KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2023, Rakvere Kohtuasja number 2-21-12078 Kohtuasi E.R. hagi L. L. vastu pärandvara ko

§-ga 371 lg.2 p.2.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada). Hagiavalduse taotluste kohaselt taotleb hageja alternatiivselt (hagi resolutsiooni p. 1.3.) tuvastamist, et kinnisasi kuulub A.S. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara koosseisu väiksemas ulatuses kui pool. Kostja hinnangul, juhul, kui hageja esimesena järjestatud nõue jääb rahuldamata, ei oleks hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral kohtuotsus täidetav. Hagiavalduse esitamise vajaduse on hageja sõnul põhjustanud asjaolu, et kinnistusosakond ei menetle õigusvaidlusi ega hinda pärandvaraga seonduvaid asjaolusid. Kui kohus tuvastaks kohtuotsusega, et A.S. pärandvara koosseisu kuulub kinnisasi väiksemas ulatuses kui pool (nagu Hageja on seda hagis nõudnud), jääks tuvastamata hagejale kuuluva pärandvara osa suurus ning kohtulahendi alusel ei oleks võimalik kinnistusraamatusse kannet teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja alternatiivse nõude rahuldamise korral ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav, mistõttu leiab kostja, et hagis esitatud kujul nõudega ei ole Hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on seisukohal, et hagis väidetud faktilised asjaolud ei ole tõendatud ning õiguslik argumentatsioon on vastuolus kehtiva õiguse ning kohtupraktikaga. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: V. S. omandas Kinnisasjal asunud hooned 14.09.1959; A.S. ja V. S. abiellusid 24.09.1982 ja olid abielus kuni A.S. surmani XXX. Kinnisasi erastati

1. Kostja on A.S. ainupärija. Hageja on V. S. ainupärija. Käesoleval juhul on vaidlus selles, milline vara kuulus A.S. pärandvara koosseisu, täpsemalt – kas pärandvara hulka kuulus kinnisasi ja kui, siis kui suures osas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-15109 p-s 15 selgitanud, et kuigi pärimine toimub pärimisseaduse alusel, on võimalik ka pärast ühe abikaasa surma tuvastada abikaasade osade suurused ühisvarast sh kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt PKS § 210 lg-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulE.teisiti. Kui vara omandati enne
2. aasta
3. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust (edaspidi PKS1995). PKS1995 § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS1995 § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekkis erastatud maale enne kehtivat perekonnaseadust kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid varasemalt ühele abikaasale lahusvarana ning pärast erastamist kanti kinnistusraamatusse omanikuna vaid üks abikaasadest (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-09 p 11 või nr 2-16-16114/65 p 25). Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et V. S. ja A.S. abielu ajal moodustatud Kinnisasi kuulus abikaasade ühisvarasse.
4. Viru Maakohtu 12.04.2022 määrusega jättis maakohus E.R. taotluse kohtuliku ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
5. L. L. esitas 12.08.2022 asjas vastuhagi, milles palus kohustada E.R.t andma L. L.sele üle E.R. valduses olev A.S. pärandavara. Vastuhagi asjaolude kohaselt kuna ei V. S. ega ka tema pärija E.R. ei ole L. L.sele temale kuuluvat A.S. pärandavara osa üle andnud, palub Hageja, et kohus kohustaks E.R.t kui V. S. pärijat, andma L. L.sele üle A.S.le kuulunud vara.
6. Vastuhagi kostja E.R. nõustus vastuhagiga osaliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele.
8. Hagi ese: pärandvara koosseisu tuvastamise nõue (tuvastada, et kinnistu, asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ei kuulu A.S. pärandvara koosseisu, vaid kuulub täieulatuslikult V. S. pärandvara koosseisu) ja alternatiivselt tuvastamaks, et kinnistu (registriosa nr XXX kuulub A.S. pärandvara koosseisu väiksemas ulatuses kui pool. Vastuhagi ese: kohustada E.R.t andma L. L.sele üle E.R. valduses olev A.S. pärandavara 10 444,79 eurot.
9. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) V. S. omandas vaidlusalusel kinnisasjal asuvad hooned 14.09.
10. V. S. omandis olid enne abielu A.S.ga konkreetsed hooned: elumaja, puukuur, laut ja saun, kogumiskaev ja veekaev (hagi lisa 8 arhiiviteatis); 2) A.S. ja V. S. abiellusid 24.09.1982 ja olid abielus kuni A.S. surmani 23.04.2017; 3) Kinnisasi erastati 1997 V. S. kontol olnud EVP-de eest; 4) Kostja on A.S. ainupärija; 5) Hageja on V. S. ainupärija.
11. Hageja väited, millega ta põhistab hagi eset (tuvastada, et kinnistu, asukohaga XXX, registriosa nr XXX, ei kuulu A.S. pärandvara koosseisu, vaid kuulub täieulatuslikult V. S. pärandvara koosseisu) ja alternatiivset nõuet- tuvastada, et kinnistu (registriosa nr XXX) kuulub A.S. pärandvara koosseisu väiksemas ulatuses kui pool. 9.
12. V. S. erastas kinnisasja oma lahusvara arvel- V. S.le kuulus enne abielu hoone, mis asus sellel kinnisasjal ja mis andis V. S.le erastamisõiguse; 9.2 V. S. omandas kinnisasja talle kuulunud erastamisväärtpaberite (edaspidi EVP) eest. 9.3 A.S. ei panustanud kinnisasja omandamisesse vähimalgi määral. Vaidlust ei ole selle üle, et V. S. erastas kinnisasja oma lahusvara arvel- V. S.le kuulus enne abielu hoone, mis asus sellel kinnisasjal ja mis andis V. S.le erastamisõiguse ja V. S. omandas kinnisasja talle kuulunud erastamisväärtpaberite (edaspidi EVP) eest. Maakohus ei nõustu hageja väitega, et A.S. ei panustanud kinnisasja omandamisesse vähimalgi määral. Kinnistu erastati 1997, kui V. S. ja A.S. olid koos elanud kinnistul asunud hoonetes ja seda koos majandanud 15 aastat. Asjaolu, et kinnistu erastati V. S.le kuuluvate EVP-de eest saab selgitada abikaasade vastava kokkuleppega, so maa erastatakse ühele abikaasale kuuluva lahusvara arvelt, kuid teise abikaasa lahusvara ja või ka abikaasade ühisvara arvelt majandatakse kooselu kestel kinnistut ja neil asuvaid hooneid. Asjas on esitatud tõend, mille kohaselt oli A.S.l maa müügilepingu sõlmimise ajal kasutada 6 600 EVP-d (vt kostja 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Seega oleks olnud võimalik tasuda pool ostuhinnast ka A.S.le kuulunud EVP-dest, samuti oleks V. S.l olnud võimalik pärast tema poolt ostuhinna tasumist esitada nõue A.S. vastu. Maa erastamise kuluks oli 1997 a-l 2 519 krooni ning nimetatud summa on tasutud abikaasade ühisvara arvelt. Maakohus ei nõustu hageja väitega, et erastamise kulud kandis V. S. oma lahusvara arvelt. Nimetatud väide ei ole millegagi tõendatud. Maakohus leib, et antud juhul tuleb lähtuda eeldusest, et V. S. ja A.S. ühiseks tahteks oli erastada nende kasutuses olevate hoonete juurde kuuluv maa ja kasutada seda edasi ühisvarana. Eeldust kinnitab abikaasade 15 aastane kooselu enne maa erastamist ja jätkuv kooselu kuni A.S. surmani (kokku peaaegu 35 aastat). V. S.l olnuks võimalus teistsuguse tahte korral nõuda kinnistu lahusvaraks tunnistamist.
13. Kostja vastuväited hagile põhinõudes on järgmised: Abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekkis erastatud maale enne kehtivat perekonnaseadust kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid varasemalt ühele abikaasale lahusvarana ning pärast erastamist kanti kinnistusraamatusse omanikuna vaid üks abikaasadest (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-09 p 11 või nr 2-16-16114/65 p 25). Maakohus nõustub kostja käsitlusega abikaasade ühisomandi tekkest.
14. Kostja vastuväited hagile alternatiivnõude osas on järgmised. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmine on vastuolus

§-ga 371 lg.2 p.2 (

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada). Hagiavalduse taotluste kohaselt taotleb Hageja alternatiivselt (hagi resolutsiooni p. 1.3.) tuvastamist, et Kinnisasi kuulub A.S. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara koosseisu väiksemas ulatuses kui pool. Maakohus on seisukohal ka hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks puudub alus. V. S. ja A.S. elasid nimetatud kinnistul ca 34 aastat ja 7 kuud. Eelduslikult oli abikaasadel kokkulepe ühise majandamise kohta ja põhjendamatu on väide, et ühe abikaasa panus oli kooselatud 34 aasta ja 7 kuu jooksul märkimisväärselt väiksem. On pea võimatu tagantjärele hinnata V. S. panust ja A.S. panust kinnistu majandamisel kooselatud aja jooksul. On keeruline hinnata, kas laste kasvatamine ja pere heaolu eest hoolitsemine (toidu valmistamine, pesu pesemine jne) on vähema väärtusega, kui maa erastamise eest tasutud EVP-d.

1. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude ajaline järjestatus: 12.1 14.09.1959 sõlmisid V. S. ja Rakvere rajooni täitevkomitee müügilepingu (pealkirjaga „Tüüpleping“), mille kohaselt müüdi V. S.le puidust kolme toaga elamu koos kõrvalhoonega, asukohaga XXX (lisa 5.1). 12.2 V. S. ja A.S. abielu sõlmiti 24.09.1982; 12.3 Lääne-Viru Maavalitsuse maavanema 27.12.1996 korraldusega nr 650 kinnitati maa müügihinnaks 7 398 krooni ja see tuli korralduse p-i 4 alusel tasuda Lääne-Viru Maavalitsuse EVP arvele (lisa 9); 12.4 29.01.1997 sõlmiti kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingule, mille p-i 3.1 kohaselt oli lepinguobjektiks oleva maatüki hind 7 398 krooni. Vastavalt kõnealusele lepingupunktile 3.1 kinnitasid pooled, et V. S. oli tasunud müügihinna 7 398 krooni erastamisväärtpaberitega LääneViru Maavalitsuse EVP arvele. 12.5 A.S. suri XXX (kooselu V. S.ga kestis ca 34 aastat ja 7 kuud; 12.6 V. S. suri XXX.
2. Kostja vastuhagi põhjendatus. Vaidlust ei ole selle üle, et tsiviilasjas 2-17-14656 mõisteti kostjalt V. S. kasuks välja 23 000 eurot. Tsiviilasja 2-17-14656 kohaselt tehti asjas nimetatud tehingud A.S. eluajal perioodil 06.07.2016 kuni 12.08.
3. Ka tsiviilasjas 2-17-14656 08.03.2019 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-s 13 märgitud kohaselt oli hagi rahuldamise tulemuseks alusetu käsutuse eelne ühisvara koosseis. Kuigi kostja käitumine oli A.S. ja V. S. ühisvara osas taunitav, on tegemist siiski A.S. ainupärijaga, seega on vastuhagi põhjendatud.
4. Menetluskulude jaotus. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174lg 2).

Maakohus lahendab menetluskulude jaotuse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga