, et mõlemal korral on puhumine võtnud kaua aega. Proovis kodus stopperiga järgi, et ta üle 10 sekundi puhuda ei jõua. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist (tl 42) koos õiguste tutvustamisega (tl 41) nähtub, et 11.08.2018 Z.I-le tutvustati ja selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki KorS § 38 alusel ning ta nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. 11.08.2018 kella 9.03-9.10 ajal mõõdeti Kagu politseijaoskonnas Võru linnas Räpina mnt 20a tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0034 (taatlustunnistus nr TTRC-18-00070) Karl 5
(10)Z.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldust. Mõõtmisel 1 on väljahingatava õhu kogus olnud 2,3 liitrit, puhumise kestvus 18,2 sekundit ning lugemiks on saadud 0,98 mg/l. Mõõtmisel 2 on väljahingatava õhu kogus olnud 2,1 liitrit, puhumise kestvus 16,2 sekundit ning lugemiks on saadud 0,95 mg/l. Lõplikuks lugemiks on 0,95 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, on lõplikuks mõõtetulemuseks saadud 0,86 mg/l. Mõõtmist teostas xxxxxx xxxx. Seega on tõendid (süüdistatava ütlused, tunnistaja xxxxxx xxxxx ütlused ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk) kattuvad asjaolus, et 11.08.2018 hommikul kontrollis politsei alkoholisisaldust süüdistatava väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. Süüdistatav ja kaitsja on seadnud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse kahtluse alla, kuna tõendusliku alkomeetri väljatrükis fikseeritud puhumise kestvus on liiga pikk ( 18,2 ja 16,2 sekundit). Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrus nr 87 sätestab „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus). Määruse § 4 lg 4 kohaselt puhumine peab vastama järgmistele tingimustele, mida alkomeeter kontrollib automaatselt puhumise jooksul: 1) puhumine peab olema järjepidev; 2) väljahingatava õhu minimaalne kogus peab olema 1,5 liitrit; 3) puhumise kestus peab olema vähemalt 4 sekundit. Kohus leiab, et mõlemad mõõtmised vastavad määruse § 4 lg 4 kõikidele nõuetele puhumise tingimuste osas. Mõlemal korral on väljahingatava õhu kogus olnud vähemalt 1,5 liitrit (vastavalt 2,3 liitrit ja 2,1 liitrit) ning puhumise kestvus on olnud vähemalt 4 sekundit (vastavalt 18,2 ja 16,2). Kohtu arvates on puhumine olnud ka järjepidev. Tunnistaja xxxxxx xxxx on oma ütlustes kinnitanud, et aparaat tunneb ära katkendliku puhumine või kui üritatakse õhku sisse tõmmata ning sellisel juhul aparaat annab teate, et puhumine ei õnnestunud. Ka määruse § 4 lg-st 4 tuleneb, et alkomeeter kontrollib automaatselt puhumise järjepidevust. Väljatrükist nähtuvalt ei ole kummagi mõõtmise puhul ebaõnnestunud puhumisi olnud. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul puhumine võtnud sedavõrd kaua aega, et tekiks kahtlus tõendusliku alkomeetri väljatrükil märgitud andmete vastavuses tegelikkusele. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et käesolevas asjas toimunud puhumise kestvuses ei ole midagi eriskummalist. Juba üksnes käesoleva kriminaalasjaga samaaegselt kohtu menetluses olevatest asjadest nähtub, et tõenduslikku alkomeetrisse puhumine kuni näidu fikseerimiseni võtab erinevatel inimestel erineva aja ning sageli kestabki enam kui 10 sekundit. Nii näiteks on 1986 sündinud meesterahvas puhunud tõenduslikku alkomeetrisse 1,6 liitrit õhku 16,7 sekundiga ja 2,5 liitrit õhku 20,6 sekundiga ( asi 1-19-2681), 1962 sündinud meesterahvas 2,1 liitrit õhku 11,4 sekundiga ja 2,6 liitrit õhku 14,9 sekundiga (asi 1-19-2424), 1973 sündinud meesterahvas 2,5 l õhku 10,4 sekundiga ja 2,7 liitrit õhku 12, 1 sekundiga ( asi 1-19-3183), 2004 sündinud nooruk (poiss) 2,5 liitrit õhku 14,3 sekundiga ja sama koguse õhku teisel katsel 15,8 sekundiga ( asi 4-191605). Puhumise kestvust mõjutab puhuja kopsumaht. Lisaks mõjutab puhumise kestvust puhumise intensiivsus. Nõrgalt puhudes on võimalik puhuda kauem ( kuna õhku jätkub pikemaks ajaks), kui tugevalt puhudes. Süüdistatava kinnitusel on ta tegelenud ja tegeleb aktiivselt spordiga. Enamasti on spordiga tegeleval inimesel kopsumaht tavapärasest suurem, kopsudesse mahub rohkem õhku, mistõttu on ajaliselt võimalik kauem kopsudest õhku välja puhuda. Seetõttu kahtleb kohus süüdistatava avaldatus, et ta ei suuda kauem kui 10 sekundit järjest puhuda. 6
(10)Kohtule ei ole esitatud tõendina mõõtevahendi taatlustunnistust. Samas pole pooltest keegi kahtluse alla seadnud asjaolu, et käesoleval juhul kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0034 oli nõuetekohaselt taadeldud. Alkomeetri väljatrükk sisaldab viidet taatlustunnistusele. Kahtlusse alla pole seatud ka mõõtmist teostanud politseiametniku pädevust. Samuti puudub kohtul alust järelduseks, et politseiametnikud oleksid mõõtetulemustega manipuleerinud. Tunnistaja xxxxxx xxxx on kinnitanud, et kõik arvutused teeb masin ning nemad ainult lülitavad aparaadi sisse. Ka süüdistatav on ise kinnitanud, et ta mõõtetegevuse juures midagi kahtlast ei märganud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on usaldusväärne ning tõendab, et 11.08.2018 kella 9.03-9.10 ajal oli Z.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,86 mg/l. Kohtueelse menetluse käigus on kontrollitud ka asjaolu, kas süüdistatav oli 11.08.2018 mootorsõidukit juhtides tarvitanud narkootilisi aineid. Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt tehti süüdistatavale jaoskonnas narkoproovi kiirtest. Süüdistatava ütluste kohaselt toimetas politsei ta haigla juurde proovi andma. Et süüdistatav toimetati haigla juurde proovi andma, tõendab joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 46). Sellest nähtub, et Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskond saatis Z.I 11.08.2018 AS Lõuna-Eesti Haiglasse uriiniproovi andma, et tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti Z.I-lt p roov 11.08.2018 kell 10.
- Proovi identifitseerimise markeeringu koodina on saatekirja märgitud U03791, kott
- Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 1139T kohaselt on proovimaterjal vastu võetud 14.08.2018 ning 17.08.2018 on ekspert K. L. tuvastatud Z.I uriinis amfetamiini. Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit tuvastatud ei ole. Süüdistatav väitel ta ei oska selgitada, kuidas amfetamiin tema organismi sattus. Väljas käies tutvus ta paljude inimestega ja jõi mitmest erinevast klaasist, pudelist. Teadlikult ta amfetamiini ei tarvitanud. Kuigi joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab 11.08.2018 hommikul süüdistatava organismis amfetamiini olemasolu, pole tõendatud mootorsõiduki juhtimine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobes. Seda pole süüdistatavale ka süüdistuses ette heidetud. Kohus on eespool tuvastanud, et Z.I juhtis mootorsõidukit 11.08.2018 kella 8.34 paiku. Tunnistaja xxxxxx xxxxx, süüdistatava ütlused ning tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendavad, et süüdistatava alkoholijoovet kontrolliti küll mitte vahetult sündmuskohal ja pärast süüdistatava mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist, kuid siiski küllaltki lühikese aja möödudes (kella 9.03-9.10 ajal). Ühestki uuritud tõendist ei tulene, et süüdistatav oleks peale mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ja enne joobe tuvastamist alkoholi tarvitanud. Kuna alkoholisisaldus süüdistatava väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud küllaltki lühikese aja möödudes pärast tema mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist, võib asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise ajal oli Z.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,86 mg/l. Seega juhtis Z.I mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Z.I rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholisisaldus Z.I väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Seega pole tegemist piiripealse määraga, millest alates hakkab kriminaalvastutus. Süüdistatava tarbitud alkoholikogus polnud väike, vaid üsna märkimisväärne, samas puhkeaeg alkoholitarvitamise lõppemisest kuni juhtima asumiseni küllaltki väike. Süüdistatava ütluste kohaselt 10.08.2018 õhtust kuni 7
(10)11.08.2018 kella 2.00-ni jõi ta ära paar liitrit õlut ja mitmeid pokaale rummikokteile ja magas üksnes kuni neli tundi. Juba eelnenud õhtu ja öö sündmused ja tarbitud alkoholi kogus andsid süüdistatavale alust arvata, et ta ei ole mootorsõiduki juhtimiseks lubatavas seisundis. Kohtuistungil Z.I ka ise tunnistas, et mootorratast juhtima asudes sai ta aru, et päris kaine ei ole. Kohtu arvates on Z.I süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et ei ole mootorsõiduki juhtimiseks lubatud seisundis. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et asjaolu, et Z.I ekslikult arvas, et paneb toime üksnes väärteo, ei välista antud juhul teo koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2006 otsus nr 3-1-1-20-06, p 8). Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Z.I, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 11.08.2018 kella 8.34 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit Harley-Davidson registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Z.I süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Z.I toimepandu KarS § 424 lg 1 järgi. Otsuse põhjenduse karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb Z.I süüd küllaltki suureks. Süüd suurendab asjaolu, et Z.I on toime pannud üheaegselt mitu liiklusseaduse rikkumist. Peale selle, et Z.I oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, ei kandnud ta mootorratast juhtides kiivrit (mis on nõutav LS § 30 lg 4 kohaselt) ning tal puudus vastavata kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ( mis on nõutav LS § 94 lg 1 kohaselt). Ka ei ole alkoholisisaldus Z.I väljahingatavas õhus olnud mitte piiripealne, vaid tunduvalt suurem. Kuigi Z.I juhtis mootorratast, mitte mõnda suuremat mootorsõidukit, pole süüteo toimepanemisega kaasnenud oht antud juhul olnud sugugi väike. Tunnistaja xxxxxx xxxxx kinnitusel ulatus kiirus mootorratta tagaajamisel kuni 90 km/h ja mitmesaja meetri vältel oli tegemist piiratud nähtavusega alaga. Juhtimisõigust omamata ja alkoholijoobes olles mootorrattaga sedavõrd kiiresti eramute piirkonnas piiratud nähtavusega teel sõitmine tekitas märkimisväärse ohu nii süüdistatavale endale kui teistele inimestele. Asjaolud, et Z.I jälitamine toimus mitmesaja meetri ulatuses ja süüdistatav peatus alles sõidutee otsa lõppedes, viitavad süüdistatava soovile politsei eest põgeneda. Asjaolude valguses, et süüdistatav nägi seisvat patrullsõidukit ja hakkas sellest suure kiirusega eemalduma, ei ole usutav süüdistatava väide, et ta enda taga toimuvast ( et vilkurite ja sireeniga patrullsõiduk talle järgneb) midagi ei teadnud. Süü suurust vähendab asjaolu, et Z.I toimepandul ei olnud õnneks siiski raskeid tagajärgi. Z.I ei ole ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kuna ta enda arvates mootorsõidukit juhtima asudes ei olnud kriminaalses joobes. Vaatamata sellele on Z.I kohtuistungil kahetsenud alkoholi tarvitanuna mootorratta juhtimist. Kuna süüdistav on sisuliselt vaidlustanud ainult oma teole antavat õiguslikku hinnangut, võib kohtu hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna siiski ka süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 14.09.2018 tehtud karistusregistri väljatrüki (tl 54-56 pöördel) kohaselt Z.I kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kuid tal on 12 kehtivat väärteokaristust (erinevad politsei poolt määratud 8
(10)rahatrahvid sh liiklusseaduse ja NPALS rikkumiste eest). Karistusregistri andmetel on trahvid tasumata. Arvestades väärteoasjades tehtud otsuste tegemise aega ( 2009-2013) ei saa isegi juhul, kui trahvid on käesoleva ajani tasumata, pidada kohtu arvates neid karistusi kehtivaks. Käesolevaks ajaks on ammu möödunud igasugused trahvide sissenõudmiseks KarS §-s 82 sätestatud tähtajad. Kuna käesolevaks ajaks on ka kõik väärteokaristused tegelikult kustunud, tuleb asuda seisukohale, et Z.I puhul on tegemist karistamata isikuga. KarRS § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. 10.04.2019 väljatrükk Maksu-ja Tolliameti e-maksuameti andmebaasist Z.I kohta (tl 61) tõendab, et tasumata nõuete katteks on kohtutäitur arestinud 452,08 eurot. Z.I ka ise kohtuistungil kinnitas, et käesoleva ajani on tasumata kaks trahvinõuet koos kohtutäituri tasudega. Seega tõendavad süüdistatava enda ütlused koos e-maksuameti väljatrükiga, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes jätab temale määratud rahalised kohustused ( sh rahatrahvid) tasumata. Seega ei täida rahaline karistus Z.I puhul oma eesmärki – ei mõjuta süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Asjaolust, et pikka aega kuni vaidlusaluse teoni ei ole Z.I uusi süütegusid toime pannud, ei saa käesoleval juhul otseselt järeldada, et varasemad karistused on oma eesmärgi täitnud. Süüdistatava ütlustest tulenevalt on ta mitmeid aastaid viibinud välismaal – aastatel 2015-2016 Austraalias ja seejärel kuni 2018 suveni Soomes. Seoses pikka aega välismaal viibimisega ei saanudki Z.I Eestis süütegusid toime panna. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et Z.I on varem talle määratud rahatrahvid jätnud tasumata, nõustub kohus prokuröriga, et pole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmine, vaid Z.I tuleb karistada vangistusega. Kuna tegemist on kriminaalkorras karistamata isikuga ja esineb üks kergendav asjaolu, võib vangistus olla sanktsiooni keskmisest väiksemas määras ja selle võib jätta tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistatava ütlustest tulenevalt mootorratast Harley-Davidson nähes tekkis tal vastupandamatu soov sõitmist proovida ja tagajärgedele mõtlemata ta seda ka tegi. Selliselt toimimine viitab Z.I mõtlematule käitumisstiilile, mistõttu kohus peab vajalikuks süüdistatava õiguskuulekuse tagamiseks tema allutamist käitumiskontrollile. Kuna tegu on toime pandud alkoholijoobes ja Z.I organismis on leitud ka narkootilist ainet, peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale ka täiendavaid kohustusi, mis puudutatavad alkoholi ja narkootilistest ainetest hoidumist. Arvestades Z.I süü suurust (eelkõige asjaolu, et Z.I pani üheaegselt toime mitu liiklusseaduse sätte rikkumist), peab kohus põhjendatuks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Kuna käesoleval ajal on tegemist karistamata isikuga, peab kohus põhjendatuks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist prokuröri taotletust väiksemas määras. Kohtu arvates on põhjendatud Z.I-lt võtta ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Süüdistatava kohtuistungil esile toodud asjaolu ( vajadus autoga tööle sõita) ei anna küllaldaselt alust jätta lisakaristus kohaldamata. Sedavõrd lühikeseks ajaks on süüdistataval võimalik oma tööle käimist ümber korraldada ( näiteks kasutada samal objektil töötavate ja samuti autoga liikuvate töökaaslaste abi). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 44-45) nähtuvalt Z.I oli kahtlustatavana kinni peetud 11.08.-12.08.2018, s.o 2 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus Z.I eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. Otsuse põhjendused menetluskulude, asitõendite osas
§ 180lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 9
(10)Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2019 töötasu alammäär kuus on 540 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 540, s.o 810 eurot.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 237,60 eurot (60 eurot - tl 25-28 ; 177,60 eurot – tl 59).
§ 175
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud tasu 250 eurot (tl 62-65).
§ 175
lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistaja xxxxxx xxxxx kohtumenetlusest osavõtmise kulu ( sõidukulu) 6,90 eurot (tl 80-81).
§ 180
lg 1 alusel mõistab kohus Z.I-lt välja 876,90 eurot (sh sundraha 810 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 60 euro ulatuses, tunnistaja kohtumenetlusest osavõtmise kulu 6,90 eurot) riigituludesse ning valitud kaitsjale makstud tasu 250 eurot jätab süüdistatava enda kanda. Kuna asja lahendamine kokkuleppemenetluses osutus võimatuks mitte süüdistatavast tingitud asjaoludel, ei pea kohus põhjendatuks kokkuleppemenetlusega seonduvat riigi õigusabi tasu ja kulu 177,60 euro ulatuses jätta süüdistatava kanda, vaid need jätab kohus riigi kanda. Arvestades süüdistatava poolt avaldatud sissetuleku suurust ( 800 eurot) ja asjaolu, et tal on tasumata veel vanu rahalisi kohustusi, on menetluskulude korraga tasumine talle ilmselgelt ülejõukäiv. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata
§ 180
lg 3 alusel Z.I-lt väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. DVD-R videosalvestiste ja fotodega võib
§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10
(10)