Obsah (7)

§ 75§ 70§ 72§ 663§ 667§ 371§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-860 Kohtuasi

) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. 5.

§ 75

lg-s 1 on sätestatud, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Nii avaldaja kui ka alaealine laps on Ukraina kodakondsusega.

1. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades“ artikkel 28 p 1 ja 5 kohaselt isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel.
2. Kuna kohus on tuvastanud, et alaealine laps on Ukraina kodakondsusega ning Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud välislepingu kohaselt tuleb isaduse tuvastamisel lähtuda Ukraina seadusandlusest, siis on pädevaks kohtuks Ukraina kohtud. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta poolte endi kanda.
4. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ning sellega on rikutud uurimispõhimõtet. Lapsel on Ukraina kodakondsus, kuid tema alaline elukoht on Saksamaal. Olukorras, kus lapse alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldub Euroopa Parlamendi ja 2 nõukogu määrus (EL) nr 1215/
5. Eesti Vabariigile siduvatest välislepingutest tuleb lähtuda ülejäänud juhtudel, näiteks, kui lapse elukoht on Ukraina või Eesti. Isiku elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Alaline elamine tähendab kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Avaldaja märkis avalduses, et tema ja lapse elukoht on Saksamaal. Seega ei ole avaldaja hinnangul võimalik kindlaks teha, et lapse elukoht on Ukrainas.
6. Eelnimetatud määruse art 4 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Tuleb rõhutada, et C elukohaks oli Eesti Vabariik. Seega vaidlus allub Harju Maakohtule.

§ 72

lg 1 p 3 järgi, isegi kui kohtu hinnangul asi ei allu Eesti kohtule, saab seda lahendada Harju Maakohus lähtudes erialluvuse sätetest. Olukorras, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata, lahendab seda Harju Maakohus. Lapselt ei saa oodata õiguste kaitsmist Ukrainas, kuna selleks on vaja sõita riiki, kus hetkel on sõda. Koos avaldusega esitas avaldaja ka DNA ekspertiisi läbiviimise taotluse, et saada eksperdilt vastus küsimusele, kas puudutatud isik I põlvneb C-st. Vastava ekspertiisi läbiviimine Ukrainas või Saksamaal on problemaatiline. Arvestades õiguslikku olukorda on tsiviilasja lahendamine Eestis põhjendatud, kuna teises riigis ei ole võimalik läbi viia protseduure, mis on hädavajalikud isaduse tuvastamiseks surnud isikust. Menetluse edasine käik 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust

§ 667

lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 13. Kolleegium selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või

§ 70

lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu määrutes (

§ 70lg 4).

14. Käesolevas asjas ei saa kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud)) nagu on viidanud avaldaja. Kui menetlusosaline on Ukraina kodanik, kinnitab viidatud määruse art 73 lg 3, et rahvusvaheline kohtualluvus sellistes vaidlustes tuleb määrata Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingu alusel. Seega Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Ukrainaga) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii

-i kui ka viidatud Euroopa Liidu määruse ees. Lisaks ei reguleeri Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud), millise riigi kohtus tuleks lahendada isikutevaheline põlvnemisvaidlus (art 1 lg 2 punkt a), ning ka seetõttu ei saaks viidatud määrust kohaldada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 70, p 3.4.2.1.4.b).

1. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et asjas kohaldub Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, mille art 28 3 punkt 1 sätestab, et isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi. Art 28 punkt 5 sätestab, et artikli punktis 1 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Vaidlust ei ole selles, et laps on Ukraina kodanik. Kuna laps on Ukraina kodanik, allub isaduse tuvastamise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 1 ja 5 koosmõjus Ukraina kohtutele. Kuna lapse elukoht on Saksamaal, ei allu vaidlus Eesti kohtule ka õigusabilepingu art 28 punkti 6 alusel.
2. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 alusel.

17. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4