Obsah (11)

§ 637§ 405§ 237§ 232§ 238§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2023, Tallinn Kohtuasj

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et

§ 637

lg 2¹ järgi on ringkonnakohtul alati õigus apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega. 3 Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis ei olnud võimalik veel hinnata, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõuab kostjalt töö eest tasu ning selle tasumisega viivitamise eest viivist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis sõiduki remonditöö ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. 8.
2. Hageja väitel on maakohus hinnanud lepingu sõlmimise kohta esitatud ja kogutud tõendeid ebaõigesti, lisaks sellele jätnud menetlusõiguse norme rikkudes väidete ja tõenditega arvestamata, mis tingis ka hagi rahuldamata jätmise. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et jättis põhjendamatult asja juurde võtmata hageja ja kostja
3. aprillil 2023 esitatud seisukohad koos tõenditega ning hageja
4. aprillil 2023 esitatud tõendid. Nimetatud rikkumise sai ringkonnakohus kõrvaldada ning see ei mõjuta asja lahendust (dtl-d 226–227). 8.
5. Tegemist on

§ 405

järgi lihtmenetluse asjaga ning sellist asja saab maakohus menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kuid järgima peab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohtu

1. aprilli
2. a istungi protokolli kohaselt leidis maakohus, et „dokumendid ja seisukohad, mis on mõlema poole poolt esitatud alates kohtu kirjast 19.04.2023 on esitatud hilinemisega ning neid kohus asja juurde ei võta ja tagastab“ (dtl 167, ajamärk 00:09:44). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määranud pooltele avalduste ja taotluste esitamise tähtaja. Selliselt on maakohus rikkunud üldist menetluspõhimõtet anda menetlusosalistele tähtaeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Alles seejärel saab kohus tugineda

§le 331 (

§ 237lg 1, § 330 lg 1).

Samas ei mõjuta

1. aprilli
2. a ja
3. aprilli
4. a seisukohad ja tõendid asja lahendust, sest ka nende põhjal ei saa teha hageja soovitud järeldust hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimise kohta.
5. Kolleegiumi hinnangul analüüsis maakohus esitatud ja kogutud tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudis põhjendatud järelduseni, et hageja väide kostjaga töövõtulepingu sõlmimise kohta ei ole tõendatud (vt maakohtu otsuse p 11.6–11.7). 9.1. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud mitmeid asjaolusid, mis tema arvates omavad olulist tähtsust, kuid on maakohtu poolt jäetud arvestamata. Nii keskendub hageja videosalvestuse, fotode, kõneeristuste ja tunnistaja Y ütluste detailsele analüüsile ning nendes vastuolude leidmisele. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kostja vastuväide, et tõendite kogumise ajal oli vaidlusalusest sündmusest möödas ligi aasta ning kostja ja Y ei saa mäletada kõiki selle sündmusega seotud detaile. See asjaolu ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ning kolleegiumi hinnangul ei esine

§ 238lg 5 järgi alust tõendi arvestamata jätmiseks.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tunnistajate ütlused ja poolte vande all antud seletused on omavahel vastuolus. Selleks, et teha kindlaks, kellega on hageja lepingu sõlminud, saab kasutada VÕS §-s 29 sätestatud objektiivseid tõlgendamise reegleid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellises olukorras õigesti lähtunud kogutud tõenditest, mis haakuvad 4 teiste asjas esitatud tõenditega. Hinnates täiendavalt juurde lepingu tõlgendamisel arvestatavate asjaoludega (VÕS § 29 lg 5), ei saa tõendite kogumi põhjal teha järeldust, et töövõtulepingu pooleks on kostja. 9.

1. Asjas on tõendatud, et esialgu pidas hageja töö tellijaks OSAÜHINGUT Rahvusvahelise Autoveo Expert (vt arve-saateleht nr 115363, dtl 63). Seejärel pidas hageja töö tellijaks kostjat, sest kõne tehti kostja kasutuses olevalt mobiiltelefoni numbrilt ning kostja tõi sõiduki remonditöökotta (vt
2. juuli
3. a e-kirjad; dtl-d 25–26). Nõustudes maakohtuga, ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Töövõtulepingu pooleks ei saa ilmtingimata lugeda isikut, kelle telefoni kasutades töö tellitakse ja kes sõiduki remonditöökotta toob. Hageja ei ole tõendanud, et selline on vastaval tegevus- või kutsealal tava või pooltevaheline praktika. Ka asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse liikmega varasemalt tuttav, ei anna alust eeldada, et just kostja saab olla töövõtulepingu pool. Isegi kui selline eeldus hagejal kostja käitumisest tekkis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3), siis on see ümber lükatud Y
4. juuli
5. a ekirjaga. Eelnevalt oli hagejalt töid tellinud OSAÜHING Rahvusvahelise Autoveo Expert, kuid ka nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et kui töö tellijaks ei ole äriühing, siis on selleks kostja kui äriühingu juhatuse liige. Nii kostja kui ka Y on äriühinguga seotud, olles selle osanikud (dtl-d 101–103). 9.
6. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistaja Y ütlused haakuvad
7. juuli
8. a ekirjaga, mille kohaselt andis Y teada, et hageja remontis tema sõidukit, andes e-posti aadressi arve saamiseks. Maakohus järeldas sellest põhjendatult, et Y kinnitas hagejale, et tema kui sõiduki omanik tellis töö (vt maakohtu otsuse p 11.6.2). Lisaks sellele ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis sõiduki üle Y-le ning Y on hagejale teinud ülekande 4 eurot selgitusega XXXXXX (dtl 51). Kolleegium nõustub maakohtu poolt videosalvestusele, fotodele ja kõneeristustele antud hinnanguga. Nendest tõenditest ei nähtu, milliseid tahteavaldusi pooled omavahel vahetasid ning asjaoludest, mida need tõendid tõendavad (kostja poolt sõiduki töökotta viimine ning kõnede aeg ja kestus), ei saa järeldada kostja poolt töö tellimist. 9.
9. Kolleegium leiab, et hageja, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, peab vaidluse korral varustama ennast tõenditega, et tõendada, kellega tal on leping sõlmitud. Praegusel juhul oli hagejal juba enne kohtusse pöördumist olemas Y poolt antud kinnitus, et tema tellis hagejalt töö. Vaatamata sellele otsustas hageja esitada tasu saamiseks hagi kostja vastu. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kostja ei ole lepingu pool, siis puudub vajadus hinnata teisi hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise eeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole hageja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
11. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse 5 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

1. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1650 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale ostutatud õigusabi 11 tundi, tunnihinnaga 150 eurot. Kolleegium leiab, et kostja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele 3 tundi, sellele vastuse koostamisele 4 tundi ja
2. augusti
3. a seisukoha koostamisele 4 tundi. Kolleegium, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja vähest õiguslikku keerukust, peab apellatsioonkaebusele vastuse ja täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Kolleegium peab esindaja tunnitasu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kuludena 900 eurot (= 6 tundi x 150). Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Tulenevalt kostja taotlusest peab hageja tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6