Obsah (14)

§ 377§ 69§ 75§ 70§ 94§ 72§ 371§ 372§ 381§ 363§ 235§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4728 Tsiviilasi X hagi Journalism Develop

§ 377

lg 2 ja § 378 lg 1 p 10 alusel kohustada kostjaid asendama Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP) veebilehel xxxx ilmunud artiklis „Dubai Uncovered: Data Leak Exposes How Criminals, Officials, and Sanctioned Politicians Poured Money Into Dubai Real Estate“ hageja nimi X ja hageja endine nimi Z artikli tekstis sellise pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Eesti Vabariigi kodanik, kes elas ja töötas alates 02.02.2014 Araabia Ühendemiraatides Dubais. Hagis väljatoodu kohaselt naasis hageja Eestisse peale Araabia Ühendemiraatides töötamise ja elamise loa kehtetuks tunnistamist 30.06.
2. Hageja on esitanud hagi kostjate vastu, kes ei ole Eesti kodanikud ega Eestis registreeritud äriühingud ning nende eeldatav elukoht või registreeritud asukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki.

§ 69

lg 1 kohaselt on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.

§ 75

lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

1. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud Harju Maakohtule kostjate vastu solidaarse nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on kostja I Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing. Kostja II näol on tegemist Ameerika Ühendriikides elava isikuga. Kostja III osas on hagejale teadmata tema isikukood ja elukoht, töökohana aadressiks on märgitud Norra Kuningriik.
2. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole kostjateks Eesti Vabariigi kodanikud ega Eestis registreeritud äriühing ning kostjate eeldatav elu- ja asukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki, tuleb kohtul kontrollida, kas hagi saaks alluda Eesti kohtule.
3. Hageja on seisukohal, et hagi allub Harju Maakohtule järgmistel põhjustel: 1)

§ 94

alusel, sest artikkel on avaldatud internetis ning on alates avaldamisest kuni tänaseni Eestis vabalt kättesaadav. Artikli jätkuva avaldamisega ning ebaõigete ja au teotavate faktiväidete jätkuva 3 levitamisega levitatakse igapäevaselt Eestis hageja kohta ebaõigeid andmeid ning ebaõigete faktiväidete avaldamisega teotatakse igapäevaselt Eestis elava hageja au ja tekitatakse hagejale Eestis jätkuvalt nii varalist kui mittevaralist kahju. Kuivõrd tegevus leiab igapäevaselt aset Eestis, on hagejal õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ning nime ananüümseks muutmist Eestis. Lisaks on tekkinud valdav osa kahjust hagejale just pärast Eestisse kolimist ja Eestis olles. Seega nõuab hageja tulevikus ja eelkõige Eestis elamise ajal tekkiva kahju hüvitamist ning kahju tekkimise kohaks on Eesti; 2) hageja huvide kese on Eestis. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab Eestis; 3) alternatiivselt

§ 72

lg 1 p-de 2 ja 3 ja lg 2 alusel, sest hageja on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukoht on Eestis ning tal ei ole võimalik omaõigusi välisriigis (Ameerika Ühendriikides ja Norras) kaitsta. Hagejalt ei saa oodata oma õiguste kaitsmist välisriigis, kuna hagejal puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid hagejal välisriigis oma õigusi teostada. Lisaks on asi

§ 72

lg 1 p 3alusel Eestiga tihedalt seotud, kuna artikkel on avaldatud ja kättesaadav Eestis ning artikliks kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust. 8.

§ 70

lg 4 p 1 kohaselt kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (nn Brüsseli I bis). Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul on kostja I Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing ning kostja II on eelduslikult Ameerika Ühendriikides elav ja töötav isik. Seega tuleb kostjate I ja II puhul kohtualluvuse määramisel lähtuda

-i sätetest. Kohtule teadaolevalt ei ole Eesti sõlmitud Ameerika Ühendriikidega välislepingut ning kohtualluvus ei tulene ka Brüssel I bis sätetest. Ka Brüssel I bis preambuli p 14 ja art 6 lg 1 järgi tuleb rahvusvaheline kohtualluvus määrata kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt. 9.

§ 94

kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.

1. Hageja hinnanul on kahju tekkimise kohaks Eesti, sest artikkel on avaldatud internetis ning on alates avaldamisest kuni tänaseni Eestis vabalt kättesaadav. Hageja toob välja, et artikli jätkuva avaldamisega ning ebaõigete ja au teotavate faktiväidete jätkuva levitamisega levitatakse igapäevaselt Eestis hageja kohta ebaõigeid andmeid ning ebaõigete faktiväidete avaldamisega teotatakse igapäevaselt Eestis elava hageja au ja tekitatakse hagejale Eestis jätkuvalt nii varalist kui mittevaralist kahju. Lisaks on tekkinud valdav osa kahjust hagejale just pärast Eestisse kolimist ja Eestis olles.
2. Kohus hageja käsitlusega kahju tekitanud teo toimepaneku, kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha osas ei nõustu. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on hageja näol tegemist isikuga, kes elas ja töötas alates 2014 aastast Araabia Ühendriikides Dubais. Hagi kohaselt töötas ja elas hageja Dubais ka artikli avaldamise ajal ning esmane ning suurem osa kahjust (töökoha ja senise sissetuleku kaotus ning mittevaralise kahju aluseks olevad negatiivsed üleelamised) tekkisid hagejale esmalt Dubais kui hageja tolleaegses elukohas. Hagi kohaselt nõuab hageja varalist kahju tuginedes Dubais kaotatud töökoha ja sealt saadud sissetulekute kaotusest tingituna. Kohtu hinnangul ei mõjuta eeltoodut ka asjaolu, et artikkel on avaldatud internetis ning see on kättesaadav ka Eestis.
3. Kohus asub käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et hageja huvide kese ei asu Eestis. Hageja on viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt võib füüsiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teave sisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. Kohus 4 ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja põhihuvide kese on Eestis, sest hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab alates juulist 2022 Eestis. Kohtu hinnangul saab hagis toodud asjaoludest järeldada, et kahju tekkimise ajal (artikli avaldamise ja hagejal töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ajal) oli hageja põhihuvide kese Dubais. Lisaks ei ole kohtu hinnangul hageja veenvalt põhistanud, et hageja põhihuvide kese on Eestis. Hageja on ise toonud välja ja tõendanud, et elas ja töötas pikaaegselt (alates aastast 2014) Dubais, omab Dubais kinnisvara (maja ning korteriomand) ning Dubais elas ja elab jätkuvalt tema elukaaslane ja laps. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda üksnes seetõttu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik või hageja elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Xxxx. Kohus on tuvastanud, et hagejal on eelnimetatud elukoht rahvastikuregistrisse kantud juba alates aastast
4. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et hageja huvide kese on Eestis ka seetõttu, et hageja on võtnud ennast Eestis alates 07.07.2022 töötuna arvele ning töötanud 05.10.2022 sõlmitud töölepingu alusel R OÜ-s müügiesindajana. Hageja töösuhe lõppes 13.02.
5. Hagile lisatud töölepingu järgi pidi hageja täitma Oyster HR Inc-ga sõlmitud lepingus sätestatud kohustusi kasutajaettevõttele Rocket Software, Inc ja selle tütarettevõtetele (dtl 178). Töölepingu järgi oli töökohaks kasutajaettevõtte asukoht Tartus ja kodukontor, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tegelikult tööülesandeid kasutajaettevõtte asukohajärgses kohas täitnud, mistõttu ei tulene töölepingu hageja seos Eestiga. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhistanud, et ta regulaarselt realiseerib oma huve just Eestis. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas väljatoodu alusel asuda seisukohale, et hageja alaline elukoht või põhihuvide kese oleks kahju tekkimise ajal olnud Eestis. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi ei allu Eesti kohtule.
6. Järgnevalt käsitleb kohus kohtualluvust kostja III suhtes. Hagejale on teadmata kostja III isikukood ja elukoht. Hagis on välja toodud kostja III tööandja asukoht - Norra Kuningriik. Kohtu hinnangul saab seega eelduslikult lähtuda sellest, et kostja III elukoht on Norra Kuningriigis. Kuivõrd kohus lähtub nimetatud eeldusest, tuleb kostja III suhtes kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda nn Lugano 2007 konventsioonist (Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, sõlmitud Luganos 30.10.2007).
7. Lugano 2007 konventsiooni artikkel 5 lg 3 kohaselt isikut, kelle alaline elukoht on sama konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata sama konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda.
8. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et Eesti ei ole Lugano 2007 konventsiooni artikkel 5 lg 3 mõttes paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda. Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et kuivõrd kahju tekitavaks sündmuseks oli hageja kohta veebiväljaandes artikli avaldamine ning hageja elas ja töötas artikli avaldamise ajal Dubais, siis hagejal tekkinud kahju (töökaotus, varaline ja mittevaraline kahju) on tekkinud just Dubais, mitte Eestis. Hageja elas alates 2014 aastast, s.o ka hageja kahju tekitanud sündmuse toimumise ajal Dubais ning ka tegelik kahju (töökoha kaotus ja sellest tingitud varaline ja mittevaraline kahju) tekkis hagejale Dubais, mitte Eestis. Väidetavalt kolis hageja Eestisse juulis 2022, seega alles ligikaudu 2 kuud pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahju ilmnemist.
9. Hageja leiab, et kuivõrd hageja kolis Eestisse 2022 juuli alguses, siis on valdav osa kahjust (34 kuu sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju) tekkinud hagejale just Eestis olles, samuti on mittevaraline kahju tekkinud Eestis. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu ning asub seisukohale, et asjaolu, et hageja nõuab kahjuna 36 kuu sissetulekute vähenemise eest hüvitist ning on viibinud sellest 34 kuud Eestis, tooks kaasa asja allumise Eestile. Kohtu hinnangul tuleb kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvuse määramisel nii Lugano 2007 konventsiooni kui ka

-i järgi kahju tekkimise koha määramisel lähtuda sellest, millises kohas kahjulikud tagajärjed esmalt ilmnesid. Kui 5 kahju ilmnes hageja elukohas, tuleb hinnata, milline oli hageja alaline elukoht ja põhihuvide kese kahjuliku tagajärje ilmnemise hetkel. Praegusel juhul on selliseks kohaks Dubai, mitte Eesti.

1. Kohus on seisukohal, et jätkuv majanduslik kahju töötasu vähenemisest on käsitatav üksnes kahju tekitanud sündmuse (töökoha kaotus artikli avaldamise tagajärjel) järelmõjuna. Hageja on praegusel juhul väitnud, et ta on muutnud oma elukohta ja kolinud Dubaist Eestisse, Tartumaale pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahjulike tagajärgede ilmnemist. Kohus leiab, et seeläbi ei peaks saama tagantjärele muuta kohtualluvust. Vastupidine tõlgendus oleks käsitatav nn forum shopping’una andes hagejale võimaluse elukoha vahetusega valida endale meelpärane kohtualluvus.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ka kostja III vastu esitatud hagi ei allu Eesti kohtule.
3. Asja materjalidest ei nähtu ka, et pooled oleksid sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe või eksisteeriksid muud alused, mis annaksid aluse asja menetlemiseks Eesti kohtus või Harju Maakohtus.
4. Hageja tugineb alternatiivselt ka Eesti kohtu alluvusele

§ 72

lg 1 p 2 ja 3 alusel ja

§ 72lg 2 alusel.

Hageja märgib, et ta on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukoht on Eestis ning tal ei ole võimalik oma õigusi välisriigis (Ameerika Ühendriikides ja Norras) kaitsta. Hageja tugineb sellele, et talt ei saa oodata oma õiguste kaitsmist välisriigis, kuna hagejal puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid hagejal välisriigis oma õigusi teostada. Lisaks on asi hageja hinnangul

§ 72

lg 1 p 3 alusel Eestiga tihedalt seotud, kuna hageja kohta avaldatud artikkel on avaldatud ja kättesaadav Eestis ning artikliks kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust. 21.

§ 72

lg 1 p-de 2 ja 3 alusel kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata või kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata.

§ 72

lg 2 alusel lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. 22. Kohus asub seisukohale, et käesolevalt ei kuulu hagi lahendamine ka

§ 72

lg 1 punktidest 2 ja 3 ja

§ 72lg-st 2 tulenevalt Harju Maakohtule.

Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile niivõrd erakordseid asjaolusid, millest nähtuks, et temalt ei saa oodata kohtus käimist Ameerika Ühendriikides, Norras või Dubais. Üksnes põhjusel, et Ameerika Ühendriikides ja Norra Kuningriigis on oluliselt kallim kohtusse pöörduda kui Eestis ning hagejal väidetavalt ei ole oma õiguste kaitseks piisavalt rahalisi vahendeid, ei too kaasa asja allumist Harju Maakohtule. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et

§ 72

lg 1 p 2 ja 3 lubavad erandina Eestis kohtusse pöörduda ainult äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul kui sõda on halvanud õigussüsteemi toimimise riigis, kus kohtuvaidlus tegelikult peaks toimuma (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar § 72 kohta, punkt 3.1). Käesolevalt ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik saada Ameerika Ühendriikides ja Norras menetlusabi. Hagis on välja toodud Ameerika Ühendriikides osutatava õigusteenuse tunnihinnad. Kohus on seisukohal, et hageja on päringuid tehes saanud teada õigusabiteenuse maksumuse, oleks hagejal olnud võimalik päringuid tehes saada teada ka menetlusabi saamise võimaluste kohta. Lisaks 6 märgib kohus, et põhistamata ja tõendamata on hagejal rahaliste vahendite puudumine. Kohus juhib tähelepanu sellele, et hagejal on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda Eestis vandeadvokaadist esindaja asjatundliku õigusteenuse eest. 23. Hageja leiab, et asi on

§ 72

lg 1 p 3 alusel Eestiga tihedalt seotud, kuna artikkel on avaldatud ja kättesaadav Eestis ning artikliks kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohale, et käesolevalt ei ole tegemist olukorraga, kus hagi alluks Eesti kohtule. Kohus on eelpool põhjendanud, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kahju tekkimise koht ei ole Eestis. Kohus jääb nimetatud seisukoha juurde ega hakka siinkohal põhjendusi üle kordama. Üksnes asjaolud, et artikkel on ka Eestis interneti kaudu kättesaadav ning artiklis kirjutatakse hagejast kui Eesti Vabariigi kodanikust, ei anna alust asuda seisukohale, et asi alluks

§ 72lg 1 p 3 Eesti kohtule.

Sellise tõlgenduse korral oleks hagejal õigus kostjaid hageda enamikus maailma riikidest. 24. Eeltoodust tulenevalt ei allu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. 25. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule avalduse hagi tagamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-16 selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2).

§ 381

lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§ s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2).

Kohus peab hagi tagamisel alati hindama, kas esinevad kõik hagi tagamise eeldused, ning eelduste täitmata jätmisel tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab käesoleva kohtumäärusega hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata, tuleb koos hagiavaldusega esitatud hagi tagamise avaldus jätta rahuldamata. 26.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtub, et käesolevas asjas ei ole kostjatel tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. 27. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7