lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova 2 tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt
-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (
7. Käesoleval juhul võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele nõudmisele, ei ole esitanud kohtule täielikku selgitust Pensionifondi II sambast väljavõetud raha kasutamise kohta. Võlgnikule laekus väljamaksena 7179,10 eurot. Võlgnik on selgitanud raha kasutamist osaliselt sellega, et maksis eluaseme kaotuse hirmus Swedbankile 2021 570,72 eurot ja 2022 570,72 eurot, so kokku 1141,44 eurot. Ülejäänud 6037,56 euro kasutamise kohta selgitust võlgnik ei andnud. Nimetatud summaga saanuks võlgnik kõik oma kohustused võlausaldajate ees tasuda. Kohus leiab, et pankrotivõlgnik on teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist
Võlgnik ei ole vaatamata hoiatusele täitnud enda kohustust. 8. Võlgnikule on laekunud piisavad sissetulekud, kuid võlausaldajatele ta väljamakseid teinud ei ole, samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule nõutuid selgitusi. Võlgnik on esitanud eksitavaid väiteid võlgnevuse tasumise kohta. Võlausaldajate kinnitusel ei ole võlgnik mingeid makseid teinud. Seega ei ole võlgnik täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Isegi kui võlgnik selgitab väljamaksete tegemata jätmise põhjuseid, ei ole tulevikus selgituste andmisega võlgnikul enam võimalik korvata kohustuste täitmata jätmisega võlausaldajatele juba tekitatud kahju. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks,
lg 5 alusel lõpetab kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.