Obsah (13)

§ 113§ 1131§ 12§ 77§ 641§ 637§ 638§ 110§ 108§ 115§ 646§ 112§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõtja. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt osutas hageja kostjale tehnosüsteemide avariide likvideerimise teenust. Kostja tellis hagejalt
2. mail
3. a avariitööd seoses Majaka tn 6 elamu kanalisatsioonipüstikus kanalisatsioonitoru lekkimisega (kanalisatsioonitorustiku avarii). Hageja likvideeris avarii, tööd akteeriti ning hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arve nr
5. Tööd valmisid aktide kohaselt
6. mail
7. a kell 17:40 ja
8. mail
9. a kell 17:
10. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt
11. mail
12. a. Kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg oli
13. mai
14. a. Kostja ei ole arvet tasunud. Kuna kostja ei ole hageja esitatud arvet tähtaegselt tasunud, on hagejal õigus kostjalt nõuda viivise tasumist

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse esitamise aja seisuga on viivis 115.13 eurot.

§ 113

lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudekulu hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2. Kostja märkis, et ei ole tellinud hagejalt avariitööd. Vastavalt korteri nr 54 omaniku ütlustele pöördus tema majahaldur TP poole kanalisatsioonipüstiku ülevaatamiseks. Ülevaatus, kus osalesid majahaldus ja hageja esindajad, toimus
3. mail
4. a. Pärast ülevaatust otsustati püstiku osa vahetada. Remonditööd toimusid
5. mail
6. a. Kuivõrd ülevaatuse ja remonditöö alguse vahel oli vähemalt 2 päeva, ei saa teostatud tööd nimetada avariitööks. Seega olukorras, kus avarii puudus, ei olnud ka vajadust seda likvideerida. 2 2-20-125665
7. Kostja hinnangul teostas hageja remonditööd korteriühistuga kooskõlastamata. Hagejal oli piisav aeg selleks, et kooskõlastada remonditöö hind ja maht korteriühistu esindajaga ning kutsuda juhatuse liige remonditöö vastuvõtmiseks. Hageja ei teinud seda. Seega ei ole hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud. Kostja sai remonditööst teada alles siis, kui sai hageja arve. Kostja arvates ei saa vastuvõtu aktid tõendada tööde vastuvõtmist, sest nendele kirjutasid alla korteriomanikud OV ja HL, kes ei ole korteriühistu esindajad. Seega on remonditööd jäänud korteriühistu poolt vastu võtmata.
8. Kui oletada, et hageja ja kostja vahel oli leping, on tehtud töö puudustega, sest ei vasta tuletõrje nõuetele. Pärast arve kättesaamist esitas kostja hagejale pretensiooni. Kostja nõudis, et hageja koos püstikute väljavahetamisega paigaldaks ka tuletõkkemuhvid ning klapid. Kostja arvamusega on nõustunud ka Päästeamet, kelle ohutusjärelevalve büroo nõunik kinnitas, et ühistu poolt nõutud tuletõkkekonstruktsioonide tihendamine on asjakohane. Sama arvamuse avaldas ka diplomeeritud ehitusinsener EM. Maakohtu otsus
9. Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 625.86 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot,
10. septembri
11. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 115 eurot ning viivise põhinõudelt alates
12. septembrist
13. a kuni kohtuotsuse täitmiseni

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1697.50 eurot ja viivise menetluskuludelt

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus tagastas hagejale enamtasutud riigilõivu 45 eurot.

1. Maakohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et tööd on teostatud oluliste puudustega, maakohus veenvaks ei pidanud.
2. Maakohus märkis, et tõenditest nähtub, et hageja on teostanud kostja majahaldur TP tellimusel kahe pragunenud ja lekkiva kanalisatsioonipüstiku vahetuse. Kostja seaduslik esindaja on
3. mai
4. a e-kirjas tundnud huvi, kes on alla kirjutanud tööde vastuvõtmise akti. Eeltoodust järeldas maakohus, et aktid nr 110518-1 ja 110518-3 olid kostja poolt allkirjastatud. Kostja majahalduri ja juhatuse liikme vahelisest e-kirjavahetusest nähtub vaidlus muhvide hinna ja vajalikkuse üle. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejalt tellinud lisaks avariitööde teostamisele ka tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise, tuletõkkemuhvide ja klappide paigaldamise. Ühtegi pretensiooni kanalisatsioonipüstikute vahetuse osas kostja hagejale ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus vaidlusalused tööd kostja poolt vastuvõetuks, mistõttu on hageja arvest nr 181140 tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.
5. Kuivõrd hageja arvest nr 181140 tulenev nõue muutus sissenõutavaks
6. mail
7. a, rahuldas maakohus

§ 113

lg 1 III lausest tulenevalt hageja viivisenõude 115 eurot ning viivisenõude põhinõudelt hagi esitamisest kohtuotsuse täitmiseni

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras.

§ 1131

lg 1, 2 ja

§ 12lg 1 järg rahuldas maakohus hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude 40 eurot. 12. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ning rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3 2-20-125665 1697.50 eurot ning viivise menetluskuludelt

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Kostja hinnangul leidis maakohus valesti, et töö oli kostja poolt vastu võetud. Kostja märkis, et puudub vaidlus selles, et tööde tellija oli korteriühistu. Samas aktidele kirjutasid alla korteriomanikud, mitte kostja esindajad, mistõttu ei saa tööd lugeda vastuvõetuks.
3. Kostja heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, et tehtud töö oli puudustega. Seda, et töö oli puudustega tõendavad Päästeameti
4. juuli
5. a vastus, Ribbom Consult OÜ ülevaatuse akt, Päästeameti
6. augusti
7. a vastus ja kostja esitatud tõend – TP
8. mai
9. a kiri. Maakohus on kõnealused tõendid jätnud tähelepanuta. Kostja hinnangul on manseti paigaldamine Päästeameti nõue, mistõttu tuli hagejal tõendada, et telliti vaid toru vahetamine ilma mansetita. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.
10. Kostja jäi seisukohale, et kuivõrd töö oli puudustega ning see ei ole vastu võetud, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hageja seisukoht
11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Edasine menetlus
12. Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja
13. juunil
14. a Majaka tn 6, Tallinn ehitusregistri väljavõtte tõendamaks, et ehitis on kasutusele võetud
15. a. Kostja leidis, et hageja ei ole uue tõendi esitamist põhjendanud ega palunud võtta seda toimikusse, mistõttu tuleb kõnealune tõend jätta tähelepanuta.
17. juulil
18. a selgitas Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele menetluslikku olukorda ning tegi kompromissiettepaneku. Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ning esitasid tähtaegselt ringkonnakohtule enda seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
20. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse vastusega täiendava tõendi (Majaka tn 6, Tallinn ehitusregistri väljavõtte). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kooskõlas TsMS § 238 lg 1 p-ga 1 pole tähtsust tõendil, mis kajastab asjaolu, mida pole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. 4 2-20-125665 Hageja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et ehitusregistri väljavõte esitati tõendamaks, et Majaka tn 6 ehitis on kasutusele võetud
21. a. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja hinnangul ei oma antud asjaolu tähtsust, ei vaidle ta, et maja ehitati
22. a (eelduslikult võeti kasutusele). Seega ei ole hageja esitatud tõendil tähtsust, mistõttu ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendit (Majaka tn 6, Tallinn ehitusregistri väljavõte) asja juurde. Tulenevalt tõendite elektroonilisest esitamisest, tagastab kohus tõendi elektrooniliselt.
23. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna ning seega saab ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna kontrollida.
24. Hageja nõuab põhinõudena lepingujärgset tasu 625.86 eurot, mis on arvel nr 181140 (dtl 23) näidatud summa ning viivisenõude alusena tugineb hageja

§ 113lg-le 1.

Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja vahetas vastavalt poolte kokkuleppele kahe kanalisatsioonitoru lekke kõrvaldamiseks kanalisatsioonipüstiku, kostja jättis aga töö ja materjali eest tasumata. Kostja vastuväide hageja nõudele on menetluses läbivalt olnud see, et kostja ei pea vastu võtma mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. 23.1. Pooled ei vaidle, et nende vahel 9. mail 2018. a sõlmitud leping on töövõtuleping, seejuures on tööde tellijaks Tallinn, Majaka 6 korteriühistu. Seega hageja tasunõude õiguslik alus on lisaks maakohtu otsuses viidatud võlaõigusseaduse (

) § 635 lg-le 1 ka sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab nõuda rahalise kohustuse täitmist. 23.2. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise tasu nõue rahuldamiseks tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 28. oktoober 2008, nr 3-2-1-80-08, p 17). Pooled ei vaidle ja ka TP 4. septembri 2020. a e-kirjas sisalduvast selgitusest nähtub (dtl 36), et hageja pidi kostja majahalduri TP tellimusel parandama pragunenud ja lekkiva kanalisatsioonitoru ning vahetas selleks osaliselt välja Majaka 6 korruste vahelise kanalisatsioonipüstiku. Hageja käsitab töid n.ö avariitöödena, mille eesmärgiks oli endise olukorra taastamine e avarii (lekke) kõrvaldamine, kostja hinnangul tulnuks vana(

1. de)toru(
2. de)asendamisel paigaldada tööde nõuetekohaseks teostamiseks ka tuletõkkemuhvid/mansetid ning klapid. Kostja on vaidlustanud maakohtu järeldused, mille kohaselt kohus tuvastas poolte kokkuleppe avariitööde teostamiseks ning leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejalt tellinud lisaks avariitööde teostamisele ka tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise, paigaldama tuletõkkemuhvid ning klapid. Arvestades eelviidatud poolte väiteid ja tõendit, saab kolleegiumi hinnangul järeldada poolte kokkulepet, et Majaka 6 elamu pragunenud kanalisatsioonitoru lekke kõrvaldamiseks vahetab kostja osaliselt välja Majaka 6 korruste vahelise kanalisatsioonipüstiku. Iseenesest on õige, et tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu poolte kattuvad tahteavaldused, millest nähtuks kokkulepe lisaks lekke parandamisele, tihendada ka tuletõkkekonstruktsioonid ning paigaldada tuletõkkemuhvid ja -klapid. Samuti puudub eraldi tööde kvaliteeti puudutav kokkulepe. Kuigi vaidlust ei ole, et kanalisatsioonipüstiku välja vahetamisega leke kõrvaldati ning töö on seega tavalise kasutusviisi raames põhimõtteliselt eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks täiendavalt kontrollida, kas tööl on nimetatud kasutusviisi raames ka nõuetekohane kvaliteet. Erikokkuleppe puudumise korral peab töövõtja teostatud töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg-d 1 ja 2).

Eelkõige peab töö vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi omava ning nõuetekohaselt järgiva 5 2-20-125665 hoolsa töövõtja tehtud tööl (vt Varul, P jt Võlaõigusseadus. III, Kommenteeritud väljaanne § 641 komm, 3.3.2 c). Riigikohtu juhise kohaselt tuleb töö lepingu tingimustele mittevastavuse hindamisel arvestada üldtunnustatud ehitusreeglite ning hea ehitustavaga (RKTKo

1. mai 2022, 3-2-1-56-02, p 17). Ribbon Consult OÜ korterite vahelagede läbiviikude ülevaatuse aktina pealkirjastatud asjatundja arvamusest nähtub, et Ribbon Consult OÜ on teostanud
2. oktoobril
3. a Majaka tn 6 korterite nr 54 ning 57 kanalipüstikute ülevaatuse ning järeldab, et antud tööd ei olnud korrektselt teostatud, kuna puudub nõuetekohane tuletõkkesektsiooni eraldatav kaitsekiht (nt kivivill) ning võimaliku tule leviku takistus. Järeldusena sedastatakse, et tuletõkkemuhvid ning klapid pidid olema paigaldatud koos püstakute väljavahetamisega ning töö pidi tegema püstaku väljavahetanud vastutav ehitaja (dtl 49-53). Kolleegium märgib, et kuna akti koostanud EM on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, saab teda lugeda igal juhul asjatundjaks. Seega saab osundatud arvamusest järeldada, et töö ei vastanud tuleohutuse osas üldtunnustatud ehitusreeglitele ja heale ehitustavale ning selliste üldtunnustatud standardite eiramisest tingitud töö kasutatavust negatiivselt mõjutavad omadused kujutavad endast puudusi

§ 641

lg 2 p 2 ja § 77 mõttes vaatamata sellele, et praegusel juhul ei ole spetsiifilist kokkulepet tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise ja tuletõkkemuhvide ning klappide paigaldamise kohta. Seejuures ei oma kolleegiumi arvates tähtsust hageja hinnang, et tegemist oli n.ö avariitööga, sest kui hageja kohustus vastavalt poolte kokkuleppele torude lekke kõrvaldamiseks püstikud osaliselt vahetama paigaldades malmtoru(de) asemel PVC toru(d), tuli seda teha kooskõlas üldiste kvaliteedistandarditega. 24. Kolleegium märgib, et töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kolleegiumi arvates ei ole jälgitav maakohtu otsuse põhjendus, kuidas saab järeldada asjaolust, et kostja seaduslik esindaja tundis

1. mai
2. a e-kirjas huvi, kes on alla kirjutanud tööde vastuvõtmise akti, et aktid nr 1105618-1 ja 110518-3 olid kostja poolt allkirjastatud (maakohtu otsuse p 15). Vaidlust ei ole, et tööde tellijaks on kostja. Asjas ei ole esile toodud, et kostja on andnud kolmandale isikule esindusõiguse või on pooled kokku leppinud selles, et kolmanda isiku poolt tööde heakskiitmisega on tööd tellija poolt heaks kiidetud. Seega ei saa korteriomanike OV ja HL poolt tööde vastuvõtmise aktide nr 1105618-1 ja 110518-3 (dtl 34-35) allkirjastamisega lugeda, et kostja oleks tööd tehinguliselt vastu võtnud.
3. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul saab kostja lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638teise lause kohaselt.

Vastavalt osundatud sättele on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Nagu eespool märgitud, keeldus kostja lepingu esemeks oleva töö vastuvõtmisest, sest sellel esinesid tema hinnangul olulised puudused. Vastavalt

§ 110

lg-le 1 võib tellija keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6 [vrdl RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08 p 22]).

Sellest hoolimata ei anna töö mitteolulised puudused tulenevalt hea usu põhimõttest alust töö vastuvõtmisest keelduda (vrdl ibid). Kehtivas õiguses ei ole mitteolulise puuduse mõistet täpsemalt sisustatud, kuid õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi ehitustöös esineva puuduse lugemisel oluliseks või mitteoluliseks tuleb arvestada muuhulgas puuduse mõju töö tervikuna kasutatavusele, puuduse liiki ja ulatust ning puuduse kõrvaldamiseks vajalike 6 2-20-125665 kulutuste suurust (vt Kalamees, P, Saare, K ja Sein, K. „Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest“ Juridica IV/2010, lk 262). Kolleegium möönab, et kanalisatsioonipüstiku vahetamisel tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise ja tuletõkkemuhvide ning -klappidega seonduvad puudused, võisid takistada töö ohutut kasutamist. Teisalt tuleb kolleegiumi hinnangul praegusel juhul tuvastatud puuduste mitteolulisuse hindamisel arvestada eelkõige, et töö on iseenesest eesmärgipäraselt kasutatav, puudused on kõrvaldatavad ning nende parandamine ei ole liialt aeganõudev. Kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja on hiljem paigaldanud ka tuletõrjemuhvid (Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a kohtuistungi protokoll, dtl 125-132, ajamärk 00:34:54). Osundatud maakohtu istungil ja
3. augusti
4. a menetlusdokumendis viitab kostja küll üldsõnaliselt, et mansetid on paigaldatud puudustega, mille kõrvaldamiseks ja tööde ümbertegemiseks kulub üpriski palju aega, kuid samas ei osuta ühelegi konkreetsele puudusele seonduvalt tuletõrjemuhvide paigaldamisega ega täpsusta, mis muudab töö ajamahukaks (dtl 199-202). Eelnevast tulenevalt on praegusel juhul tegemist siiski kõrvaldavate puudustega, mida saab pigem lihtsalt ja lühikese ajaga parandada ning muuta töö selliselt sihtotstarbeliselt kasutatavaks, mistõttu ei saa tuvastatud puudusi pidada kolleegiumi arvates olulisteks puudusteks, mis takistanuks töö üleandmist. Ringkonnakohus märgib, et töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta uute asjaolude ilmnemisel iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, nt nõuda

§ 115

lg 1 järgi kahju hüvitamist või tasaarvestada täiendavate kulutuste hüvitamise

§ 646

lg 5 järgne nõue tasunõudega, alandada hinda (

§ 112

lg 1) või vabaneda tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel.

1. Arvestades, et hageja tasunõue oli sissenõutav, on maakohus põhjendatult rahuldanud ka hageja viivisenõude.
2. Ülaltoodud põhjendustel rahuldas maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Hageja esitas menetluskulude nimekirja
6. augustil
7. a, mille kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 748.75 eurot (käibemaksuta):
8. juunil
9. a KÜ Majaka 6 apellatsioonkaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga apellatsioonimenetlusega seonduvates küsimustes 1 tund;
10. juunil
11. a apellatsioonivastuse projekti koostamine ja selle läbiarutamine kliendiga 2.5 tundi;
12. juunil
13. a apellatsioonivastuse lõplik vormistamine, lisade komplekteerimine ja kohtule e-toimiku kaudu edastamine 0.45 tundi;
14. augustil
15. a senise menetluskäigu ülevaatamine 0.45 tundi;
16. augustil
17. a lõplike seisukohtade ja menetluskulu nimekirja koostamine ja esitamine kohtule 1.25 tundi. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 5.65 tundi. 7 2-20-125665 Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli kuni
18. detsembrini
19. a 125 eurot (käibemaksuta) ning alates
20. jaanuarist
21. a 150 eurot (käibemaksuta).
22. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
23. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nende ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Samuti peab kolleegium arvestades käesoleva asja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) hageja lepingulise esindaja mõlemat tunnihinda, nii kuni
24. detsembrini
25. a kehtinud tunnihinda 125 eurot (käibemaksuta) kui ka alates
26. jaanuarist
27. a kehtima hakanud tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta), mõistlikuks. Hageja kinnitas, et saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei nõua ta menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb rahuldada hageja taotlus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 748.75 eurot (3.95 tundi x 125 eurot + 1.7 tundi x 150 eurot; käibemaksuta).
28. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 8